Pobeda I,II ja III põlvkonna erinevused
#21

tomm7 Kirjutas:Olen kohanud 2kõrgusega esimesi gabariittuleklaase 21 ja 23mm ning tagatuleklaasidel on osadel olnud keskel luubipeal seespool k täht.
Kas on tegemis põlvkondade vahelise erinevusega või lihtsalt nn. erinevate tootjate eri vormid või "b varuosa".Kuskilt olen kuulnud,et madalamad klaasid pidid olema I põlvkonnaomad.
Üsna väikesed erinevused on lähemal uurimisel-kõrvutamisel tuvastatavad Pobeda I ja teiste põlvkondade gabariit-ja suunatule ehisvõrudes: ehk täpsemalt I põlvkonna ehisvõru horisontaalsoonte ja II, III põlvkonna ehisvõrude horisontaalsoonte (mõeldud on paralleelseid dekoratiivsooni kinnituskruvi ava ala- ja ülaosas) vaheline kaugus on erinev. Pobeda I põlvkonna ehisvõru dekoratiivsoonte (originaalis on need sooned punaseks värvitud) vaheline kaugus on ca 1 kuni 1,5 mm väiksem kui Pobeda teiste põlvkondade ehisvõrude horisontaalsoontel.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#22

valdo Kirjutas:1. seeria - laialivalguv mõiste, st selle lõppu saab määrata mitmeti. Paljud määravad seda katseseeria lõpuga kusagil ca 1948, aga sellest ajast ei ole vähemalt siinmail näinud keegi ainsatki autot.

Meie loeme 1. seeriaks Pobisid enne 1950, mil käigukast asendati uuema kastiga. Ehk siis väljalaskeaastad (1946)-1948-1950. Selgemininähtavad eripärad 2. seeria masinatest:

a) Käigukang põrandal. Kang peab välja tulema kere põhjapleki keskelt - masslevinud on 2.-3. seeria Pobedad, millele on paigaldatud GAZ 69 kasti külgkaas ja sel juhul väljub põrandakang ca 8 cm juhi pool põhjapleki kumeruse keskkohta.
Kast/kang muutusid oktoobris 1950. Paljudele 1. seeria masinatele on paigaldatud hiljem muide uus kast.

b) Õli peenfilter ei olnud mitte mootoriruumi seinal, vaid kinnitus L-kujulise klambriga plokikaanele, paiknedes karburaatorist veidi radiaatori pool. Õlifiltri asupaigas seinal asus \"pirka\", mis 2.-3. seerial paiknes samas lähedusel sisetiiva (lonserooni) peal.
Filter \"liikus\" arvatavasti 1949, st aastake enne uut kasti.

c) Radiaatoris puudub vedelikutaseme andur ning vasakul pool roolisammast näidikute all puudub vastav märgutuli ning ka tule auk. NB! Paljudel on radiaator hiljem vahetatud ning auk isetehtud!

d) Kaitsmeplokk on ruudukujulise ristlõikega, kinnituskruvid on kaane all ja selle plekk-kaas kinnitub traatvedtruga. Uuemal kaitsmeplokil on kinnituskõrvad väljas ja aluse ristlõige pole ruut, vaid laiuses välja venitatud ristkülik.

e) 1. seerial olid ukselukud (võtmega keeratavad) ilma kaitseluukideta ja seetõttu ka ukseplekkide stantsitud lukuaugukohad ei olnud arvestatud tilgakujulisele lukuaugule (a la 2.-3. seeria, GAZ 51-53 jpt), vaid ümmargusele.

c), d) ja e) muutusid kusagil 1950te algul, esimestel 2. seeria autodel võis olla veel vanamoodi aasta-paari jooksul.

1. seeria auto on 2.-3- seeriaga võrreldes palju haruldasem - kui lugeda kokku autod, millel a) ja b) on vanamoodi, siis tuleb alla 10 tuhande valmistatud isendi kokku (tootmise üldarv ligi 250 tuhat).

2. seeriat loetakse aastaist 1950-55, 3. seeriat 1955.-58. 3. seeria kandis tähist M-20V (kirjapildis M-20B). 2.-3. seeria masinaid toodeti umbes ühepalju, kumbagi veidi üle 100 tuhande isendi.

2. ja 3. seria erinevused:

a) 2. seerial on tihe esivõre, 3. seerial hõre.

b) Rooli signaalinupp oli 2. seerial väike ja plastmassist, 3. seerial selline suure kroomitud rõngaga. Roolid on ka erinevad; 3. seeria rooli iseloomustab rummu tagaküljel asuvad 3 auku 120 kraadi tagant.

c) 3. seerial oli tehasekomplektis raadio, 2. seerias kattis selle auku plekklaat kirjaga \"Avtozavod imeni Molotova\". (Paljudele 2. seeria masinatele pandi raadio küll hiljem).

d) Ukse sisepolstritel on 2. seerial ülal \"kahekorruseline\" kroomliist, 3. seerial on üks liist.

e) 3. seeria esiistme seljatugi käib maha, 2. seerial mitte.

f) Näidikute (sh kell ja spido) kirjad ja numbrid on 2. seerial kandilised, 3. seerial ümarad. Näidikute (4 tükki) skaalad on 2. seerial ümarate täppidega, 3. seerial kriipsudega.

g) Istmepolstrid on 3. seerial keerulisemad, 2. seerial on vaid auto sõidusuunalised hõredad tepitud triibud.

h) Suure \"telliskivist\" relee-regulaatori (PP-12, 2. seeria) asemel on mõõtmetelt palju väiksem, GAZ 51-dest tuntud regulaator. Regulaatori poolsel sisetiival on 2. seerial seda hoidvad vertikaalsed tugevdused, 3. seeria sisetiibadel ei ole.

i) Karburaatori K-22A asemel (2. seeria) on 3. seerial K-22E. 2. seerial paiknes õhupuhasti vahetüki abil plokikaane kohal, 3. seerial on ta 51st tuttaval kohal otse karburaatori otsas. (NB! Karburaatorit/õhupuhastiti on tavaliselt sõitvatel autodel palju vahetatud.)

j) Esistange \"kihvade\" vahel on 2. seerial luugiga vaheliist vända toetuseks, 3. seerial see puudub.

k) 3. seeria esitiiva ääred on valltsitud veidi \"välja\", 2. seerial mitte.

l). 2. seerial on tagakapoti lukk tavaline keelega ukseluku moodi, 3. seerial on rööpkülikuga nihkemehhanism.

m) Kerenumber on 2. seerial mootoriruumi vaheseina ülaosa valtsis asuva plaadikese peal, tsentrist veidi kaassõitja pool. 3. seerial juhiukse ukseposti keskosas.

n) Tuledevõrud on 3. seerial nn \"nokaga\" (a la GAZ-M-21), 2. seeria ringikujulistega võrreldes. Muide: Pobi 2. seeria tulevõru = GAZ-51 tulevõru (mitte kapitaali oma ega 1970tel algul viimastel 51del evitud 52 oma, vaid ikka see \"õige\"); ainus erinevus on pinnakattes, milleks Pobil on kroom, 51-l aga must värv.

See on vast esialgu kõik... varsti postitan ka nn katseseeria (kuni 1948) erisused, mida ma tunnen küll vaid kirjanduse põhjal.
Veel üks pisilisandus Pobeda I ja ülejäänud seeriate erinevustesse:
kui II ja III seeria Pobedade esiuste piidas on salongi laevalgustuse kontroll-lüliti, siis I seerial on lüliti ainult juhiukse piidas. Mõeldud lülitit, mis ukse avamisel ühendab vooluringi salongi laevalgusti. Sama lüliti oli kasutusel ka GAz 12, 21, 24 elektriskeemis.

Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#23

eberhard Kirjutas:
valdo Kirjutas:1. seeria - laialivalguv mõiste...
...
n) Tuledevõrud on 3. seerial nn \"nokaga\" (a la GAZ-M-21), 2. seeria ringikujulistega võrreldes. Muide: Pobi 2. seeria tulevõru = GAZ-51 tulevõru (mitte kapitaali oma ega 1970tel algul viimastel 51del evitud 52 oma, vaid ikka see \"õige\"); ainus erinevus on pinnakattes, milleks Pobil on kroom, 51-l aga must värv.

See on vast esialgu kõik... varsti postitan ka nn katseseeria (kuni 1948) erisused, mida ma tunnen küll vaid kirjanduse põhjal.
Veel üks pisilisandus Pobeda  I ja ülejäänud seeriate erinevustesse:
kui II ja III seeria Pobedade esiuste piidas on salongi laevalgustuse kontroll-lüliti, siis I seerial on lüliti ainult juhiukse piidas. Mõeldud lülitit, mis ukse avamisel ühendab vooluringi salongi laevalgusti. Sama lüliti oli kasutusel ka  GAz 12, 21, 24 elektriskeemis.

"Nokaga" tulevõrud kuuluvad ikkagi vast isetegevuse valdkonda ja on volgade pärusmaa. Pobil kuni lõpuni ikka need laiemad ja madalamad tulevõrud, a la vanemad GAZ 51/69.

II ja III seeria laevalgustuse ukselülitid asetsevad diagonaalselt ehk vasemal pool juhiukse piidal ja paremal tagaukse piidal. Erinevalt samasugustest Volga lülititest, mille korpus on silumiinist, on Pobedade ja ilmselt ka Zim-ide lülitite korpused ja  vasesulamist plekist stantsitud ja väga korraliku kroomikihi all, ka nupukübar on pobi lülititel kroomitud.
Vasta
#24

Väga asjalik kokkuvõte põlvkondade erinevustest aastaarvulise ja kohati ka kuise täpsusega:
http://gaz20.spb.ru/tech_evolution.htm

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#25

See pole küll põlvkondade vaheline erinevus, pigem põlvkonna sisene. Ikka ja jälle avastad uusi asju ja erinevusi ja vanad fotod jälle tõestusmaterjaliks.
Natuke "teistmoodi" Pobeda ehk pilt siis 1949. a. tehasest. Niisiis on see II seeria Pobeda ja harvaesinev versioon. Teistmoodi on nimelt laternavõrud, mis pildil näha ja arusaadavalt on kerevärvi.
   
Seega mitte alati ei paigaldatud kroomvõrusid, ju siis hetkel kroomvõrudega tulede laoriiul oli tühi ja võeti kõrvalt Gaz 51 jaoks kasutatavaid mustaks värvitud ehisvõrudega tuled ja värviti võrud pobeda jaoks kerega ühte tooni. Ega siis mingi puuduva tühise laternavõru pärast pandud tootmist seisma! See siis minu versioon sellest.
Ja veel üks vana pilt samasuguse erisusega.
   
Vasta
#26

Enne 1950 a. gabariidi ja suunatulede korpus tiba teistmoodi.Pirni asukoht 45 kraadi nurga all.Tagumine iste oli 5 cm kõrgemal.Varasematel oli mootori võimsus 50 hj.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#27

trajet321 Kirjutas:Enne 1950 a. gabariidi ja suunatulede korpus tiba teistmoodi...
Väga tähelepanuväärne. Kui selle tule valguspesa jälgida, siis see kopeerib täpselt ka poritiibades olevaid kandilisi tuleavasid, mis minu teada plekkidel jäigi kandiliseks kuni mudeli lõpuni. Uuemate suuna- ja gabariidilaternate valguspesa on ümar ja paigutatuna selle kandilise pesaga tiivapleki taha jätaks justkui mulje, et suunatule pesa ei olegi pobeda oma.
Vasta
#28

Tegelikult vahepeal ununes see asjaolu, et 1949 aastal vahetus tehas, kus Pobeda tehti. Ehk siis Gorki Auto Tehase koosseisu liideti Gorki linnas asuv sõjatehas (ei mäleta, mis see tootis), kus oli teistsugune konveier ning sellest hetkest oluliselt kasvasid nii tootmismahud, kui ka kvaliteet.

Usun, et see ongi võtmesõna Pobeda 1 ja 2 seeria vahetuses.

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#29

(12-04-2010, 00:43 AM)denis23 Kirjutas:  Tegelikult vahepeal ununes see asjaolu, et 1949 aastal vahetus tehas, kus Pobeda tehti. Ehk siis Gorki Auto Tehase koosseisu liideti Gorki linnas asuv sõjatehas (ei mäleta, mis see tootis), kus oli teistsugune konveier...

Mina olen kuulnud, et uues Pobeda tsehhis valmistati varem lennukimootoreid. Tõenäoliselt mingisugustele sõjalennukitele, samas ei ole ma kusagilt kuulnud, millistele täpselt.

Eks sõda oli läbi ja lennuki(mootori)tööstust polnud vaja sellises mahus enam säilitada.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne