Projekt: Druzba mootoriga soomekelk
#1

Tahaks sellist ehitada talvel Peipsil kalalkäimiseks.
Ootaks foorumlaste nõuandeid kuidas teha kõige
parem, lihtsam, kergem selline sõiduk.Kohapeal
nähtud igasuguste erinevate tehniliste lahendustega
isendeid. Osadel mootor eespool ratast osadel
tagapool jne.
Lisan ka mõned pildid, mis järve ääres tehtud
ning kui kellelgi on mõnda pilti, siis võiks ka siis ülesse panna.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       
Vasta
#2

Käisin ühe taadi kelku vaatamas, mille pildid ka lisasin.
aga ülekande arvu suhtes selgust ei saanud. Temal on
vanemat tüüpi reduktor (1963a), mille ülekandearv
pidi aeglasem olema. Seepärast tal ongi rattal
suhteliselt väike hammasratas (kõigil teistel olen
näinud peaaegu rattaga ühesuurust hammasratast).
Ta ütles veel, et võiks veidi kiirem olla.
Kas keegi oskaks öelda palju on selle vanema
reduktori ülekandearv (uuel on see 1,846)? Temal
ketirataste ülekandearv 4,88 (9:44).


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   
Vasta
#3

Käisin Peipsi ääres vaatamas ühe tuttava
töökaaslase sõidukit. Pidavat olema hea
lahendusega. Saab peal istuda ja pidi ka
kaks meest ära vedama. Ülekanded reduktorist
vaheülekandsse: 3,27(36/11 kuid omanik ütles,
et veidi kiire on ja reduktori oma peaks olema 9
hambaga 11 asemel) ning vahevõllist rattale 3,62 (47/13).


Selle kelgu arvestuslik max kiirus on 26,8 km/h ning
tema poolt välja pakutud 9 hambaga hammasratas
reduktori otsa teeks kiiruseks vaid 22 km/h.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               
Vasta
#4

Romka Kirjutas:Kas keegi oskaks öelda palju on selle vanema
reduktori ülekandearv (uuel on see 1,846)?

Sain ka teada vanema Druzba reduktori
ülekandearvu : 3,133 (47/15).
Kui võtta rolleriratta ümbermõõduks 1,44m ja
mootori maksimumpööreteks 5400p/min, siis
tuleks mu teises postituses mainitud kelgu
arvestuslikuks max kiiruseks 30,5 km/h.
Vasta
#5

mul isa mõtles ka teha sellise riistampuu,kalal käimiseks,aga ei tea kas on aega või mahti
Vasta
#6

Nüüd mu enda projekti edenemisest:
Kohalikul treialil lasin teha 30 \"naela\". 25mm läbimõõduga ümarmaterjalist treis suure peaga poldid.
Need rolleri rehvist nüüd läbi lähevad. Enne vaja augud ette puurida.

[Pilt: nagad.JPG]
Vasta
#7

Asi vahepeal väikeste tagasilöökidega: nimelt läksin tanklasse kummi täis pumpama ja lõin igaks juhuk 3atti sisse. Kuni pagasnikusse tõstsin hakkas susisema! Kumm tuli pronksist ventiilikorpuse ümbert lahti. Selle vahetus 35 eeki. Otsustasin siiski uue õhukummi osta(86.-)
Nüüd ratas lõplikult valmis ja asusin raami ehitamisele. Seda teen 30x30 mm nelikanttorust.
Vasta
#8

Täna siis see päev, kui sai tehtud asjaga esimesed proovisõidud.
Olen sõiduomadustega üllatauseks väga rahul!
Teha vaja veel:
*Pidur (puudu Vjatka-Elektroni klotse liigutav hoob),
*Spidomeeter (puudu tross, ning selgus, et süsteem töötab vastupäeva! Kas on mõnda spidomeetrit, mille osuti käib vastupäeva?)
*Porilaud
*Vedrudega süsteem mis surub ratta vastu maad, et see ei saaks pendeldama hakata.

Vasta
#9

Täna tegin pikema sõidu (umbes 7km). Eelnevalt sai paigaldatud porilaud ja ratast vastu maad suruvad vedrud. Asjal ikka julm minek! Jõudu kõvasti. 94 cc ikkagi!
Vasta
#10

Kas pilte saad teha omakelgst w.
Vasta
#11

Saan küll ja olen ka teinud aga kahjuks ei saa siia teemasse pilte enam lisada.

P.S täna sai sõidukile ka pidur tehtud. Puuduva rolleri hoova tegin (viilisin) ise.
Vasta
#12

Pilt valmis sõidukist:
[Pilt: Mootorkelk1.JPG]
Vasta
#13

peaksin mainima, et olen ka ise sellise ülekandega soomekelgu ehitanud.

aga kuna oma originaalset soomekelku ma lõhkuda ei tahtnud, siis drusbale sai tehtud saeplaadi asemele jalgratta esihark ja ratas sai kettülekandega pöödremomendi drusbalt. ja lihtsa traadi ja nööri meetodiga sai see kelgu külge monteeritud. Seda mootoriga ratast sai kasutada ka nt. suuskadel edasilükkavaks või tõmbavaks jõuks. Nõrgaks kohaks oli laste tõukeratta pisikene ratas millele sai traadid ümber tõmmatud. Plaan nägi küll kogukama ratta paigaldamist koos piikidega...
Vasta
#14

ise ka mõniaeg mootortõukekelgu ehituseks vajaminevaid jubinaid valinud . neid kokku sobitades tekkisid mõned küsimused : kas parem oleks kui vedav ratas oleks kelgul võimalikult ees või taga ? Ks kelgu jalased on maasuhtes 90 kraadise nurgaall või kaldu pisut seespoole ? Kas poldistatud rehv ka lumes kelku edasi veab , poldid on vist 6mm?
Mingi hetk kui juba midagi pildistada on panen siia ka oma kelgu pildi üles . Tänud!
Vasta
#15

Seda ei oska öelda kas vedav ratas peaks kelgul olema võimalikult ees või taga, mul sai nagu juhtus. Jalased küll mingi muu nurga alla ei saanud rihitud kui umbestäpselt 90 kraadi. Lumes see masin ei sõida, vaid väikse kirmega kui see on jää peale või kinnitallatud lumele sadanud. Poldi otsad aga peavad kindlasti olema teravad! Mul on olnud kokkupuudet ühe kelguga millel olid järtud poldiotsad tavaliseks ja see käitus jääl väga pahasti. Kuidagi naljakalt hakkasid need poldid libisema, poldi jälg jääle jai u 7cm pikkune triip.
Vasta
#16

Romka: Kas sinu kelgu vedav ratas on kiigega raamiküljes ja vajutab omaraskusega jääle või on amort ka abiks .
Tegelt pildilt nagu kiiget ei paista ..
Huvitav kuidas teha selline lahendus vedavale rattale et saaks kergel lumel ka hakkama . Kas sellisel kelgul vabajooksu ka on ?
Vasta
#17

Kiigena jah, kiige algus kinnitub jalaste tippudesse. Rihtisin nii, et kiige saaks maapinnaga loodi. Tagaosas vedrud kummagi jalase külge, et suruda ratast veel rohkem vastu maad. Ilma hakkab konaruste peal ratas pendeldama ja kontakt maaga kaob. Hästi sobisid selleks veneaegsed majade uste tagastusvedrud.
Kergel lumekirmel sõitmiseks tehtigi jalaste esiosadele paksemast plekist laiendused.
Vabajooks super, kooli füüsikatunnistki meeles et: "kõige paremini libiseb teras jääl".
Vasta
#18

Tervitus.
Telekas näidati ka sarnst pilli Eesti nokitseb või midagi taolist oli saatenimi.
Seal jäi juba selline mootor lahjaks ja pandi peale IZ Planeta spordi mootor ja arendas kiirust ca.48 km/h.
Päris pull aparaat oli.

Tel. +372 56477273. e-mail. metall73@hot.ee
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne