USA tippekspert: nafta hind tõuseb pooleteise aastaga ligi kaks korda (PM)
#1

Postimehest siis:

USA naftaturgude tippasjatundjate hulka kuuluv Philip Verleger prognoosib, et tuleval suvel maksab naftabarrel 60 dollarit ja aasta hiljem juba 80 dollarit, vahendab ÄP Online.

Verleger on uurimiskeskuse IIE teadur ja naftavaldkonna konsultant. Oma ettekandes ütleb Verleger, et kuna nafta nõudmine ja pakkumine on tasakaalust väljas ja nõudluse kasv ei taltu, siis on tagajärjeks hinnatõus.

Kuid probleem ei ole ainult toornafta pakkumises, vaid napib ka töötlemisvõimsusi, mis omakorda kergitab bensiini ja kütteõli hinda.

Tema sõnul on kolm eelmist majanduslangust saanud alguse nafta hinnakriisist ja nüüd on tulekul neljas.

Verlegeri seisukohta toetas IIE direktor Fred Bergsten, kelle väitel pole võimalik lähiajal lahendada naftapuuduse probleemi.

«50-60 dollarit maksev barrel viib maailmamajanduse uude langusse, mis vähendab nõudlust ja alandab sellega hindu. Kuid selline hinnaalandusmehhanism läheb eriti kalliks maksma,» ütles Bergsten.

Kõik analüütikud ei ole siiski nii pessimistlikud. Investeerimispanga Goldman Sachsi maailmamajanduse analüütik Dominic Wilson väidab, et panga toormeturgude asjatundjad ei paku kaugeltki nii kõrgeid hindu kui IIE teadurid.

Lisaks olevat maailmamajandus seni talunud kõrge naftahinna survet palju paremini, kui pessimistid on ennustanud.

Muu hulgas ei ole see alandanud USA ja Hiina majanduskasvu ega tekitanud neile riikidele erilisi inflatsiooniprobleeme.

Praegu maksab toornafta barrel umbes 50 dollarit.
Vasta
#2

Alts Kirjutas:Postimehest siis:

USA naftaturgude tippasjatundjate hulka kuuluv Philip Verleger prognoosib, et tuleval suvel maksab naftabarrel 60 dollarit ja aasta hiljem juba 80 dollarit, vahendab ÄP Online.

Verleger on uurimiskeskuse IIE teadur ja naftavaldkonna konsultant. Oma ettekandes ütleb Verleger, et kuna nafta nõudmine ja pakkumine on tasakaalust väljas ja nõudluse kasv ei taltu, siis on tagajärjeks hinnatõus.

Kuid probleem ei ole ainult toornafta pakkumises, vaid napib ka töötlemisvõimsusi, mis omakorda kergitab bensiini ja kütteõli hinda.

Tema sõnul on kolm eelmist majanduslangust saanud alguse nafta hinnakriisist ja nüüd on tulekul neljas.

Verlegeri seisukohta toetas IIE direktor Fred Bergsten, kelle väitel pole võimalik lähiajal lahendada naftapuuduse probleemi.

«50-60 dollarit maksev barrel viib maailmamajanduse uude langusse, mis vähendab nõudlust ja alandab sellega hindu. Kuid selline hinnaalandusmehhanism läheb eriti kalliks maksma,» ütles Bergsten.

Kõik analüütikud ei ole siiski nii pessimistlikud. Investeerimispanga Goldman Sachsi maailmamajanduse analüütik Dominic Wilson väidab, et panga toormeturgude asjatundjad ei paku kaugeltki nii kõrgeid hindu kui IIE teadurid.

Lisaks olevat maailmamajandus seni talunud kõrge naftahinna survet palju paremini, kui pessimistid on ennustanud.

Muu hulgas ei ole see alandanud USA ja Hiina majanduskasvu ega tekitanud neile riikidele erilisi inflatsiooniprobleeme.

Praegu maksab toornafta barrel umbes 50 dollarit.
Pagan küll,pean kähku autojuhiloa ära tegema,jõuan veel \"odava\" bensiiniga sõita....

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#3

EdR Kirjutas:Pagan küll,pean kähku autojuhiloa ära tegema,jõuan veel \"odava\" bensiiniga sõita....

Mina alustasin sel ajal, kui bensiini liiter maksis 3.60 ja kuni lubade saamiseni (1999) sõitsin ainuüksi Tartu linnas maha üle 25000 kilomeetri. Load ei sõida, juht sõidab. Ja kui ta teeb seda hästi, siis ei ole kellegil ka põhjust teda peatada.

Ei ole kutsumine seaduserikkumisele, on pakkumine, kuidas tõeliselt LE selgeks saada (sest muidu ei sõida kaua) Smile

+ muidugi peab ka auto vähemasti väliselt ponks olema ja dokumendid korras (ÜV, kindlustus jne.)

.. ja sõitma mitte varem, kui 7.00 hommikul ja hiljem kui 18.30 õhtul

Alo@sissejuurdunud harjumus olla LE suhtes korralik
Vasta
#4

meie poolt tarbitava bensiini hinnast moodustab nafta ise imetillukese osa. Aktsiis on hetkel 4.5eek/l. Lahutage see ning käibemaks liitrihinnast maha (käibemaksustatakse ikka PÄRAST aktsiisi lisamist?), lahutage veel kütuse transpordi-töötlemise-hulgi-jaemüügi kulud/marginaalid. Jõuate järeldusele, et (Euroopas) ei mõju hinnatõus isikliku sõiduki bensupaagile küll dieetinõudvana - seda enam, et me oleme ju juba aktsiisisuurenemistele immuunseks muutunud. Iseasi on muidugi üldine hinnatõus - kus ka (kütusehinna tõusust tingitud) 10% muutus on valus.

ameeriklasi puudutab (imo) kütusehinnatõus hulka valusamalt - tänu väikesele aktsiisile tuleb nende jaehinnale palju suurem protsent juurde. Ning see mõjub kogu majanduse konkurentsivõimele! Arvan, et kallim naftahind on Euroopa jaoks pigem just hea.
palju muidu USAs bensuliiter hetkel maksta võib (Gallon=3.8l)? Aktsiis on seal ikka föderaalne maks?

teet,
omi mõtteid valjult mõlgutab
Vasta
#5

USA gallon maksab hetkel üle 1 dollari, kui õieti mäletan, see teeb siis u. 4-5 eek liiter. Loomulik et kodanikud, kes Navigatorite, Suburbanide ehk H2 ga harjunud on, paanikat tõstavad. Tõenäoliselt on ennustada FIATI jt väikeautode tootjate ekspordiedu USA turul.


Vasta
#6

See hinnatõus on vaid üks paljudest prognoosidest. Arvata on, et kogu USA riik+erasektor võitleb maailmaturu hindade tõusu vastu nii kuidas saab, sest odav nafta on sealse majanduse alus rohkem kui kusagil mujal maailmas.

Milline on USA äriringkondade mõju maailma majandusele, seda vast ei ole mõtet üle korrata... sellest (ja vabamüürlusest) koos salasidemetega on kirjutatud palju.

Ega muidugi, uus 1974 ei ole välistatud, aga liialt palju on mõjukaid huvigruppe, kes seda mingi hinna eest ei taha.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Usa tarbib natuke alla poole kogu maailmas tarbitavast naftast. Kuna elamute küte on seal 80% ulatuses õliküttel (nafta), siis mõjutab naftahinna tõus ka seda ameeriklast, kes ise autoga ei sõida (milline ameeriklane ei sõida autoga?Smile) On arvestatud, et kui nafta hind läheb üle 30 dollari barrelist, siis hakkab see USA majandusele kodaratesse käima. Venemaal, kui nafta müüjal on jälle teine piir - 18,5 dollarit barrelist, mis siis Venemaale hävitavalt mõjuks.

(Üritasin minutist(.ee) otsida vastavat artiklit, kuid kahjuks ei leidnud.)

Mõni aeg enne USA vägede sissemarssi võttis Iraak naftaga kaubitsemises kasutusele dollari asemel euro. Jänkidele see loomulikult ei meeldinud, sest USA dollari \"tugevuse\" üks jalgu on see, et enamus maailmas tehtavatest naftatehingutest toimub dollari baasil.

(Copy-paste minuti ühest aasta alguse uudisest)
\"Endine Malaisia peaminister Mahathir Mohammad, kellest minutis ennegi juttu olnud, soovitas Saudi Araabiale hakata naftat müüma kulla eest. \"Nafta hind on $33, aga USA dollar on langenud 40% euro suhtes niiet tegelikult saate te $20\" ütles Mahathir Jeddah\'s toimuval majanduskonverentsil. Mahathiri sõnul saab praegu dollari eest naftat müües lihtsalt tünga.\"
-----------------------

Siit näeme, et kui naftaga seotud arveldused ei käi enam dollari alusel, siis hakkab dollari kõikumine arvelduses oleva valuuta suhtes kõvasti USA majandust kõigutama. Meile on küll aasta algusest saati euro suhtes langenud dollari kurss kõvasti kasu toonud - vaadake, mis kütuse hinnad oleks praegu, kui dollar maksaks 18,5 krooni.

Tsitaat:
\"Spekuleeritakse, et OPEC\'i järsk switch eurole, tooks kaasa dollari väljasurumise naftat tarbivate riikide reservfondidest ning sellest tulenevalt kukuks dollar 20-40%. Sellele järgneks massiline tuntud 3. maailma riikide stiilis majanduskriis.\"


Killukesi:

\"Majandusanalüütik Peter Hooperi hinnangul läheb naftabarreli kallinemine ühe dollari võrra (USA) tarbijatele igal aastal maksma 12 miljardit dollarit.\"


Üks barrel = 159 liitrit

[Pilt: graafik.time.19.mai.2003.gif]
Vasta
#8

See läks meelest lisada, et Usas on erinevatel osariikidel erinevad kütuseaktsiisid ja ainult mõnes üksikus oli bena liitri hind meie rahas 6 eeku. Tavaliselt on ikka tsipake rohkem, kuid meie poolt vaadatuna ikkagi ebaõiglaselt odav Smile
Vasta
#9

OT
Jäi kunagi silma üks tabav võrdlus. Kui IGA Hiinlane, tarbiks sama palju nafta baasil kütteõlisid, kui keskmine ameeriklane, siis peaks terve maailma kütuste tootmist suurendama 4 korda.

(samas väideti ka, et USA s ja Euroopas jäätmetesse ja prügisse mineva toidu hulgaga saaks likvideerida enamuse Aafrika toiduprobleemid.)


Vasta
#10

Alts Kirjutas:See läks meelest lisada, et Usas on erinevatel osariikidel erinevad kütuseaktsiisid ja ainult mõnes üksikus oli bena liitri hind meie rahas 6 eeku. Tavaliselt on ikka tsipake rohkem, kuid meie poolt vaadatuna ikkagi ebaõiglaselt odav Smile
Seal Lähisidas kusagil, oli "Siiditeelaste" järgi ühes miskit riigis <1 EEK liiter
Vasta
#11

Egiptuses näiteks ongi kütuseliitri hind meie rahas umbes 1 või 2 krooni. Aga arvestades sealseid palkasid, ei ole see võrreldes meiega nii ebavõrdne midagi.

Maamees linnast.
Vasta
#12

Siiski näitab see, et kui palju õhku on tegelikult bensiini hinnas...
Vasta
#13

Mis mõttes õhku? Kui sul maja ees vesi lompi koguneb, siis see ei tähenda et kõrbes ei võiks kaevuomanik raha küsida Wink
Vasta
#14

See "küsimine" hinna puhul ongi "õhk". See, koos sadade vahendajatega ongi see, mille baasil rajatakse kunstsaari ja kujutlematuid losse, linnakuid, jne., jne...
Ma tean, kõik mis pole keelatud on lubatud, eriti rahamaailmas...
Vasta
#15

Kena, aga selle vaatenurga korral on ainus väljapääs liikuda umbes 10000 aastat tagasi aega, kus igal mehel oli koobas ja suur nui ning kogu tema varandus oli see, mida õnnestus nuia oskusliku käsitsemise kaasabil koopasuust sisse manööverdada. Siis ei olnud varahindades "õhku".
Vasta
#16

Aga võibolla ka 10000 aastat edasi...kui "filosoofiliselt" vastata..
Okei, pole ma kommu, ega hakka rääkima mädanenud kapitalismist, tegelikult on isegi hea, et bensiin suhteliselt kallis on, globaalses mõttes muidugi...
Vasta
#17

Novott jõudsid isegi peaaegu järeldusele, et parem kui bensiin maksab tanklas 14 eeku ja on vabalt ostetav, selle asemel et:
a) bensiini üldse ei ole, sest kõik on otsas
b) paagitäie saamiseks pead sa võtma nuia või kalassi, sõitma Lähis-Itta ja sealset kommuuni "veenma" et sul läheb seda paagitäit rohkem tarvis kui neil Big Grin

Ja aktsiis läheb ka väga lihtsalt sinna valemisse, kui aktsiisi ja üldse riigimakse poleks, siis oleks sama olukord nagu Somaalias hetkel näiteks - sa võid püsti panna misiganes äri või asja, aga kui sa tahad et see poleks homseks laiali tassitud, siis pead sa palkama ka püssimehed seda valvama. 10tk bensukasse, 1 täis paagi juurde, 5 tk ümber maja su und ja varakambrit valvama (panka pole) jne. Ilmselt ei tuleks oluliselt odavam, see süsteem on keskajal juba suht läbi proovitud.
Vasta
#18

Jesper, eks me mõtleme ilmselt pisut erinevates kategooriates, aga see selleks, peaasi et huumorimeel säilub.
Vasta
#19

Jesper Kirjutas:b) paagitäie saamiseks pead sa võtma nuia või kalassi, sõitma Lähis-Itta ja sealset kommuuni "veenma" et sul läheb seda paagitäit rohkem tarvis kui neil Big Grin

Saab ehk ka ilma nuiata räägitud, ega nad sääl ainult kerosiinist ja kumõssist ka ei ela....

loll on loll olla.
Vasta
#20

No a siis kui ma võtan kotitäie head värsket kama kaasa vahetuskaubaks, siis see on ju juba roiskuv kapitalism ja globaliseerumine Big Grin. Või noh kui mul on hääästi suur nui siis ma võiks öelda et bentsu tahan kohe aga kama saate alles kuu aja pärast ja annan diili kinnituseks Abdulile ühe kõrbe tingimustes raskesti võltsitava lepalehe. Abdul müüb selle omakorda viie liitri kumõssi eest Muhammedile edasi ning ongi meil derivatiivid ja kogu trall hakkab otsast pihta Smile

Niiet koobas, nui, kiired jalad, kõik.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne