[Regardman]

Eespool oli juttu majanumbritest ja tänavasiltidest. Kohalikule vallavalitsusele ka noomitus tehtud seoses nendega. http://www.hiiumaa.ee/?idc=1011128100082641000

Tegemist pole millegi muuga kui Keeleinpektsiooni "tööhoidmises", selle asemel et nõuda eesti keele kasutamist seal kus vaja oleks. Kirjutatakse ajalehtedele artikleid kui "tublid" nad on ja palju tööd teevad ning kui palju veel teha on. Kahju et ainult kakskeelsed sildid neid häirivad, aga mitte riigiametite kakskeelne paberimajandus. Hale

Kusjuures ma ei saa aru, millise seadusesätte alusel loeb Keeleinspektsioon kakskeelsed tänavasildid lubmatuteks. Keeleseadus igatahes nii ei ütle:

"§ 23. Teabekeel

(1) Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse § -des 13 ja 15 sätestatud juhtudel.

(2) Avaliku teabe eestikeelsele tekstile võib lisada eesti keele piirkondliku erikuju või tõlke võõrkeelde, kusjuures eestikeelne tekst peab olema esikohal ning ei tohi olla halvemini vaadeldav kui eesti keele piirkondlik erikuju või võõrkeelne tekst.

(3) Avalikel üritustel tagab korraldaja olulise võõrkeelse teabe teksti tõlke eesti keelde."

Ehk siis kakskeelsed tänavasildid kvalifitseeruvad eeltoodu põhjal § 23 lg 2 alla, kus on esikohal eesti keel ja olemas on ka lg 2 järgi lubatud tõlge võõrkeelde. Selge ju on, et eestikeelne tekst ei ole neuil siltidel halvemini vaadeldav ja on ka ju esikohal.

Kuna ma pole hariduselt jurist, siis ma võib-olla eksin, aga nii siit paragrahvist välja ju tuleb? Muid kohti seaduses, mis avalikke silte reguleeriks, ju ei ole?

Kirjutab Ilmar Tomusk (Keeleinsp. peadirektor):
Keeleseaduse § 23 reguleerib keelekasutust avalikus teabes (avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam). Tänavanimesiltidele on aga kantud kohanimed, mille kirjutamisel lähtutakse keeleseaduse § 19 kohaselt kohanimeseaduses sätestatust.
Kohanimeseaduse § 9 lg 1 kohaselt on Eesti kohanimed eestikeelsed ning § 10 lg 1 kohaselt dokumenteeritakse need eesti-ladina tähestikus. Sama seaduse § 14 lg 1 sätestab, et teabelevis, avalikul sildil, viidal ja kuulutuses ning geograafilisel kaardil peab kasutama registrisse kantud, st eestikeelset ametlikku kohanime.
Kakskeelseid kohanimesid lubab kohanimeseadus erandina kasutada sellisel juhul, kui eestikeelsel kohanimel on ametlik võõrkeelne rööpnimi (kohanimeseaduse § 11). See peab olema ajalooliselt põhjendatud. Need aga ei tule kõne alla juhul, kui on tegemist haldusüksuse, tänava või väljakuga.
Seega võib võõrkeelseid rööpnimesid panna näiteks haldusüksusest (vald, linn) väiksematele asumitele (külad). Seda on tehtud Lääne-Eestis rannarootslaste põlisel asualal. Seal on väljas eesti-rootsi kakskeelsed külanimesildid. Sama tuleks kõne alla ka vene vanausuliste põlisel asualal Peipsi ääres.
Seetõttu peavadki kohanimeseadusest lähtuvalt olema nii Tallinna kui ka näiteks Ida-Virumaa linnade tänavanimesildid ainult eestikeelsed.
Praegu Eesti erinevais paigus Keeleinspektsiooni tähelepanu pälvinud kakskeelsete siltide puhul ei saa rääkida põhi- ja rööpnimest, tegemist on eestikeelsete nimedega, mis on lisaks ladina tähestikule ka kirillitsas kirjutatud. Juriidiliselt korrektseks põhi- ja rööpnime näiteks võiks aga tuua rannarootslaste alalt pärit Tuksi, millel on rootsikeelne rööpnimi Bergsby. Samuti võiks Kasepää küla taotleda oma ametlikuks rööpnimeks Казапель ning selle suhtes ei oleks Keeleinspektsioonil mingeid pretensioone.