Nostalgia atribuutika

Tallinnas on Villardi 29 küljes selline täitsa olemas.
Vasta

leidsin vene kompressori. nostalgiat ja praktilisust on nyyd ülearugi.
eriti meeldis mulle see et olid kaasas õlipaberis nii tihendid,rõngad,klapid kui ka dokumendid. kui näidati a hinda öeldi siis pikalt ei mõelnud ,kohe pagasnikusse ja omale ära.
viisakamad pildid siit teile: http://album.ee/album/268480/50148019
Vasta

XTA Kirjutas:Tea, kui palju Eestimaa peal selliseid asju veel kasutatakse? Need konkreetsed on üles võetud Põltsamaal.
Mis aastatest need pärit olla võivad?
Tumesinised valge randiga kakskeelsed tänavasildid ja ellipsikujulised majanumbrid tunduvad olevat hilisemast ajast, ning 1970ndate alguses olid nad juba olemas.

Päris nii ei ole / ei olnud.

Ovaalsed tumesinised on tegelikult üsna vanad asjad - igatahes 1910-20-30ndatel juba neid kasutati. Igatahes Tallinnas on mõned tolleaegsed säilinudki, number ilusa kalliograafilise kirjaga veel sisse maalitud Smile

Need Põltsamaal üles võetud valgepõhjalised numbrid ilmusid vast siis, kui tekkis nõue, et majanumber peab olema pimedal ajal valgustatud. Mingil põhjusel (kas ka mingi nõue?) kanti sinna peale majanumbri ja tänavanime ka maja omanik. Ei usu, et nad on vanemad kui 1960ndad - 1950ndatel neid igatahes veel polnud, aga 1970ndatel olid nad üli-üli-masslevinud.

Kui valgustatuse nõue leebus (unustati ära? vajus tahaplaanile?), siis naasti taas vanade ovaalsete numbrite juurde, kuigi siis oli kasutusel juba teine ðrift reeglina. Ma tean, et nt Rakveres oli 1970ndatel üks selline emailimise töökoda, kus neid tehti...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

XTA Kirjutas:Tea, kui palju Eestimaa peal selliseid asju veel kasutatakse? Need konkreetsed on üles võetud Põltsamaal.
Mis aastatest need pärit olla võivad?
Tumesinised valge randiga kakskeelsed tänavasildid ja ellipsikujulised majanumbrid tunduvad olevat hilisemast ajast, ning 1970ndate alguses olid nad juba olemas.

Usun, et suhteliselt palju. Ka näiteks meie maja kaunistab üks selline.
Vasta

Kakskeelsete siltide pildistamisega oleme tegelenud juba 2 aastat, praeguseks on umbes 90% tehtud, paljud erilisemad on juba maha võetud. Kusjuures viimane kakskeelne silt Tallinna kesklinnas oli veel 2008 aasta lõpus alles ja siis kadus, asus Lennuki tänaval. Kokku on Eestis kakskeelseid või muidu huvitvamaid(ainult vene keelsed) mitu tuhat, kui kunagi viimased 10% ka tehtud saab siis on võimalik huvitavamaid näiteid näha minu galeriis. Praegu aga üks minu lemmikutest, mitte kõige haruldasem, aga juba kadunud sildike, pilt.
Vasta

valdo Kirjutas:
XTA Kirjutas:Tea, kui palju Eestimaa peal selliseid asju veel kasutatakse? Need konkreetsed on üles võetud Põltsamaal.
Mis aastatest need pärit olla võivad?
Tumesinised valge randiga kakskeelsed tänavasildid ja ellipsikujulised majanumbrid tunduvad olevat hilisemast ajast, ning 1970ndate alguses olid nad juba olemas.

Päris nii ei ole / ei olnud.

Ovaalsed tumesinised on tegelikult üsna vanad asjad - igatahes 1910-20-30ndatel juba neid kasutati. Igatahes Tallinnas on mõned tolleaegsed säilinudki, number ilusa kalliograafilise kirjaga veel sisse maalitud Smile

Need Põltsamaal üles võetud valgepõhjalised numbrid ilmusid vast siis, kui tekkis nõue, et majanumber peab olema pimedal ajal valgustatud. Mingil põhjusel (kas ka mingi nõue?) kanti sinna peale majanumbri ja tänavanime ka maja omanik. Ei usu, et nad on vanemad kui 1960ndad - 1950ndatel neid igatahes veel polnud, aga 1970ndatel olid nad üli-üli-masslevinud.

Kui valgustatuse nõue leebus (unustati ära? vajus tahaplaanile?), siis naasti taas vanade ovaalsete numbrite juurde, kuigi siis oli kasutusel juba teine ðrift reeglina. Ma tean, et nt Rakveres oli 1970ndatel üks selline emailimise töökoda, kus neid tehti...

Valgepõhjalisi numbreid, kus majaomaniku nimi peal, mäletan lisaks Põltsamaale ka Paidest. Rakveres oli kommunaalelamutel (linna elamufondi kuuluvatel) majanumbril tähed KMO, ka osadel asutustele kuuluvatel elamutel oli valdaja nimi. Eramajadel omaniku nime ei olnud. Sellised tähised olid ainult elamute numbritel. Majanumbri valgustamise nõue oli olnud juba enne sõda, põhjuseks muidugi kehv tänavavalgustus. Veel 70-ndatel olid kõrvaltänavad tihtilugu valgustatud tavaliste hõõglampidega, mis kuigivõrd valgust ei andnud. Samas ei nõutud majanumbrite valgustamist vist juba 60-ndate lõpus (vähemalt eriti ei nõutud). Emailimistöökoda tegutses Rakveres veel krooniaja alguseski. Selle töökoja toodangunäitena võib nimetada ka Rakvere kalmistutel praegugi üsna levinud emailitud plekist hauaplaate.

Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta

Elvas on tänase pävani veel kakskeelsed sildid alles mõnedes kohtades ja tartus samamoodi.
Samas tulles selle vahvlipanni juurde siis see asi on siiani üks tegija,müts maha nende ees kes selle leiutasid ja kontstrueerisid.Üksik lääne analoog vastu sellele ei saa Big Grin


Vasta

Selliseid asju tänapäeval enam ei tehta vististi.Rolleyes


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Martti Kirjutas:... Kokku on Eestis kakskeelseid või muidu huvitvamaid (ainult venekeelsed) mitu tuhat ...
Pildike Sindi linnast anno 2006 (veebruaris tuleb puhkus, siis katsun hetkeseisu uuesti üle kontrollida).
P.S. Keeleseadus: Vastu võetud 21.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 23, 334), jõustunud 1.04.1995
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796913


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Potsataja103 Kirjutas:
Martti Kirjutas:... Kokku on Eestis kakskeelseid või muidu huvitvamaid (ainult venekeelsed) mitu tuhat ...
Pildike Sindi linnast anno 2006 (veebruaris tuleb puhkus, siis katsun hetkeseisu uuesti üle kontrollida).
P.S. Keeleseadus: Vastu võetud 21.02.1995. a seadusega (RT I 1995, 23, 334), jõustunud 1.04.1995
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796913

Minumeelest on kakskeelsete tänavasiltide jaht Eesti riigiametite poolt jaburdus. Eestikeelne osa peaks olema probleemideta loetav ning asi ants. Kas sellele on lisatud kreekakeelne, suahiilikeelne, jaapanikeelne, venekeelne vms tekst, on eestikeelsele lugejale ju suhteliselt ükskõik.

Kui kära on tehtud ja trahvi ka tehtud kakskeelsete tänavasiltide osas, siis sama kategooria alla käivad ju ka muud asjad!

Üheks näiteks võib tuua Unustatud mõisate projekti mõisate teatetahvlid, kus mõisa nimi on nii eesti kui ka saksa keeles (viimane oli selle ametlik ajalooline kuju ju, mis on kinnistunud ajaloolistes dokumentides). Ja lisaks veel peamiselt venekeelsele publikule mõeldud reklaamid. Nt Lasnamäe kanalis oli tänagi üleval kakskeelne reklaam, kus Vene Teater tervitab 60. juubeli puhul oma vaatajaid. Minu meelest on jabur, kui me keelaksime seal vene keele kasutamise ära...

Kui jälle algab see jant kakskeelsete siltidega, siis mina riputaksin kiusuks kusagile välja sellise kakskeelse või kolmkeelse tänavasildi, kus on kasutatud kas kreeka tähti, ruunikirja või egiptuse hieroglüüfe. Ruunikiri on ju ilmselgelkt olnud siinmail enne 13. sajandi ristisõdu mingil määral kasutusel. Kui uskuda Lennart Meri Hõbevalges välja käidud teooriat, siis on ka Vana-Kreeekaga Pythease kaudu meil sidemed olemas. Seega - miks mitte ka muistse Egiptusega?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

CORRADOg60 Kirjutas:Selliseid asju tänapäeval enam ei tehta vististi.Rolleyes

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=6968
Pole küll täpselt selline asi, aga põhimõtteliselt küll. Pildil oleva traktori väljalõikamine oleks sõbrale olnud, aastaid tagasi, käkitegu (vahvlitegu). Wink Kussjuures selline asi tehti ainult gaasilõikepitsiga. Rellakaid siis veel polnud. Toungue
Vasta

valdo Kirjutas:Minumeelest on kakskeelsete tänavasiltide jaht Eesti riigiametite poolt jaburdus. Eestikeelne osa peaks olema probleemideta loetav ning asi ants. Kas sellele on lisatud kreekakeelne, suahiilikeelne, jaapanikeelne, venekeelne vms tekst, on eestikeelsele lugejale ju suhteliselt ükskõik.
Osadele kodanikele pole see mitte ükskõik, vene keelega seostub kohe ju okupatsiooniaeg.
Vähemalt Põltsamaal lahendati (tänaseni säilinud) kakskeelsete siltide probleem lihtsalt venekeelse poole üle värvimisega, ainult vähesed asendati uutega. Üks Tamme tänava silt on minu ülaltoodud pildil ka näha, kuigi antud tänav on kirjapildis sama nii ladina kui kirillitsa tähestikus. Tõsi, igasse kõrvalisse kohta need värvijad ei ole (veel) jõudnud.
Vasta

CORRADOg60 Kirjutas:Selliseid asju tänapäeval enam ei tehta vististi.Rolleyes

Selliseid asju tehakse laserlõikusega tänapäeval


motamees Kirjutas:http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthread.php?tid=6968
Pole küll täpselt selline asi, aga põhimõtteliselt küll. Pildil oleva traktori väljalõikamine oleks sõbrale olnud, aastaid tagasi, käkitegu (vahvlitegu). Wink Kussjuures selline asi tehti ainult gaasilõikepitsiga. Rellakaid siis veel polnud. Toungue

Üks sõber soomemaal tuunis kunagi oma 2103 sarnasel "mersu"moel, pistis kapoti serva sirbi ja vasara kujutise püsti.Cool
Kapoti all oli 2,0 l Fiat, vist Argenta kone. Päris tige kulgur sai...

loll on loll olla.
Vasta

XTA Kirjutas:
valdo Kirjutas:Minumeelest on kakskeelsete tänavasiltide jaht Eesti riigiametite poolt jaburdus. Eestikeelne osa peaks olema probleemideta loetav ning asi ants. Kas sellele on lisatud kreekakeelne, suahiilikeelne, jaapanikeelne, venekeelne vms tekst, on eestikeelsele lugejale ju suhteliselt ükskõik.
Osadele kodanikele pole see mitte ükskõik, vene keelega seostub kohe ju okupatsiooniaeg.
Vähemalt Põltsamaal lahendati (tänaseni säilinud) kakskeelsete siltide probleem lihtsalt venekeelse poole üle värvimisega, ainult vähesed asendati uutega. Üks Tamme tänava silt on minu ülaltoodud pildil ka näha, kuigi antud tänav on kirjapildis sama nii ladina kui kirillitsa tähestikus. Tõsi, igasse kõrvalisse kohta need värvijad ei ole (veel) jõudnud.
Kas Te härrased annate endale aru, et siin loendades võivad lugeda neid postitusi ka Keeleinpektsiooni inimesed, kes teevad ettekirjutise kohaliku omavalitsusele, kes asendab sildid tänapäevastega. Ehk siis silte loendades kaovad need veel kiiremini kui mitte loendades.

Alles mõni nädal tagasi korjati Mustamäelt maha umbes 20 kakskeelset silti, ja jäeti lihtsalt tühjad majanurgad, kui enne oli võimalik veel aadressi tuvatada, siis nüüd võib ainult aimata. Poolikult tehtud töö.
Vasta

valdo Kirjutas:Minumeelest on kakskeelsete tänavasiltide jaht Eesti riigiametite poolt jaburdus. Eestikeelne osa peaks olema probleemideta loetav ning asi ants. Kas sellele on lisatud kreekakeelne, suahiilikeelne, jaapanikeelne, venekeelne vms tekst, on eestikeelsele lugejale ju suhteliselt ükskõik.

Kui kära on tehtud ja trahvi ka tehtud kakskeelsete tänavasiltide osas, siis sama kategooria alla käivad ju ka muud asjad!

Üheks näiteks võib tuua Unustatud mõisate projekti mõisate teatetahvlid, kus mõisa nimi on nii eesti kui ka saksa keeles

Minu arust on see väga positiivneSmile ammu on aeg hakata Kodanikudel riigikeelt 6ppimaSmile kaua v6ib. Äkki trykiks eesti krooni peale kirillitsas , et m6ned aru saaks.

Ning seda m6isate vaatamisväärsust on totter v6rrelda venekeelsete tänavasiltidega.

Pole midagi targemat teha
Vasta

Killer666 Kirjutas:
valdo Kirjutas:Minumeelest on kakskeelsete tänavasiltide jaht Eesti riigiametite poolt jaburdus.

Minu arust on see väga positiivneSmile ammu on aeg hakata Kodanikudel riigikeelt 6ppimaSmile kaua v6ib.

Mina ei saa küll aru, kuidas tänavanimede esitatus ja lugemine "немецкими буквами" kirillitsa asemel aitab kaasa eesti keele oskusele Wink Tegu oli ju eestikeelsete nimede transkriptsiooniga, vähemalt nõukaajal kasutatu korral. Seda, et siinsed mitte-eestlased ladina tähestikku ei tunne, seda ma kohe mitte ei usu.

Ajalooliste (enne-1917) saksakeelsete tänavanimedega oli küll lugu veidi teisem, seal oli tõepoolest palju tõlkeid. Ehk siis Tallinnas oli Pikk tänav Langstraße, Hobusepea tänav Pferdekopfstraße, Kohtu tänav Gerichtsstraße, Liivalaia tänav Breite Sandstraße, Kuke tänav Hahngasse, Pääsukese tänav Schwalbengasse jne. Need nimed vast tõepoolest õpetasid linnavenelastele ja eesti maamatsidele saksa keelt Wink

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

Killer666 Kirjutas:ammu on aeg hakata Kodanikudel riigikeelt 6ppimaSmile kaua v6ib. Äkki trykiks eesti krooni peale kirillitsas , et m6ned aru saaks.

Ning seda m6isate vaatamisväärsust on totter v6rrelda venekeelsete tänavasiltidega.

Tavaliselt ma ei viitsi foorumis hakata märkusi tegema kohatu väljendusviisi ja mõtteavalduse pärast, aga niisugune täiesti sisutu ärplemine ajab küll meele mõruks.
Miks mõni kodanik peaks seda riigikeelt austama, kui sina seda kuidas tahes väänad?
Teiseks, kui kellegi mõte ei meeldi, siis ütle "pole nõus", aga ära karju "totter", seda enam, kui sa väitest aru ei saa! Jätad endast natukenegi targema mulje, ja mitte ainult mulje, sest oskus lollused rääkimata jätta ongi aruka inimese omadus!
Vasta

Martti Kirjutas:Kas Te härrased annate endale aru, et siin loendades võivad lugeda neid postitusi ka Keeleinpektsiooni inimesed, kes teevad ettekirjutise kohaliku omavalitsusele, kes asendab sildid tänapäevastega. Ehk siis silte loendades kaovad need veel kiiremini kui mitte loendades.

Alles mõni nädal tagasi korjati Mustamäelt maha umbes 20 kakskeelset silti, ja jäeti lihtsalt tühjad majanurgad, kui enne oli võimalik veel aadressi tuvatada, siis nüüd võib ainult aimata. Poolikult tehtud töö.
Keeleinspektsiooni vaevalt huvitab, mis aastal mingi silt valmis pressiti. Kui info on eesti keeles ilusti loetav, siis peaks Keeleseaduse silmis ju kõik korras olema? Enamus Põltsamaa kakskeelseid silte "eestistati" viimase poolteise aasta jooksul, ja ka ilmselt inspektsiooni survel, seejuures sooviti raha kokku hoida ja uute siltide tellimise ja paigalduse asemel otsustati hankida pintsel ja pott värvi.

See, et mingi tänavasildi pool pindalast, kust võõrkeelne info on eemaldatud, ripub majaseinal nüüd kasutult, peaks olema vaid majaomaniku, või kehvemal juhul kohaliku omavalitsuse mure.
Selle taga, et Mustamäelt kadusid kakskeelsed sildid, oli ka tõenäoliselt kellegi viitsimatus venekeelsed pooled sujuvalt ära likvideerida neile uue pinnakatte pealekandmise teel.

Tegelikult mille alusel üldse neid kakskeelseid silte jahitakse?
Keeleseaduse §23 Kirjutas:(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.
Vasta

XTA Kirjutas:Tegelikult mille alusel üldse neid kakskeelseid silte jahitakse?
Keeleseaduse §23 Kirjutas:(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.

Sama küsimus tekkis ka minul.

Lihtsalt olen oma töises tegevuses ülipalju puutunud kokku juhtudega, kus mingi täidesaatva võimu asutus (sealne jupijumal) tõlgendab oma rumalusest, teadmatusest ja/või küündimatusest mingit seadust veidi niiviisi, mis ei kannata juriidiliselt pädevat kriitikat. Kahjuks tuleb valdav enamik selliseid asju välja alles kohtus, kus vastaspoolel on piisavalt rahalisi vahendeid pädevate juristide (advokaatide) palkamiseks.

Kas see siltide asi siia käib või ei, seda ma ei julge küll (mittejuristina, kuigi oma elus viit seaduseteksti kaasautorina oma ala eksperdina kirjutatuna) hetkel üheselt hinnata...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta

XTA Kirjutas:Tegelikult mille alusel üldse neid kakskeelseid silte jahitakse? [quote=Keeleseaduse §23]
(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.
Siin on üks artikel kus mainitakse "seadustele mittevastavad sildid", ainult et seaduse paragrahvi konkreetselt ära ei tooda. Artikleid on muidugi veel, aga see oli ainus mille olin salvestanud.
Viimane lause on eriti huvitav: "Mina võtaks kooliõpilased appi, teeks neile mängu, jagaks igaühele omad tänavad...» soovitas Klaser."
Mina seevastu soovitaks Keeleinpektsiooni kontorirottidel dressid selga tõmmata ja paar sportliku päeva Tallinnas teha.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne