Eksperiment Hado ( Xado )-USKUMATU AGA TOIMIB (õlita mootoriga 50km)
#41
Silindrite surved peale kuivalt sõitu

Kuumalt
Gaas põhjas 1)11 2)10,5 3)11 4)11,5
gaas maas 1)10,5 2)10 3)10,5 4)11

Külmalt
Gaas põhjas 1)11,2 2)10,3 3)10,8 4)11,5
Gaas maas 1)10,8 2)10 3)10,6 4)11,4

Nüüd panen veel ühe tuubi mootorisse, mis peaks kompenseerima kuivalt sõidu kahjustused, kui neid on.

Lähipäevil ka käigukasti panen. Tuup juba valmis ostetud. Väike virin on kastis kuulda väljapoolt tühikäigul. Külma õli korral ka esimene käik läheb raskelt sisse. Vaatan siis nüüd, kas hääl kaob ära ja käik läheb kergemaks.

Trevi juttu ei oska kohe kommenteeridagi. See nii absurdne.
Vasta
#42
trevi Kirjutas:aga siiski on minu arvamus see, et niikaua kui kaks võrdset mootorit pole testitud lisandiga ja ilma, ei saa sellest testist midagi järeldada. Või äkki on kellelgi mingi vana aga töötav rimakas ootamas emexit Smile Võiks ju proovida, kaua õlita vastu peab Smile

Lühiajaline test näitab ainult seda, et asjal on mingisugune efekt ikka olemas.
Aga kas sellest on ka mootori pikaajalises töös kasu ? Võibolla annaks sagedasem õlivahetus või parema/kallima õli kasutamine (lisandi raha arvelt) samaväärse efekti.

See et hõre ja kolisev mootor saadakse ajutiselt tihedamaks-vaiksemaks, ei peaks üldse mingi eesmärk olema. Odavam on kõrvatropid osta kui kolin häirib.
Pealegi, 10000 km \"lisaks\" venitab kolisev ja suitsev mootor välja ka ilma lisandita. Ainult et maha müüa on raskem sellises olukorrasWink
Kui nüüd lisand teeks sellest 10000 kilomeetrist 100000, vat see oleks teine lugu. Aga nii pikka testi võrdväärsete alg- ja kulgemistingimustega on juba peris raske korraldada.
Vasta
#43
kylaline Kirjutas:Aga nii pikka testi võrdväärsete alg- ja kulgemistingimustega on juba peris raske korraldada.
Puht füüsiliselt ei ole seda raske korraldada. Asi lihtsalt raha taga. Ja seda peaks ikka sellisel juhul päris palju olema.
Vasta
#44
Mõned väljavõtted Ladaklubi postitustest. Tunnistajana kaasas olnud ajakirjanik.


ajakirjanik
--------------------------------------------------------------------------------
Postitusi 3
Registreerunud 2-12-2004
Asukoht Kuressaare
Kasutaja on eemal


postitati 2-12-2004 12:02

Kuna mind on siin eelnevalt juba ajakirjanikuks tituleeritud, siis jäängi selle nime juurde. Eksperiment oli muljetavaldav, täpsemalt saab sellest lugeda 3. detsembri (2004) Meie Maa sõidukite leheküljelt. Veidi emotsionaalsem lugu samal teemal peaks ilmuma ka jaanuarikuises AutoBildis, vähemalt on niiviisi toimetusega kokku lepitud.
Muide, mina ootasin eelkõige jahutusprobleemide poolt põhjustatud rikkeid (minu teada on kusagil Soomes juba mingi sarnane test tehtud ja seal lagunes mootor ära tänu sellele, et üks zimmer sulas üles). Igatahes piilusin ma testisõidu ajal rohkem temperatuurinäitajat, kui õlirõhu punast hoiatustuld. Aga kõik sujus kui lepase reega. Müts maha Motamehe ees, tänu temale oleme nüüd kõik terake targemad.



Vasta
#45
ajakirjanik
--------------------------------------------------------------------------------

Postitusi 3
Registreerunud 2-12-2004
Asukoht Kuressaare
Kasutaja on eemal


postitati 6-12-2004 11:45

Nüüd siis see lubatud artikkel. Panen selle muutumatul kujul, kuigi Motamees leidis sealt juba kaks jämedat näpukat. Aga eks ta ise kommenteerib, mina tegelen punastamisega. Sorry!!!

Tähelepanu, eksperiment!
Eelmisel sõidukite leheküljel kaks nädalat tagasi oli veidi juttu kulunud metallpindasid taastavast ja nendevahelist hõõrdumist vähendavast imevahendist HADO, mis tootja kinnitusel parandab vana sisepõlemismootori tehnilisi näitajaid ning võimaldab rikke korral lausa ilma õlita sõita. Selle väite kontrollimiseks otsustas Kuressaare automehaanik Peep Hommik teha ühe vana VAZ-iga ilma mootoriõlita väikese proovisõidu. Ettevalmistuseks töötles ta auto mootorit täpselt tootja poolt antud juhtnööride järgi ning läbis vahendi sissetöötamiseks nõutava arvu kilomeetreid.
Eksperimentaalsõit sai teoks eelmise nädala tuisusel teisipäeval. Lisaks HADO firma esindajale olid kohale tulnud veel viis kahtlevate nägudega meest. Üks neist võttis kogu toimuva videolindile. Katsejänese, valge VAZ 2104 mootor näitas testieelsel kontrollimisel normaalset õlirõhku, kõrvaga hinnates oli rämedavõitu hääl nagu vanal mootoril ikka. Odomeetril oli näit 81 014 kilomeetrit. Mootoriõli lasti välja voolata, kork keerati tagasi ja oligi kõik katsesõiduks valmis. Mootori taaskäivitamisel jäi õlirõhu kontroll-lambi punane tuli juba hoiatavalt põlema. Kolm meest istusid autosse ja autonina pöörati Eha tänavalt Kuivastu poole. Katseautole järgnes teine masin, et vajadusel oleks puksiiriabi kohe võtta. Esimesed kilomeetrid läbiti ärevusega armatuurlaual olevaid näidikuid piiludes. Seal oli aga kõik normis, kui õlirõhu kontroll-lambi punane tuli välja arvata. Pärast viie kilomeetri läbimist oli selge, et HADO reklaamijutul on iva sees – üheksakümne üheksal juhul sajast peaks pärast nii pikka ilma õlita sõitu mootoril juba jaks otsas olema. Proovisõit läks aga üha edasi. Tempo oli normaalne, tuisuse ilma kohta võiks isegi ütelda, et paljuvõitu, sest tugevad külgtuule puhangud püüdsid Ladat mitu korda teelt eksitada. Reo sirgel kippus spidomeetri osuti lausa üle üheksakümne hüppama. Tuisuvihina ja sügava mustriga talverehvide tõttu polnud mootorimüra salongis üldsegi kuulda, seetõttu tuli eksperimendi käiku jälgida ainult armatuurlaua näitude kaudu.
Masa ristis tegi roolis olev omanik ettepaneku tagasi pöörata, tema jaoks oli asi juba selge. Ülejäänud autosistujate soovil aga sõit jätkus – kui sai lubatud umbes viiskümmend kilomeetrit, siis pidi nii ka sündima. Veidi enne Valjalat oleva teeäärse parkla juures pöörati auto nina lõpuks tuldud suunda tagasi, sel ajal oli veidi kuulda ka mootorikatte alt tulevaid helisid. Võõraid toone seal polnud. Tagasiteel hoidsid juba kõik autosolijad pöialt, et mootor sihtkohani vastu peaks. Seda, mis sel ajal mootori sisemuses toimus, oli väga raske ette kujutada. HADO poolt tekitatud nanomolekulaarne kiht kokkupuutuvate mootoridetailide vahel oli senini oma ülesandega üllatavalt hästi hakkama saanud, kuid piisanuks vaid mõne ruutmillimeetri suurusest kaitsmata pinnast, et algaks mootorit purustav ahelreaktsioon. Aga lisaks hõõrdumise vähendamisele peab mootoriõli ju veel ka mootoridetaile jahutama. Kui mootoris õli pole, jääb see funktsioon hoopiski täitmata. Mootoridetailide valmistamisel arvestatakse küll nende soojuspaisumisega, kuid ainult normaalselt toimiva jahutussüsteemi korral. Mootoriõli puudumine viib aga mootori soojusrezhiimi kindlasti tasakaalust välja, seega polnuks ka mõne mootoridetaili kinnikiilumine kuigi ebatõenäoline.
Midagi sellist aga ei juhtunud ning varsti oli katseauto juba Kuressaares tagasi. Töökojas peatudes näitas odomeeter numbreid 81 062, seega oli läbitud 48 ilma õlituseta kilomeetrit. Pärast sõitu tegi omanik kohe mootoripesu ja vahetas õlifiltri. Huvi pärast sai selle korpus hiljem lahti lõigatud ja paberist filterelement välja võetud. Siin seal helkisid üksikud metallikübemed, kuid need võisid filtrisse takerduda juba enne katsesõitu.
Surveaste mootori silindrites oli HADO-ga töötlemise ajal paranenud/ühtlustunud. Huvitaval kombel muutis ilma õlita sõit neid näitajaid veelgi paremaks. Märgatavalt (kaks korda!) vähenes ka CO sisaldus heitgaasides võrreldes näitajaid enne mootori töötlemist HADO-ga ja pärast eksperimendi lõppu. Sõidust möödunud poolteise nädala jooksul on vana Lada läbinud veel ligemale kakssada kilomeetrit. Ühtegi kaebust mootori töö kohta seni pole.
Loomulikult polnud selle eksperimendi eesmärk õhutada autoomanikke ilma õlita sõitma. Oli lihtsalt üks väga intrigeeriv tootjapoolne väide ilma õlita sõidu võimalikkuse kohta ja üldine umbusk taolise sisuga reklaamidesse. Õnneks leidus ka inimene, kes võttis vaevaks uskumatuna tunduvat väidet praktikas kontrollida. Eksperiment näitas, et HADO suudab hõõrdumise tõepoolest miinimumini viia ning tootja sai oma auga väljateenitud loorberid kätte. Autoomanikel on nüüd vist põhjust hakata oma seniseid tõekspidamisi autokeemia reklaamide sisu kohta ümber hindama. Muidugi ei saa ühe eksperimendi järel väita, et kõikidele toodetele kirjutatu vastab sajaprotsendiliselt tõele, samas pole õigust ka kirjutatus kahelda, kuni seda pole praktikas järele proovitud.
Meie Maa 3. dets 2004

Vasta
#46
Mina suhtusin sellesse eksperimenti alguses suure skeptilisusega. Samas katse õnnestumine näitab, et tänapäeva autokeemia on vahetevahel ka kõikvõimas.

Õnnitlused Peebule eksperimendi õnnestumise puhul.
Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#47
niih.. see nali oli siin siis 5 kuud tagasi.. mis siis vahepeal ka toimunud on ?
masin töötab korralikult ikka veel või oligi see asi ainult ühekordne reklaamitrikk ?

keegi peale seda testi veel on asja kasutanud ? kommentaarid ?
Vasta
#48
clm Kirjutas:niih.. see nali oli siin siis 5 kuud tagasi.. mis siis vahepeal ka toimunud on ?
masin töötab korralikult ikka veel või oligi see asi ainult ühekordne reklaamitrikk ?
Kelle jaoks nali kellele uudishimu.
Ei usu mina, et mõni müügimees viitsib nõnda palju mässata (kirjutada) selle asja pärast.
Masin sõitis pärast seda edukalt üle 1000km. Praegu seisab ja ootab kere ümberehitust. Seisma jäi ta seoses uue masina valmimisega (2102 praegune sõiduriist). Mootor töötab siiani laitmatult.
Vasta
#49
clm Kirjutas:...või oligi see asi ainult ühekordne reklaamitrikk ?
Ei olnud ühekordne.Toungue
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...4#pid88362
Vasta
#50
Raudpolt kindlalt polnud tegemist reklaamitrikiga. Tunnen motameest nii palju aastaid, et võin kinnitada, see mees selliseid trikke ei tee.
Eksperimendi tõepärasuses ei maksa kah kahelda, osalesin selles ise ning olin tulemuse üle samavõrd üllatunud kui teiegi.
Vasta
#51
Natuke uut inffi ka siinsele rahvale, mida on õnnestunud vahepeal hankida.

postitati 24-8-2006 21:25 (ladaklubis)



Täna praamisabas tuli mulle meelde üks väga tark isik, kellelt võiks küsida midagi hado kohta. Tulemuseks oli telefonivestlus ja üllatavalt informatiivne. Jutt käib Hado teisikust (ilmselt sama aine aga teine tootenimetus), kuna tema kogemused on selle ainega. Hadoga kogemused tal puuduvad. Mälu järgi selle ka kirja panin (vestlus venis pikale, pidin autot edasi ajama ja lõpuks katkestas praami kõhtu sõit), andestust, kui kusagil eksin.
Kiirkorras saadud õppetunnist väga jäme seletus.
Tootes on magneesiumi ja räni elemendid. Suure koormuse all magneesium plahvatab ja lööb räni metalli sisse. Sealt tekib ülikõva keraamiline kiht metallile. Selleks, et saavutada magneesiumi plahvatuseks vajalik temperatuur, kasutatakse halvema kvaliteediga õli ainega mootori sissetöötamise perioodil. Väga hea õli korral ei pruugi hõõrdepindade vahel tekkida vajalikku kuumust. Hiljem pannakse jälle parem õli sisse. Sedasama nippi kasutatakse ka käigukastis ja sildades.
Seletuse sai ka metalli juurdekasvamise effekt. Enne aine mootorisse panemist sõidetakse mõni aeg selle õliga. Vanas õlis hõljuvaid metalliosakesi kasutabki RVS täitematerjalina. Plahvatuse käigus lüüakse koos räniga ka hõljuvaid metalliosakesi pindadesse.
Ta on käinud RVS toote tutvustusloengutel.
RVS-ist räägin ma selle pärast, et sellega oli Honda mehel kogemusi. Hadoga tal kogemused puuduvad.
Rääkisime ka kuivalt (ilma õlita) sõitmisest. Soomlased olid selle katse ametlikult teinud. Katsemasinaks oli Ford Sierra. Läbitud sai ilma õlita 120km (vist oli selline vahemaa). Siis masin edasi ei sõitnud. Uuringutel selgus, et purunenud oli nukkvõll. Nuka simmer (Ka kummist tihend vajab õlitust)) oli nuka nii kuumaks ajanud, et see oli paisumise tagajärjel plokki kinni kiilunud. Ülejäänud mootor oli täiesti vigastusteta. Takkajärgi tarkus oli - "Oleks pidanud simmerid ära võtma. Nagunii ei olnud õli sees."

Enne hado panekut mandrisõidul oli küttekulu 5,25L/100km , tänasel sõidul 4,8L/100km. Hado süüd selles ei julge kinnitada, ega ümber lükata. Fakt siiski. (siinkohal käis jutt minu Mitsubishi kohta)

Link iselugemiseks ka.
http://www.rvs-tec.com

Vasta
#52
Nii, kuna motamehe taoline autoriteet tunnistas xado kasutamiskõlbulikuks, siis surusin oma alkeemia vastasuse maha ja proovisin ka ära.

1. 86a GM 3L V6, 250 000 km. Kannatab veel sõita, aga selged väsimuse tundemärgid -- õli võtab kõvasti, pöörete muutmisel viskab suitsu, kompressioon 9 atm ümber, õlirõhk kuni 4 atm pööretega, hüdrotõukur tiksub, mootori käik veidi rahutu.

Tegin 3-tuubilise kuuri läbi, 2000 km nüüdseks läbi sõidetud, täpselt mõõta ei viitsinud, hindasin silma järgi. Kompressioon jäi samaks, hüdrotõukuri tiksumine ei vähenenud, müra ja vibratsioon nagu oleks veidi vähenenud, aga mitte eriti, õlikulu samuti ei vähenenud, rüüpab sama mehiselt ja suitsemine ka täpselt sama. Tahhoka järgi hinnates on tühikäigupöörded natuke langenud.
Seega tuleb ikka remonti teha, midagi see xado tõesti aitab, aga kataloogis pakutu (läbisõit 2-3X suurem, müra 10X vähem, õlikulu ja bensukulu vähenemine) on ikka selgelt üle pakutud. Kui ikka tõesti toimuks nii kõva revitalisatsioon (kuni 1,5 mm), siis oleks pidand õlikulu ja suitsemine märgatavalt vähenenud.
No aga mida tahta 666kr eest?

2. 62a 0,2L Tuula läbisõit 36 000 (kapremonditud). Sellega läks paremini, kuna tema maks kiirus sirge peal on täpselt 80 km/t. Töötlemine on küll pooleli, kuna temaga saab küllalt harva sõita, aga tõesti kiirendus on veidi paranenud ja maks tunnikiirus sirgel kandub poole töötluse järel 85 km kanti.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et xado kuulub ikka sinna teleturu kraami hulka, on küll natuke parem, aga midagi tuntavat ta ikka juurde ei anna. Juhul, kui reklaamis pakutu oleks 100% tõsi, tähendaks see ikka suurt läbimurret masinatööstuses. Siis oleks hind ka meeletult kallim. Praegu lubatakse leivaraha eest imeasju.
Xado põhiomadus on ikka see sõjatööstuse ilma õlita sõitmine (mota katse), aga mingit arvestatavat keemilist kap remonti ta ei võimalda.

Samas häirib see, et keegi pole ikka konkreetseid katseid teinud xadoga töödeldud pinnast. Kataloogis on küll mõned fotod, nood on aga illustratiivse tähtsusega. Kui tõesti tekiks metallokeraamiline kiht, siis oleks seda ju lihtne näidata. Kataloogi "enne" krobeline ja "pärast" peegelsile, eriti ei veena.
Vasta
#53
Ajakirja Za Ruljom septembrinumbris ilmus kirjutis "Viagra mootorile - õli"lisandite" ekspertiis". Ette oli võetud lisaks Hadole hulk teisi "imevahendeid".
Natuke eelinfot: Testitud lisandid jagunesid nelja gruppi.
Esiteks "hõõrdumise geomodifikaatorid" - sisaldavad nn. pehmeid abrasiivaineid, mis lihvivad hõõrduvaid pindu ja, tungides metalli pinnakihti, tekitavad metalli pinnale õhukese metallokeraamilise kihi. Testis osalesid Ukrainas valmistatud Hado ja sarnane vene toode Forsan.
Teiseks "metalli konditsioneerid" - töötlevad metalli pinda happega ja tekitavad nn. Garkunovi efekti - ioniseerivad hõõrdumisel eraldunud olluse ja sadestavad selle endisele kohale tagasi. (Big Grin - märke pangu igaüks ise sobivatele kohtadele). Testis USA toode SMT-2 ja vene toode Renom Engine, mida Venemaal müüb meilgi tuntud kontsern AGA.
Kolmandaks "remetalliseerijad" - sisaldavad metalli (vask, tina, plii, hõbe) osakesi, mis sadestuvad õhukese kihina metallpindadele. Testis vene toode Resurs ja Šveitsis valmistatud Metalyz-6.
Neljandaks "kihilised modifikaatorid" - sisaldavad mingit libedat ainet, näiteks grafiiti või molübdeeni disulfiidi, mis tööpindadele sadestudes vähendavad hõõrdumist. Testis tuntud firma Liqui Moly toode Oil Additiv - Motorverschleiss-schutz ja vene toode sünge nimega "Surm" (СУРМWink .
Test toimus Peterburis Kütuse- ja energeetikaressursside sertifitseerimiskeskuses. Testimiseks kasutati kaheksat mootorit VAZ-2108 (iga lisandi jaoks oma), igaühel läbisõitu üle 100 000 km. Enne testi võeti mootorid lahti ja kontrolliti seisukorda ning detailide mõõtmeid, kui ei remonditud midagi. Mootorite kokkupanekuks tuli siiski kolvirõngastelt nõge maha kraapida. Mootorid töötasid stendil niipalju, kui vastava lisandi juhendis kirjas oli (näiteks Hadol kokku 1500 km-le vastav arv tunde). Pärast testi võeti mootorid jälle lahti ja kontrolliti põhjalikult.
Tulemused: suurt kahju ei teinud mootorile ükski lisand, imesuurt kasu samuti mitte ükski. Kõige suurem efekt oli hõõrdumise vähenemine tühikäigul - olenevalt lisandist 6 % kuni 13,4 %. Kompressioon paranes 0 - 0,5 %, kütusekulu kuni 5 % (Metalyz-6 suurendas kütusekulu 6,8 %). Mootori võimsus tõusis kah mõne protsendi, heitgaaside toksilisus käis siia-sinna: üks näitaja paranes, teine halvenes. Pea kõigil mootoritel esines õlirõhu märgatavat langust, mis pärast õli ja õlifiltri vahetust siiski normaliseerus. Arvati, et õlirõhu langusele võis kaasa aidata kolvirõngaste nõest puhastamine, kinninõetanud rõngad oleks ehk libedamaks muutunud silindripinnal õli paremini kinni pidanud. Remetalliseerijad, nagu lubatud, sadestasid metallikihi igale poole, kuhu vähegi sai, kaasa arvatud süüteküünlad, millele see muidugi halvasti mõjus. Oleks mootoritel olnud katalüsaator ja lambdasond, oleks needki ilmselt oma jao saanud.
Lisandite hinnad on väga erinevad. Forsan ja Hado on kalleimad, ülejäänud ollused kordades odavamad ("Surm" vaid 160 rubla). Reklaamides lubatu on väga erinev: kui Liqui Moly lubab lihtsalt kulumise vähenemist, võimsuse optimeerimist ja väiksemat kütusekulu, siis Forsan kuulutab suisa imesid: "kulunud pindade taastumine, 10 korda väiksem hõõrdumine, võimsus suureneb 10 - 15 %, kütusekulu väheneb samapalju". Antud lubadusi ei suuda täita mitte ükski lisand.
Ajakiri hoidub testitud lisandite pigeritta seadmisest. Otsus, kas kasutada neid või mitte, jäägu igaühe enda teha.
Ajakirja võrguväljaandes seda artiklit praegu pole. Ehk tuleb veel.
Kaþdy automobil se stane jednou veteranem, nebude-li dřive seðrotovan.
Vasta
#54
Mis kuivalt sõitnud mootoril sees näha on.

http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...#pid100456
Vasta
#55
(24-11-2004, 00:26 AM)usku Kirjutas: ... selgusetuks jäi see, et mis selle hadoga seal mootoris nt pärast 20 000 km toimub? ... eks sa kirjuta ikka siia, mis mootorist edaspidi saab, sest sisetunne hakkas kriipima, et järsku ta kaotab mingi aja pärast head omadused ja muutub võrdväärseks liimi või liivaga !
Juhtusin kogemata jälle teemale ja lugesin huviga. Arvamisi seinast -seina.
20 000km juba ammu möödas ja juhtunud pole midagi halba. Mootor sõidab endiselt koos autoga igalpool ringi. Auto ise sai muidugi teise väljanägemise aga mootor sama. Mootori "loomkatsest" ei mingeid jälgi.
   

______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#56
Olen kahele mossemootorile XADO töötluse teinud (tegelt ka käigukastile). Üks oli ennemalt üle 200000 läbinud la teine 100000 kandis.
Enne töötlust kippus esimesel tühikäigul õlirõhutuli süttima, peale töötlust (4 tuubi) probleem kadus. Langes ka kütusekulu 1-1.5 l 100-le.
Teisel, vähemsõitnul, suuri muutusi ei märganud (õlirõhu probleemi sellel muidugi polnud).
Vasta
#57
Tsitaat:proovinu (registreerimata)
Re: mootori "kapremont" XADO -ga
ostsin 5a tagasi mootorsae, sellise amatööri Partneri. müüja ütles et ega ta üle 5 aasta ei kesta ja kahjuks oli tal õigus. silinder on triipu kulunud ja kolvirõngal kah märgid peal. tegelikult on selle saega nii kodus puid saetud kui ka metsas puid maha võetud. selleks viimaseks teda küll ei soovitatud - pidavat liiga nõrk olema.
uued silinder+kolb+rõngas maksaks kokku 2 kilo eeku s.t. pool või üle poole uue sae hinnast. kuna olin HADO-t katsetanud varem auto peal siis läksin ostsin ühe tuubi(9 g) silindri taastamise geeli 87 eeku eest. panin sae kokku tagasi ja ajasin silindri kuumapuhuriga soojaks - nimelt on oluline, et mootor oleks töösoe. pigistasin silindrisse u 2/3 tuubi sisust: kuuma silindriga muutub geel vedelaks nagu õli ja valgub kergesti silindri seintele. liigutasin kolbi starteri abil u 3-4 minutit soojendades seda samal ajal võimalikult ühtlaselt kuumapuhuriga, et silinder maha ei jahtuks. edasi tegin seda mida juhend küll ette ei näe kuid mis mulle tundus hea mõttena - lisasin ülejäänud geeli bensiinipaaki ja panin sae käima. geel lahustub väga hästi ja kui see ei jää kinni auto õlifiltrisse, läheb see ka karbussist läbi. keerasin tühikäigu natuke kõrgemaks ja lasin sael paagitäie bensiini ära põletada. tulemused: kui enne HADO lisamist oli kompressioon silindris lahja ja starterit oli suht kerge tõmmata siis peale töötlust on sael kompressioon nagu uuel- starteri tõmbamiseks läheb jõudu vaja. kauaks seda jätkub, eks elu näitab - kui teeb külma lähen võtan metsas mõned kuivakad maha ja siis peaks pilt selge olema. oluline on töötluse ajal mootori temperatuur- külma silindriga asi ei toimi. eriti oluline on see kahetaktilise mootori töötlemisel, kuna neljataktilisel on õli+HADO karteris ja lisand toimib korduvalt - kahetaktilisega saab ainult geeli silindrisse lisada ja selle toimimise aeg on lühem. mul on üks mitte eriti õnnestunud katse kogemus, kui määrisin lahtivõetud külmale silindrile geeli ja panin mootori kokku. enne kui mootor töösoojaks sai läks suur osa geeli sumpsi ja 2 küünalt tuli minema visata kuna olid täielikult ummistunud. tulemus oli muidugi vastavalt kehvem ja töötlust tuli korrata.
Ainus mulle huvipakkuv postitus sealt. Praktika kahetaktilise puhul.
Инвалид информационной воины.
Vasta
#58
Samas tekib küsimus, miks Hado nii valiv on, mul täpselt analoogne töötlus Tuula 200 mootoriga ja tulemus oli NULL. Kas see sõltub metalli struktuurist, et ühte hakkab HADO ehitama, teist mitte või oli tegemist HADO müügimehe imetegudega.

Samas on küsimus, kui juhtuvad allapool`kirjeldatud "Imeteod", miks ei rakendata seda laiemalt, mõelda, milline kokkuhoid -- peaaegu koomas olev mootor muutub praktiliselt uueks? Eeldusel, et asi toimib ka suurte masinate juures, aitaks see säästa miljoneid eurosid.

Oskab keegi vastata?


(23-05-2011, 10:46 AM)aavu Kirjutas:
Tsitaat:proovinu (registreerimata)
Re: mootori "kapremont" XADO -ga
ostsin 5a tagasi mootorsae, sellise amatööri Partneri. müüja ütles et ega ta üle 5 aasta ei kesta ja kahjuks oli tal õigus. silinder on triipu kulunud ja kolvirõngal kah märgid peal. tegelikult on selle saega nii kodus puid saetud kui ka metsas puid maha võetud. selleks viimaseks teda küll ei soovitatud - pidavat liiga nõrk olema.
uued silinder+kolb+rõngas maksaks kokku 2 kilo eeku s.t. pool või üle poole uue sae hinnast. kuna olin HADO-t katsetanud varem auto peal siis läksin ostsin ühe tuubi(9 g) silindri taastamise geeli 87 eeku eest. panin sae kokku tagasi ja ajasin silindri kuumapuhuriga soojaks - nimelt on oluline, et mootor oleks töösoe. pigistasin silindrisse u 2/3 tuubi sisust: kuuma silindriga muutub geel vedelaks nagu õli ja valgub kergesti silindri seintele. liigutasin kolbi starteri abil u 3-4 minutit soojendades seda samal ajal võimalikult ühtlaselt kuumapuhuriga, et silinder maha ei jahtuks. edasi tegin seda mida juhend küll ette ei näe kuid mis mulle tundus hea mõttena - lisasin ülejäänud geeli bensiinipaaki ja panin sae käima. geel lahustub väga hästi ja kui see ei jää kinni auto õlifiltrisse, läheb see ka karbussist läbi. keerasin tühikäigu natuke kõrgemaks ja lasin sael paagitäie bensiini ära põletada. tulemused: kui enne HADO lisamist oli kompressioon silindris lahja ja starterit oli suht kerge tõmmata siis peale töötlust on sael kompressioon nagu uuel- starteri tõmbamiseks läheb jõudu vaja. kauaks seda jätkub, eks elu näitab - kui teeb külma lähen võtan metsas mõned kuivakad maha ja siis peaks pilt selge olema. oluline on töötluse ajal mootori temperatuur- külma silindriga asi ei toimi. eriti oluline on see kahetaktilise mootori töötlemisel, kuna neljataktilisel on õli+HADO karteris ja lisand toimib korduvalt - kahetaktilisega saab ainult geeli silindrisse lisada ja selle toimimise aeg on lühem. mul on üks mitte eriti õnnestunud katse kogemus, kui määrisin lahtivõetud külmale silindrile geeli ja panin mootori kokku. enne kui mootor töösoojaks sai läks suur osa geeli sumpsi ja 2 küünalt tuli minema visata kuna olid täielikult ummistunud. tulemus oli muidugi vastavalt kehvem ja töötlust tuli korrata.
Ainus mulle huvipakkuv postitus sealt. Praktika kahetaktilise puhul.

Vasta
#59
(23-05-2011, 12:44 PM)jurkman Kirjutas: ...peaaegu koomas olev mootor muutub praktiliselt uueks? ...
Mina pole asjast küll nii aru saanud. Tal ikke omad piirid ka. Erinevatel inimestel on erinevad lootused ja siit ka erinev rahulolu tulemustega.
Minu katse tõestas vähemasti mulle, et Hado ei lase mootoril nii kergesti kooma minna. Ennetustöö on palju kergem, kui tagajärgede likvideerimine. Mina igastahes kasutan Hadot. Võrreldes kaasfoorumlase Krss'aga pole mul nii palju masinaid ja pole järelikult ka nii suurt kogemust.
Katsest on möödas hulk aastaid. Mingi fakt on ka see, et hado on siiani müügil. Paljud analoogid on ammu kadunud.

______________________________________________________________
http://tulepesa.wordpress.com/

Vasta
#60
Väga huvitav teema!

Proovin lähiajal tõenäoliselt ka ise seda imeainet. Eks ma siis postitan tulemused siia Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne