Veidi Saaremaa raudteest,sellest laiast.......
#1

Meil siin selline vahva foorum.Saaremaast seepärast,et nädalavahetusel sain sealmail ühe kauni 51 omanikuks.Meil siin foorumis räägitud asjadest seinast seinani ja miks siis mitte võtta üles teema Saaremaa raudteest.Ei mitte sellest 600mm. mis kuni 40.aastani Kuressaare ja Roomassare vahel tossutas,vaid sellest laiarööpmelisest ja pärastsõjaaegsest.Taustast niipalju,et kuskil 70-ndate lõpul,80-ndate algul tudengina Balti jaamast elektrirongiga koju Nõmmele sõites sattusin istuma ühele istmele kahe veidi nokastanud endise saarlasega.Nemad siis arutasi ja pidasid ajaarvestust selle järgi kas mingi asi oli enne või pärast \"raudtee ehitust\"Sel aastal,sagedaminbi saarel käies,olen saanud rääkida sellest raudteest veidi rohkem,veidi enam tean ka selle olemasolust,,tean ka mõningaid trasse,tean ka kus asus depoo,millest hiljem sai Saaremaa Piimakombinaat.Inimene kellega sel teemal rääkisin juba väga eakas ja võib ju olla,et ei mäleta asju päris täpselt.Daatumeid pean silmas .Tema jutust tuli välja,et see ehitus toimus kusagil 52-55,rongidki liikusid paar aastat.(Mitte küll regulaarne reisi-rongiliiklus) Äkki keegi teb midagi täpsemalt?
Tervitades,Flanagan
Värske, õnnelik 51-omanik
Vasta
#2

Minuteada oli tegemist 100% militaarotstarbega raudteega, mille ainus eesmärk oli ringi sõidutada rööbastel paiknevaid kaugelaskesuurtükke, mis pidid vaenulikke aluseid töörahva kodumaalt ohutus kauguses hoidma. Seepärast ka raudteede suurem kontsentratsioon saare lääneosas, kus tammide peale hiljem lausa maanteid ehitati ja pilk kaardile näitab selgelt nende kulgemist Smile

Asja aga päriselt toimima/valmis ei saadudki, sest N.Liidu sõjaväejuhtkonnas leiti, et ikka asi ei kõlba ning ei toimi ja raudteed lammutati ja vedurid/vagunid viidi minema. Samas olid osadel trassidel vedurid ikka juba ringi tossutanud. Raisatud aeg, töö ja materjalid ei huvitanud loomulikult kedagi - ressursse pidi tollal olema ju lõputult...

Aja kohta niipalju, et millalgi peale Teise ilmasõja lõppu vunts-Jossi valitsemisajal pidi see raudteevärk seal olema või vähemalt alguse saama. Seega ei ole 1952-55 võibolla sugugi valed aastad. Joss pani kõrvad pea alla ju 53. aasta kevadel.

Olen kuulnud ka kõlakat, et miski kindral oli segase peaga eksinud ja seetõttu ehitati raudtee Vaikse Ookeani saare asemel ekslikult Saaremaale, kuid ma ei tea (ei usu) selle kõlaka õigsust. Kardan, et see jutt on samast ooperist Vene raudteede laiuse lookesele, sellele vulgaarsele Wink Wink

Pigem usun, et vast tuumarelvade masslevik ja muu militaartehnika/strateegia/geopoliitika areng tegid sellise rööbas-kaugelaskekahurväe sellel kohal/kujul mõttetuks ning tegu oli surnult sündinud rajatisega.

Ülalesitet teave on mul tegelikult ka kuulduste tasemel, mistõttu ootan isegi huviga Saaremaa (1524 mm) raudtee kohta adekvaatsemat teavet!

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

NL genstaabi kaarti uurides tundub, et trass kulges liinil Kihelkonna-Metsküla?

OÜ Green Oval

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi

Kristjan (+372)5010599

Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Vasta
#4

Landy Kirjutas:NL genstaabi kaarti uurides tundub, et trass kulges liinil Kihelkonna-Metsküla?

Trasse oli üsna mitu:
- üks kulges Kuressaarest Kihelkonna poole ja sellele on rajatud suur osa kaasaegsest maanteest;
- teine kulges Tagalahe juurest üle Kihelkonna Sõrvele (sellele on rajatud suur osa Kihelkonna-Lümanda maanteed);
-Sõrve ja Kihelkonna/Tagalahe juures oli mitmeid haruteid ning paralleelteid.

Tegu oli ikkagi raudteevõrguga, mitte ühe liiniga.

Enamikel maanteeatlastel on trassid väikeste kruusateedena või pinnasteedena näha. Vihje - enne nimetet raudteevõrgu rajamist pikki noolsirgeid maanteid Saaremaa lääneosas ei olnud. Kõik säärased moodustised on raudteevõrgu relikt.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Laiarööpmeline raudtee puhtalt liikuvate rannakaitsekahurite veeretamiseks tehtud. Plaanis oli teha ring ümber Saaremaa, tee muldkeha tehti valmis isegi kuni Orissaareni kuid rööpaid see peale ei saanudki sest ennem tulid juba moodsamad rannakaitsevahendid - raketid. Mingit tsiviilliiklust trassidel ei olnud. Nagu Valdo mainis siis valmis raudteed olid saare läänerannikul.
Paar aastat tagasi Sõrves ringi kolades nägin teeäärses võpsikus täiesti korralikku rööpaseadjaputkat ning veidi eemal ideaalset munakivisillutisega ülesõidukohta.
Võiks klubilistega teha väikese väljasõidu saarde, näiteks Sõrve? Pagana ilus ja (sõja)ajalooliselt rikkalik kant.

Kas me sellist Eestit tahtsimegi?
Vasta
#6

Mina olen kuulnud ka nondest valmisehitatud vahiputkadest.Olin siis 7 aastane ja olin vanematega Saaremaal siis näidati meile ka noid raudteetamme kuskil Tiirimetsa kandis.
Vasta
#7

0liver Kirjutas:Võiks klubilistega teha väikese väljasõidu saarde, näiteks Sõrve? Pagana ilus ja (sõja)ajalooliselt rikkalik kant.
Olles sõitnud maasturitega läbi märkimisväärse osa mandri-Eesti kitsarööpmelise raudtee tarsse, võiks mõne 4x4 või 6x6 masinaga saaremaal ju ka sama proovida teha.

OÜ Green Oval

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi

Kristjan (+372)5010599

Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!
Vasta
#8

Landy Kirjutas:Olles sõitnud maasturitega läbi märkimisväärse osa mandri-Eesti kitsarööpmelise raudtee tarsse...

Mitu korda on:
- Sulle koeri kallale ässitatud et mis Sa mu eraalale tungid?
- Sulle lausa kallale tuldud, ikka põhjuseks see eravalduse asi?
- Politsei ja keskkonnainspektsiooniga ähvardatud?

Kitsarööpmelise trassid ju vahel lausa taluhoove läbivad ja loomulikult paljud omanikud ei taha, et seal liigutaks.

Mind on lugematu arv kordi niiviisi mõisahoovidest ära aetud (kuigi mingeid keelusilte ees pole, mis ei luba siseneda) ning ka vanu maanteetrasse läbi sõites on paar korda kohalike vihaste meeste poolt lausa ähvardatud kallale tulla, kui ma nende eramaal kondamist ei jäta.

Minu ajaloohuvi ei liigutanud neid tegelasi küll mitte üks raas.

Korra on ähvardatud fotoaparaat ka puruks lüüa, kui ma peaksin mõisavaremetest (muide üldkasutataval teel olles) pilti tegema. Pilt sai loomulikult tehtud ja mu aparaadipark on tänu Jumalale ka alles seni...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

Saaremaal enamusele raudteelõikudele teed peale tehtud ja kuna need on kaarditeed siis ei ole probleemi sõitmisega. Ja Sõrves olen umbes 5 aastat pidevalt kolamas käinud ning ainult üks kord on olnud kokkupuude metsavahiga (positiivne).
Elanikud üldiselt väga sõbralikud ja abivalmis.

Kas me sellist Eestit tahtsimegi?
Vasta
#10

Saaremaa raudteest on kirjutanud asjaliku teksti Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa:
Raudtee ajalugu
Võttes ette Regio kaardirakenduse Delfi keskkonnast saab päris edukalt jälgida kus asusid Saaremaal kunagised raudteed ja nende pöörangud. Jälgides Püüa teksti on võimalik paika panna pea, et täiuslik raudteevõrgustiku kunagine asukoht. Osad pöörangud on likvideeritud, osa teetamme välja kaevatud. Kuressaare linnas on isegi Raudtee tn (pikendusega Nooruse tänavalt) olemas mis kaardilt vaadates peaks olema vana raudtee asukohas.
Kärla ja Põduste jõel on näha vana raudteesilla postid.

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#11

Päris huvitav lugemine.

Kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö.
Vasta
#12

valdo Kirjutas:Olen kuulnud ka kõlakat, et miski kindral oli segase peaga eksinud ja seetõttu ehitati raudtee Vaikse Ookeani saare asemel ekslikult Saaremaale, kuid ma ei tea (ei usu) selle kõlaka õigsust. Kardan, et see jutt on samast ooperist Vene raudteede laiuse lookesele, sellele vulgaarsele Wink Wink

Minagi olen kuulnud sarnast kõlakat, apsaka olla põhjustanud Sahhalini saar, mis Moskvas kellegi käes oli moondunud Saaremaaks.

Pulmasõidud vana Volgaga, saunabussi ja RAF "Kutsikas" rent - www.suhtesepp.com
Vasta
#13

kris Kirjutas:
valdo Kirjutas:Olen kuulnud ka kõlakat, et miski kindral oli segase peaga eksinud ja seetõttu ehitati raudtee Vaikse Ookeani saare asemel ekslikult Saaremaale, kuid ma ei tea (ei usu) selle kõlaka õigsust. Kardan, et see jutt on samast ooperist Vene raudteede laiuse lookesele, sellele vulgaarsele Wink Wink

Minagi olen kuulnud sarnast kõlakat, apsaka olla põhjustanud Sahhalini saar, mis Moskvas kellegi käes oli moondunud Saaremaaks.

Nagu Valdo juba ütles, oli tegemist sõjalise otstarbega raudteega.Nüüd küsimus, et mida tegemist oli Sahhalini saarel haubitsaid suurtükke ja sõdureid liigutava rongiga.Pole ju sõjategevus sealkandis toimunud (ega ka sõjategevuse puhkemist ei oleks olnud põhjust karta), nii et see Sahhalini saare variant kvalifitseerub rohkem sellise uudisteagentuur NSRi jutuks.Samamoodi ei saanud ju kitsarööpmeline olla planeeritud Sahhalini saarele, sest see ehitati minu teada Saksa ajal 1917. aastal ja aeg oli selline, et sõjaotstarbelise rongiga pole midagi teha olnud.
Vasta
#14

Veneajal liikus see tagurpidi kaardi lugu Saaremaa-Sahhalini kohta rahvahulgas laialt ringi...vaevalt siiski, et sel peale nalja mingit alust oli...
Tõeneaoliselt taheti ikka mingit raketisüsteemi, vms rajada, aga saadi peagi ise aru, et potensiaalne vaenlane laseb sateliidipildi, jms, alusel selle pihuks ja põrmuks...
Vasta
#15

via Kirjutas:Veneajal liikus see tagurpidi kaardi lugu Saaremaa-Sahhalini kohta rahvahulgas laialt ringi...vaevalt siiski, et sel peale nalja mingit alust oli...
Tõeneaoliselt taheti ikka mingit raketisüsteemi, vms rajada, aga saadi peagi ise aru, et potensiaalne vaenlane laseb sateliidipildi, jms, alusel selle pihuks ja põrmuks...

Asi oli tegelikult Sinu väidetule RISTI vastupidi. Nimelt just rakettrelvade areng 1950ndatel tingis Saaremaa raudtee mõttetuks muutumise. Nimelt olid sealsed rööbasteed välja ehitatud massiivsete suurte kaugelaskekahurite liigutamiseks - muid relvi toona kaugele (nt Läänemere keskossa) tulistamiseks ei olnud. Tollal ultramoodsed ja uudsed rakettrelvad aga sellist raudteed ei vajanud ning samuti olid nad kaugelaskekahuritest palju efdektiivsemad, süües viimased välja.

Mis puudutab satelliidipilti, siis oled üsna tublilt aastatega eksinud - esimene satelliit lasti N.Liidu poolt välja 1957, toimivad satelliidipildid tekkisid ja vastav tehnika evitati 1960ndate alguses. Esimene kord, mil satelliidifotot tõsisemalt kasutati maailmamastaabis, oli alles Kuuba kriis 1962 - vast venelased ei uskunud toona veel, et nende raketipositsioonid Kuubas sel teel avastatakse. Saaremaa raudtee likvideeriti aga siiski mitmed aastad varem.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#16

Ma juba varem sarnase teema all kirjutasin - isegi naljaks on Sahhalini palju pakkuda, sest 50ndail oli Sahhalinil täiesti korralik raudteevõrk (jaapanlaste pärandus) olemas. Tänaseks päevaks on see võrk tunduvalt lühenenud. Sahhalini raudtee põhivõrk on tänase päevani muide Jaapani laiusel, umbes-täpselt 1000 mm, aga parajasti käesoleval ajal on hakanud venelased seda oma laiusele ümber ehitama. Mul oli 80ndatel õnn või õnnetus Sahhalinil viibida; sel ajal olid kohalikel lähiliinidel käigus muide veel Jaapani päritoli diiselrongid. Ma ei oska nimetada nende väljalaskeaastat - võibolla olid reparatsioonivara, võib-olla hiljem ostetud, aga üsna vanad paistsid teised küll. Ja vagunites olid alles jaapanikeelsed hieroglüüfid! Kutsuti teisi KiHa või midagi seesugust.
Vasta
#17

valdo Kirjutas:Asi oli tegelikult Sinu väidetule RISTI vastupidi. Nimelt just rakettrelvade areng 1950ndatel tingis Saaremaa raudtee mõttetuks muutumise. Nimelt olid sealsed rööbasteed välja ehitatud massiivsete suurte kaugelaskekahurite liigutamiseks - muid relvi toona kaugele (nt Läänemere keskossa) tulistamiseks ei olnud. Tollal ultramoodsed ja uudsed rakettrelvad aga sellist raudteed ei vajanud ning samuti olid nad kaugelaskekahuritest palju efdektiivsemad, süües viimased välja.

Mis puudutab satelliidipilti, siis oled üsna tublilt aastatega eksinud - esimene satelliit lasti N.Liidu poolt välja 1957, toimivad satelliidipildid tekkisid ja vastav tehnika evitati 1960ndate alguses. Esimene kord, mil satelliidifotot tõsisemalt kasutati maailmamastaabis, oli alles Kuuba kriis 1962 - vast venelased ei uskunud toona veel, et nende raketipositsioonid Kuubas sel teel avastatakse. Saaremaa raudtee likvideeriti aga siiski mitmed aastad varem.
Saarema raudtee daatumitega ma tõepoolest kursis ei ole, miskipärast oli nagu mälestused hilisematest daatumitest.
Nii või teisiti, projekt ei tekkinud eksitusest geograafilises mõttes, vaid pigem valeaarvestusest strateegilises mõttes.
Vasta
#18

Torgin üht vana teemat, aga olles aastaid hobi korras puhtast huvist kild-killu haaval Saaremaa laiarööpmelise (1951-1957) kohta infot ja mitmesuguseid materjale (fotod, dokumendid, kaardid, mälestused) kogunud, tekkis pisike plaan mulle teadaolev publitseerida. Paraku on selle sõjalise ja salastatud projekti kohta infot ikka väga napilt isegi arhiivide, sellest palve: kellel vähegi mistahes informatsiooni antud teema kohta, palun mulle ps teada anda, oleks siiralt väga tänulik. Lahtisi otsi on veel kole palju. Näiteks mis teadmata koguni see, mis tüüpi/marki olid Saaremaale Riiast toodud 9 vedurit? Missugused olid vagunid (tõenäoliselt enamik platvormvaguneid) ja kui palju neid oli? Samuti pole kahjuks minu käsutuses ainsatki fotot tollasest rööbasteest endast ega veeremist.
Vasta
#19

Oleme Saaremaa raudteed põhiosas läbi sõitnud atv-de ja maasturiga 2009 aasta kevadel. Sõitsime läbi lõigud Kuressaare-Viki, Viki-Undva ja Viki-Sõrve sääre tipp. Kokku ca 120km. Joonistasin ka kunagi teksti ja läbisõidetud osa põhjal kaardi valmis. Üks liin mis läheb Karujärve taha jäi meil sõitmata samuti ka Sõrve läänemerepoolne ringraudtee osa (lõpuni välja ehitamata). Link piltide kohta:
http://cid-629c2e52159740d0.photos.live....eed%202009
Hoonetest olid olemas Viki pöörangukeskuse hooned koos perrooniga (kõik suhteliselt heas seisus), mitmed sillad ja peatustehooned.

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#20

jahh, vikil on majad ja perroon täitsa alles, isegi seal kondamas käidud. kuna teetamm jookseb maja eest mööda (vikilt sörve poole siis läbi lümanda), tean ka seda, et tammi äärest vöib hea önne korral siiamaani veel leida relsijuppe, polte- mutreid ja mingisuguseid ühendusplaate, vähemalt visuaalselt tundub, et neidsamuseid asju on valatud ka vanade kolhoosi siloaukude betooni sisse. samuti viidu teest üle lümanda poole minnes on üle vesiku oja alles sild, korralikult betoonist ja jämed raudtalad viivad üle jöe. puitosa tundub küll seal peal ammust ajast vahetusse lännu olevat. kui millasgi peaksin vanema pölvkonnaga jutule saama, siis küsin täpsemalt asjad üle.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne