19-04-2009, 22:08 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 19-04-2009, 22:14 PM ja muutjaks oli valdo.)
(19-04-2009, 20:15 PM)Martti Kirjutas:(18-04-2009, 12:50 PM)reymo1995 Kirjutas: Eespool oli juttu majanumbritest ja tänavasiltidest. Kohalikule vallavalitsusele ka noomitus tehtud seoses nendega. http://www.hiiumaa.ee/?idc=1011128100082641000Tegemist pole millegi muuga kui Keeleinpektsiooni "tööhoidmises", selle asemel et nõuda eesti keele kasutamist seal kus vaja oleks. Kirjutatakse ajalehtedele artikleid kui "tublid" nad on ja palju tööd teevad ning kui palju veel teha on. Kahju et ainult kakskeelsed sildid neid häirivad, aga mitte riigiametite kakskeelne paberimajandus. Hale
Kusjuures ma ei saa aru, millise seadusesätte alusel loeb Keeleinspektsioon kakskeelsed tänavasildid lubmatuteks. Keeleseadus igatahes nii ei ütle:
"§ 23. Teabekeel
(1) Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse § -des 13 ja 15 sätestatud juhtudel.
(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.
(3) Avalikel üritustel tagab korraldaja olulise võõrkeelse teabe teksti tõlke eesti keelde."
Ehk siis kakskeelsed tänavasildid kvalifitseeruvad eeltoodu põhjal § 23 lg 2 alla, kus on esikohal eesti keel ja olemas on ka lg 2 järgi lubatud tõlge võõrkeelde. Selge ju on, et eestikeelne tekst ei ole neuil siltidel halvemini vaadeldav ja on ka ju esikohal.
Kuna ma pole hariduselt jurist, siis ma võib-olla eksin, aga nii siit paragrahvist välja ju tuleb? Muid kohti seaduses, mis avalikke silte reguleeriks, ju ei ole?
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.