Teedest, ehitistest ja sildadest
#21
Elektrolux-i kauplus koos teiste büroodega Mustamäe tee ja Forelli tn. ristumiskohas tekkis kah kuskil 90-datel, varem oli seal asemel mets.
Jõe tn.-l endise \"Eesti Kaabli\"(nüüd Jõe tn. osa TELE2) taga asus ka mingi ehitis.
Linnahalli kõrval oli veetorn Smile
Merekeskuse taga oli tööstushoone.
Kopli tn. 1 oli kena puumaja, mis viimased aastakümmnendid oli lohku keskelt vajunud, seoses tühjaks jäämisega kolisid sinna kodutud, kes panid majale tule otsa ja nii see läkski.
Praegusel Kesk-Kalamaja tn.-l on säilinud 1 puumaja, kuid kunagi oli seal vähemalt 5-6.
Vana-Kalamaja ja Niine tn. ristis oli kunagi Politseijaoskond, kuid nüüd pole seda maja enamgi.
Vasta
#22
http://www.hot.ee/tallinnatrammold/Old/246.jpg
Mis ehitis see on? Asus praeguse Metodisti kiriku asemel Narva mnt-l.


http://www.hot.ee/tallinnatrammold/Old/114.jpg

Sama küsimus ka selle hoonega, mis pildilt otse paistab.
Vasta
#23
Regardman Kirjutas:Loomaaia vastas MAZDA salongiasemel oli paar aastat tagasi alles kunagise Haabersti mõisa (abi)hooned.

Paldiski maantee poolne ilma katuseta hoone oli mõisa abihoone. Tagumine hoone, millel ka katus lõpuni (2001. aastani) veel alles oli, oli siiski mõisa peahoone, mitte abihoonem nagu Sa ekslikult mainid.

Haabersti (Das Gut Habers) oli nimelt küll Keila kihelkonda (Kirchspiel Kegel) kuulunud mõis, mis oli oma staatuselt rüütlimõis (rittergut), kuid ta ei kuulunud eraomanikule, vaid Tallinna linnale. Seetõttu puudus Haabersti mõisal luksuslikult välja ehitatud häärber ja peahoone oli tagasihoidlik ühekorruseline paekiviehitis, milles elas mõisavalitseja.

Sellest peahoonest on küll koledamal kombel kahju Sad
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, alates 20. maist oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#24
valdo Kirjutas:Ajalooline Viru väljak (enne Esimest ilmasõda Vene turg) asuski osalt Pritsimaja ja Viru vahel, osalt Viru kohal. Ajaloolise väljaku kahe külje hoonestus on säilinud Pritsimaja ja Rotermanni kaubamaja (praegune TPÜ õppehoone) näol, kahe ülejäänud külje hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises. Kuni 1990te aastate lõpuni alles olnud Viru väljak rajati 1950te aastate alguse generaalplaani kohaselt (tollal nimetati nii üldplaneeringut) ning sellest pidi saama Tallinna peaväljak. 1950-60tel aastatel nimetatigi seda üksvahe Keskväljakuks. Väljaku idaküljele (1975 ehitatud Teenindusmaja kohale, aastake-paar tagasi ümber ehitatud Tallinki hotelliks) pidi tulema uus linnavalitsuse hoone, kuid see jäeti ehitamata.

Väljak ise sai Viru ja Teenindusmaja vahel lõplikus suuruses valmis alles 1980. aasta olümpiaks, kui lammutati seda Narva maanteest eraldanud kolme- või neljakorruseline kivimaja, mis algselt oli ehitatud koolihooneks, kuid lõpus asus seal Punane Rist. Tollal sai teispool Narva maanteed ajaloolise (1930tesse aastatesse tagasi ulatuva) bensiinijaama kohal valmis ka Postimaja, millega 1960. aastal valminud Kaubamajast avanes otsevaade Postimajale. Ja püsis see väljak napi 20 aastat, andes ruumi Viru keskusele Sad
Tallinna esimese generaalplaaani kohaselt pidi nn. Keskväljakule kerkima stalinistlikus stiilis Nõukogude Maja, mille ühte nurka oli plaanitud hiiglaslik torn. Kaubamaja on põhimõtteliselt ainuke hoone, mis selle planeeringu järgi püstitati. 60-dateks aastateks aga loobuti keskväljaku ideest ja juba siis plaaniti väljak täis ehitada. Sama planeeringuga kavandati peaaegu oma praegusele kohale ka uus postimaja, mis jäi aga ehitamata. Praegune postimaja, mis valmis 1980. aasatal, erineb totaalselt sellest 60-date variandist.
Vasta
#25
valdo Kirjutas:Ahjaa... 80te algul kerkinud Turisti poest sai hiljem Sotsiaalpanga peahoone ja nüüd asub seal ööklubi Parlament. Hoone ehitasid tollal muide nagu Viru hotelligi soomlased, ka tellised toodi sealt.
Olen nende õnnelike hulgas, ks Turisti poodi ehtsal kujul NL ajas seetpool näinud on. Sai koos Soome sugulastega seal ringi käidud. Oli vanemtelt karm käsk, t suud mitte lahti teha, sest NL kodnikud ei tohtinud seal liigelda.

Väga ompärase sisearhidektuudi ja lahendusega ehitis. tea palju sellt praeguset järgi jäänud on, sest hoone ju korduvalt omanike ja funktsioone vahjetanud.
MTÜ Tehnikaspordiklubi "Imedepõld"

MTÜ Eesti Land Roveri Klubi
Kristjan (+372)5010599
Land Rover'iga nakatatud ja mudas müttamas aastast 1996!


Vasta
#26
Regardman Kirjutas:http://www.hot.ee/tallinnatrammold/Old/246.jpg
Mis ehitis see on? Asus praeguse Metodisti kiriku asemel Narva mnt-l.

Minu meelest tavaline stiilne elu-/ärihoone. Pikka aega käisid kõlakad selle kauni ehitise torniosa \"liigutamisest\" põhja/kirde poole, kuid sest ei saanud asja. Jäi ette tee/ristmiku laiendamisele.

Ja ei asunud ta mitte mingil juhul Metodisti kiriku kohal, vaid ikka lausa maantee ääres Smile


Regardman Kirjutas:http://www.hot.ee/tallinnatrammold/Old/114.jpg

Sama küsimus ka selle hoonega, mis pildilt otse paistab.

Tavaline raudteeülesõidu vahimajake. Sealtkaudu kulges ju raudtee elektrijaama ja Ilmarise vahelt Sadamatehasesse ning seal ületas see raudtee Mere puiestee. Raudtee lammutati minu mäletamist mööda 90te algul.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, alates 20. maist oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#27
Regardman Kirjutas:Linnahalli kõrval oli veetorn Smile
Merekeskuse taga oli tööstushoone.

Sadamatehase ehk Admiraliteedi hooned (sh veetorn). Tehas muide asutatud koos Tallinna sõjasadamaga Peeter I poolt 1710tel aastatel. Tehas toimis N. Liidu ajal sadama kõrval Admiraliteedi basseini ümber kuni 1980te lõpuni. Ta hingitses TALRAND-i nime all veel 1990te alguseski, kuigi siis hakati hooneid tasapisi juba otsast lammutama. Veetorn, ma mäletan, lasti õhku ühe väheva pauguga Smile

Merekeskus on muide üks väheseid sellest tehasest säilinud hooneid. Praeguseni säilinud Püha Siimeoni ja Anna kreekakatolik puitkirik 1750test aastatest (tornid taastatud sel suvel) kuulus muide ka algselt Sadamatehase kooseisu.

Uus-Sadama tänav, muide, oli veel 1990te alguses alates Linnahallist pikk sadamasse viiv tupik, kust ei saanud pöörata ei paremale (ees Sadametehase hooned) ega ka vasakule (sõjaväeosad, tööstusterritooriumid jms). Tänava lõpus paiknes 1980. aasta olümpiaks ehitatud reisisadama terminaal, kust reisilaev Georg Ots Helsinki vahet käis. 1990te aastate algul ehitati selle asemel uus terminaal (praegune A-terminaal). Praeguste B, C ja D terminaalide asemel oli Sadamatehase kinnine ala.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, alates 20. maist oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#28
stretch Kirjutas:Tallinna esimese generaalplaaani kohaselt pidi nn. Keskväljakule kerkima stalinistlikus stiilis Nõukogude Maja, mille ühte nurka oli plaanitud hiiglaslik torn.

Nõukogude maja või linnavalitsuse hoone, mis vahet seal on Wink Nimetuse osas küll, linnaplaneeringu osas kohe mitte üldse. Valitsust nimetati kahh ju N. Liidu ajal erinevatel aegadel kas Rahvakomissaride Nõukoguks, Rahvamajandusnõukoguks või Ministrite Nõukoguks Smile Ehitamata jäi hoone aga ühtse kontseptsiooni puudumise tõttu hoone korruselisuse ja projekti osas.

stretch Kirjutas:Kaubamaja on põhimõtteliselt ainuke hoone, mis selle planeeringu järgi püstitati. 60-dateks aastateks aga loobuti keskväljaku ideest ja juba siis plaaniti väljak täis ehitada.

Viru väljaku täisehitamise ideed nii vara küll ei olnud Smile Kui 1980. aastal valmis Postimaja ja selle vastas asunud mitmekorruseline korralik kivimaja (sellest majast samas teemas mitu korda juttu) maha buldooserdati, siis kavandati Postimaja fassaadi siiski domineerima Kaubamajani üle väljaku. Alles 1990te lõpu rahahimu \"ehitas\" platsi täis.

Kui 1950te aastate Keskväljaku planeeringust rääkida, siis nii Teenindusmaja (praegune Tallinki hotell) kui ka Postimaja on ehitatud selle planeeringu järgi, kuigi teises stiilis ja välimuses. 1950tel moes olnud neoklassitsistlik joon oli vahepeal asendunud funktsionalismiga koos oma eri vooludega Smile
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, alates 20. maist oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#29
Tuleb meelde veel kaks paika, mis on viimase mõnekümne aastaga tundmatuseni Tallinnas muutunud.

Esimene paik on Pärnu maantee raudteeviadukt, millele eelnes kuni 1982. aastani praegusest poole kitsam viadukt, mis asetses praeguse linna suunduva viadukti kohal. Uue viadukti ja selle peale- ja mahasõiduteede alla (praegusele linnast väljuvale suunale) jäi hulk maju. Kesklinna pool raudteed paiknes igatahes kaks üsna suurt kivimaja - kuna TEMTi ja nende vahel oli Pärnu maanteed juba 1960tel vanade puumajade arvel lääneküljel laiendatud, siis tegi tee linna poolt tulles nende majade juurde jõudes jõnksu vasakule.

Tondi pool viadukti jäi sellele ette kõigepealt 18. sajandil ehitatud suvemõisa puidust peahoone (katuse jäljed talle hiljem külge ehitatud kivimaja seinal näha) ning ilus kaarakendega neo-renessanss stiilis kabelikene 19. sajandi lõpust, Ludwig von Engelhardti projekteeritud. Kuna viaduktiga koos laiendati ka Pärnu maanteed, siis lammutati ka hulk puumaju Magdaleena tänavani ja edasigi.

Viadukti ehitustööde ajal katkes Tondiga trammiliiklus mitmeks aastaks ja tollal ehitati välja Vana-Lõuna lõpp-peatus ning ring.

Teine paik on Lasnamäe pealne Vana-Narva maantee äärne, kus veel mõnikümmend aastat tagasi paiknes N. Liidu sõjaväelennuväli (saadud EWst pärandina, kuna samas paigas asetses ka EW sõjalennuväli). Tollal linn lauluväljakust kaugemale ei läinud, kõik edasised mikrorajoonid koos \"kanali\" ja kõige muuga on hilisem looming. Lennuvälja ümbrus on Lasnamäel aga senini tühi, alles on isegi lennuvälja paekivihooneid ja angaare. Vaid Vana-Narva maantee teeb seal tarbetuid jõnkse, mis viitavad senini ehitamata teedele.

Muide, kuni 1950. aastani Peterburi teed olemas ei olnud - Tallinnast Narva poole liikvele pääseski vaid lauluväljaku juurest üles ja sealt vana teed pidi Maardu suunas üle Iru silla. Betoonkattega Peterburi tee esimene lõik kuni Maarduni (praegusest Susi hotellist ida pool muide üle turbase Sõjamäe raba) valmis 1950, ehitajateks saksa sõjavangid, kes tõid Saksast kaasa Kolmanda Riigi magistraalteede ehitamistehnoloogia.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, alates 20. maist oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#30
Linnu teel olid varem Matrossovi otsas CCCP sõjaväe puu barakid, sihukesed kahekordsed ja läheduses nagu Käo tänava ääres olid kuurid. Vanasti olid seal suured antennid igal pool. Pidevalt olid seal ka tulekahjud kuni lõppeks pea kõik need maha lammutati 80nendatel.

Selle 80nendate \"Georg Ots\" -a sadama kõrval oli esimene väike sadama hoone kus sees olid isegi mingid inturisti reklaamid.
Just a man!
Vasta
#31
kalevpoeg Kirjutas:Linnu teel olid varem Matrossovi otsas CCCP sõjaväe puu barakid, sihukesed kahekordsed ja läheduses nagu Käo tänava ääres olid kuurid. Vanasti olid seal suured antennid igal pool. Pidevalt olid seal ka tulekahjud kuni lõppeks pea kõik need maha lammutati 80nendatel.

Seal oli mingi (suht väike) autobaas veel või värk veel (Käo tn poolt vaadates jalgpalliplatsi tagumises otsas).
Vasta
#32
Sääl kus praegu jalgpallistaadion on olt 2 toidukaubastu autopark.Susi hotelli asemel oli ATMM ühiselamu ,maja põhimõtteliselt sama aga ümber ehitatud.Sama ka kõrvalasuva endise autokooliga.Praegune Pirita tee ehitati merre.Vana tee on ka alles Olümpiakomiteest kuni Saare teeni.Pirita kaubanduskeskuse asukohal oli ka hulk eramaju.
Vasta
#33
flanagan Kirjutas:Vast ehk veidi ka Nõmme poole.Järve Selver.Huvitav millest küll selline nimi,pole küll kuulnud,et Järve kunagi Nõmme alla oleks kuulunud aga see koht kus see Selver asub on igatahes Nõmmel
Kuna ma olen kunagi töötanud Tootmiskoondises \"Silikaat\": siis võin sellest kandist vähe lähemalt pajatada: praeguse \"Järve \" selveri territooriumil asus TK \"Silikaat\" Asutati 1910. Liiva kaevandati raudtee ja Tallinna tänava vaheliselt alalt. 70-datel veeti karjäär ehitusprahti täis ja peale ehitati viiekorruselised majad mis nüüdki Pärnu maanteele kätte paistavad. Kivitsehhi, mille kohal asub nüüd Selver kutsuti Järve tsehhiks, (olid veel ka Männiku tsehh ja Valdeku tsehh). Praegune Key kaubamaja on ümber ehitatud reliinitsehhi mehaanikatsehhi ja laoruumidest. Väga kahju, et Järve selveri kujunduses ei leitud võimalust kasutada omaaegseid tööstuskonstruktsioone ja seadmeid mis kandsid valatistel nimetust \"Krupp\", või allveelaeva sarnaseid autoklaave. Key kaubamaja laes ikka mõned omaaegsed telferid ripuvad.
Praegune sisustuskaubamaja on ehitatud tehase Eesti Dolomiit kohale ja praeguse \"Experdi\" kaubamaja Pärnu maanteel ruumides asus NL ajal poolsalajane Silikaadile kuuluv üksus, mis püüdis toota selektiivklaasi. Veel enne aga asus sellel kohal Katusepapi tehas \"Järve\".\"Tehas\"-milleks olid küll vaid paar eestiaegset puusara. Tões ja vaimus ruberoidi tootmine käis ikka Männikul. Kui Pärnu maanteed 70-date lõpul sellel kohal laiendati, siis tõmmati maha tehase territooriumi ümbritsenud puittara, linna poole elumajade ette püstitati aga müra eest kaitsmiseks betoonpaneelidest rajatis.
Aga rohelises kahekordses puumajakeses praeguse Statoili bensiinijaama kohal oli Silikaadi med. kabinet. Omandireformi tulemusel sai õigusjärgne omanik selle puumajakese veel tagasigi. Võibolla mõned mäletavad, et praegune bens jaam on sellel kohal juba teine.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#34
flanagan Kirjutas:Ja sadama praeguse B reisihoone juures, oli Sadama bassein,Väga hea sügav bassein muuseas.
Veel 1989/90 talvel õnnestus selles ujulas korduvalt käia.
Vasta
#35
eberhard Kirjutas:Kuna ma olen kunagi töötanud Tootmiskoondises \"Silikaat\": siis võin sellest kandist vähe lähemalt pajatada: praeguse \"Järve \" selveri territooriumil asus TK \"Silikaat\" Asutati 1910.

Silikaadi kõrval asuv endine Ziguli teenindus (praegu hulk firmasid, sh Autotarbe pood) ehitati karjääripõhja. Tee ääres asus sealkandis kuni 1970te aastateni Risti kõrtsihoone (jäi ette teelaiendusele).
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, alates 20. maist oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#36
Väikesed eramajad asusid veel Mustamäe tee ääres Tammsaare peatuse ja Vilde risti vahel.Mul nondest pilt ka koos IKARUS 180 ga.Nood majad olid suht uued kui nad maha lammutati ja 5 kordsed asemele ehitati. Samasugused majad olid ka Ehitajate teel Õismäe sisseõidust alates kuni Haabrersti ringini.Mõni maja on siiski tänaseni püsti ja kui vaadata nende 5 kordsete hoove saab aru ,et tegemist vanade aedadega.
Vasta
#37
PETSS Kirjutas:Väikesed eramajad asusid veel Mustamäe tee ääres Tammsaare peatuse ja Vilde risti vahel.Mul nondest pilt ka koos IKARUS 180 ga.Nood majad olid suht uued kui nad maha lammutati ja 5 kordsed asemele ehitati. Samasugused majad olid ka Ehitajate teel Õismäe sisseõidust alates kuni Haabrersti ringini.

Linnaplaneerimis-alane prohmakas. Tegelikult ei osatud 1950te lõpul ja 1960te algul undki näha sedavõrd kiirest linna kasvust ja uusrajoonide ehitamise vajadusest. Lähtuti 1950te aastate generaalplaanist (üldplaneeringust), mis oli aastakümnete peale vaadates aga liialt tagasihoidlikumahuline.

Teine säärane prohmakas hoiti ära - 1973 valminud Lilleküla detailplaneeringut, mis nägi ette sealsete eramajade lammutamise ja korrusmajade asemele ehitamise, ei kinnitatud. Nii jäidki eramajad kesklinna ja korruselamute vahele ning edaspidi liikus ehitusteravik Õismäe ja veel edasi Lasnamäe peale.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 120 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, alates 20. maist oleme avatud R,L,P 11-18







Vasta
#38
eberhard Kirjutas:Aga rohelises kahekordses puumajakeses praeguse Statoili bensiinijaama kohal oli Silikaadi med. kabinet. Omandireformi tulemusel sai õigusjärgne omanik selle puumajakese veel tagasigi. Võibolla mõned mäletavad, et praegune bens jaam on sellel kohal juba teine.
Kas see on see nurgapealne maja aadressil Pärnu mnt 147, kus asus väike toidupood ning millest on siin juba juttu olnud? Statoili alla jäi kah veel 2kordne kivimaja Pärnu mnt 151, mille vastas ootasin mina kunagi igal hommikul 36. bussi, et minna kooli.
Praeguse 1.2.3 automaattankla kohal Pärnu mnt 236 oli kah üks tumedat tooni puumaja. See kadus sealt küll juba millalgi 80ndate lõpus.
Ja kui jutt juba Silikaadi teemale läks - umbkaudu praeguse Järve Serveri nurga kohal oli Silikaadi tehase aken, millel polnud klaasi ees ja millest sai ikka sisse vahitud - seal olid tooreid silikaatkive virna laduvad masinad (5 tk) ja nende vahel relsid, mida mööda veeti kivivirnu autoklaavidesse. Koolipoisina oli päris huvitav seal vahtida - mõned korrad jäin seetõttu bussist maha kah Toungue
Kui kellegil vedeleb kasutult mõni ENSV aegne autonumber seeriast д****EA või у****EA, siis võite seda mulle pakkuda !
Vasta
#39
SimmuJee Kirjutas:
eberhard Kirjutas:Aga rohelises kahekordses puumajakeses praeguse Statoili bensiinijaama kohal oli Silikaadi med. kabinet. Omandireformi tulemusel sai õigusjärgne omanik selle puumajakese veel tagasigi. Võibolla mõned mäletavad, et praegune bens jaam on sellel kohal juba teine.
Kas see on see nurgapealne maja aadressil Pärnu mnt 147, kus asus väike toidupood ning millest on siin juba juttu olnud? Statoili alla jäi kah veel 2kordne kivimaja Pärnu mnt 151, mille vastas ootasin mina kunagi igal hommikul 36. bussi, et minna kooli.
Praeguse 1.2.3 automaattankla kohal Pärnu mnt 236 oli kah üks tumedat tooni puumaja. See kadus sealt küll juba millalgi 80ndate lõpus.
Ja kui jutt juba Silikaadi teemale läks - umbkaudu praeguse Järve Serveri nurga kohal oli Silikaadi tehase aken, millel polnud klaasi ees ja millest sai ikka sisse vahitud - seal olid tooreid silikaatkive virna laduvad masinad (5 tk) ja nende vahel relsid, mida mööda veeti kivivirnu autoklaavidesse. Koolipoisina oli päris huvitav seal vahtida - mõned korrad jäin seetõttu bussist maha kah Toungue
Mina pidasin seda 1 2 3 automaattanklat kah Statoili omaks. Nii et see roheline majakene oli praeguse automaattankla asemel. Rohelise majakese kõrval oli ka veel Silikaadi tehase väravamajake. Pärnu mnt ja Männiku tee nurgal asus praeguse bensujaama maadel mitu pisikest elamut. Nurgapealne pood oli kahekordne, krohvitud ja lubjaga valgeks tõmmatud majakene. Maja numbrit muidugi ei mäleta.
See on nüüd ehk eraldi teema aga huvitav oleks üles märkida ka omaaegsed s.h. eestiaegsed bensiinijaamad Nõmmel: kui sõita mööda mööda Vabaduse puiesteed linnast välja,
(mis oli muide tsaariaegne kaitserajatisi varustav raudteetamm kuni 20-date aastate alguseni) siis Vabaduse pst ja Palli tänava nurgal on kitsukesel krundil kollane peale- ja juurdeehitustega majake: mina mäletan aega, kui see majake oli veel ühekordne ja eestiaegsete a la\' \"Eesti Õlikonsortsium\" kirjadega, bensiinitankur oli muidugi juba tollal kadunud. Teine bensiinijaam asus Nõmme keskuses praeguse Nõmme kultuurimaja läheduses aga päris täpset asukohta ei tea. See oli olnud käsipumbaga tankla.
Huvitun GAZ 12 ZIM-i varuosadest ning selle sõidukiga seotud kirjandusest, dokumentidest ja mälestustest.
Vasta
#40
valdo Kirjutas:Viru väljaku täisehitamise ideed nii vara küll ei olnud Smile Kui 1980. aastal valmis Postimaja ja selle vastas asunud mitmekorruseline korralik kivimaja (sellest majast samas teemas mitu korda juttu) maha buldooserdati, siis kavandati Postimaja fassaadi siiski domineerima Kaubamajani üle väljaku. Alles 1990te lõpu rahahimu \"ehitas\" platsi täis.

Kui 1950te aastate Keskväljaku planeeringust rääkida, siis nii Teenindusmaja (praegune Tallinki hotell) kui ka Postimaja on ehitatud selle planeeringu järgi, kuigi teises stiilis ja välimuses. 1950tel moes olnud neoklassitsistlik joon oli vahepeal asendunud funktsionalismiga koos oma eri vooludega Smile
Võin homseks skaneerida foto 1966. aastal tehtud Viru väljaku maketist. Tegu oli ilmselt ideekavandiga, sest Tallinna teise generaalplaani seda tõesti sisse ei võetud. Tolle kavandi kohaselt pidi Postimaja tulema 8-kordne ja täpselt Viru hotelli vastu ehk siis praeguse kõrvale. See kivimaja, kus asus vist lastepolikliinik, oli niikunii plaanis lammutada. Täpsemalt võib sellest lugeda Dmitri Brunsi raamatust \"Tallinn-linnaehituslik kujunemine\"
Uuesti tuli täisehitamise mõte seoses nn. Tallinna city ideega päevakorda 90-date alguses.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne