[Volli]

Ma võin spekulerida ja edastada valeteavet, kuid mulle tundub, et sadama haru lõigati keskelt läbi siis, kui Kopli trammitee elektrifitseeriti ja pikendati Viru väljakule samast kandist. See juhtus minu andmetel 1951 (foorumlased Volli ja 6631 teavad vast minustparemini). Ehk ma ei tea küll, et seal oleks kunagi olnud raudtee ja trammitee ristumist.

Täpset aastaarvu, millal rööpad ristumiselt trammiteega üles kisti, ei oska praegu öelda, aga seda võib uurida Ehk võis see tõesti nii olla, et konkreetset ristumist seal kunagi olnud polegi (trammitee sinna rajati ju alles 50-ndate alguses). Aga raudteerööpad lõppesid veel 70-ndatel mõlemal pool trammitee ääres. Kopli poolsesse otsa oli rajatud muldkeha ja tupik. Pika tn. ristumisel olid raudteerööpad asfaldis veel kusagil 80-ndatel, haljasalalt trammitee kõrval koristati rööpad varem.

[Aspelund]

Rööpad olid asfaldis ka kolm aastat tagasi, kui kogu seda liiklussõlme seal rekonstrueeriti. Sõitsin 2001.aasta suvel/sügisel trammiga sealt tööle, rööpad olid küll kaetud asfaldiga, aga olemas. Kahel pool teed olid murus veel liiprid, rööpaid seal ei olnud.

Asp

[eberhard]

[quote=Regardman]
IF Kindlustuse maja asemel Pronksi tn.-l polnud midagi vist.

Siit pildilt on näha, et sellel kohal olid laohooned http://www.21k.ee/page.php?id=43¤tImage=1895

[valdo]

Siit pildilt on näha, et sellel kohal olid laohooned http://www.21k.ee/page.php?id=43¤tImage=1895

Vahepeal oli pikki aastaid (aastakümneid) küll parkimisplats. Mäletan muide, et ca 1983 nägin seal M-401 seismas, mille juhipoolstele ustele olid külge keevitatud tabaluku kõrvad ja läbi pandud võimas tabalukk, millega auto kinni oli

[smolin]

Lammutatud NSV-aegsetele ehitistele üks peatselt lisandumas. Nimelt alustatakse varsti Tartu vana bussijaama likvideerimist.

[Volli]

Ma võin spekulerida ja edastada valeteavet, kuid mulle tundub, et sadama haru lõigati keskelt läbi siis, kui Kopli trammitee elektrifitseeriti ja pikendati Viru väljakule samast kandist. See juhtus minu andmetel 1951 (foorumlased Volli ja 6631 teavad vast minustparemini). Ehk ma ei tea küll, et seal oleks kunagi olnud raudtee ja trammitee ristumist.

Sai asja uuritud ja leidis kinnitust, et trammi- ja raudtee pole kunagi seal (Pikal tn.-l) ristunud. Raudtee tegutses kuni 1953.a. ja lõigati seoses trammitee ehitusega läbi. Huvitav fakt on aga ehk see, et konkreetset raudteed kasutati pealesõjaaegsel perioodil reisiliikluseks (nn ajutise trammina Balti jaama-sadama vahel). Kui tihe oli liiklus sellel liinil ja kus täpselt asususid vahepeatused ning reisijate lõppjaam kesklinnas, ei õnnestunud veel välja uurida.
Muideks, selle konkreetse trammitee S-kurviga Põhja pst.-Pika tn.ristmikul on seotud ka Tallinna trammi ajaloo üks traagilisemaid episoode, aga see on juba jutt trammiteema alla.

[Landy]

Seitsemekümendatel nägi selle ümbruse raudteevõrk (läbi NL armee kartograafide silmade) välaja selline:
http://www.lahe.net/landy/varia/tln-rdt.jpg

[PETSS]

Mäletan,et 60 lõpul olid raudteerööpad peaaegu paraleelselt trammiteega kuni Linnahalli peatuseni.Mingid liiprid olid ka Balti jaama pool.Raudtee aga keeras ära Ahtri tn juurest, üks suund läks sadamasse ,toine Rottermani tehasesse.Praeguse Ahtri otsas oli mõni aasta tagasi veel kollane vahiputka.Seda ,et rongid sõitsiwad trammipetuseni ,pidasin silmas elektri ja reisironge.Ei saanud jälle oma wäljendusega hakkama.Vabandan.

[13piisab]

OT-na küsiksin ühe huvitava asja kohta:

kas Esimese Vabariigi ajal kandis \"Kalevi\" nime hoopis mingi tõsisem metalli\"töökoda\"???
hiljuti jäi ühest Ristikivi \"Tallinna-triloogia\" raamatust taoline huvitav asi silma kriipima. Raamatu väitel oli seal tegeletud isegi rongiehitusega (vedurid suisa!). Kas tõesti puhas utoopia?

teet,
loeb suht palju ilukirjandust

[Martti]

Seal kus on praegu Maakri kõrghoone oli kunagi ammu(Eestiajal vist) vorstivabrik. Kui ehitataid Stocmanni kaubamaja siis löödi üks post sinna kurvipeale mäkke. Ja löödi läbi selle vabriku keldrilae ja läbi keldri põranda, kuna keegi ei osanud ju teada et kelder või vähemalt mingi osa sellest säilinud on. Igatahes selle postikõrvale tuli maa sisse auk, sealt sai edasi minna paar meetrit ja siis takistas sinna löödud post edasiminemiseks tee. Praegu ka see mägi alles, täna alles käisin sealkandis, aga ei vaadanud seda kas see post ka alles on.

[Obukakk]

Politsei aias kus praegu laste mänguväljak on oli aastaid ka üks estakaad.Kui ma veel lasteaias käisin oli see koos kanaliga, hiljem valati too täis.

Politsei aed kandis Pioneeride pargi nime ja meil olid seal kehalise kasvatuse tunnid ja selle pagana estakaadi otsas lõhkusin keskkooli lõpuülikonna püksid ära.
Veel nostalgiat Narva maantee olümpiavärgi alla jäi ka kino \"Foorum\"

[valdo]

Veel nostalgiat Narva maantee olümpiavärgi alla jäi ka kino \"Foorum\"

... mis oli 20. sajandi algul ümber ehitatud 19. sajandil püstitatud jahulaost. Hoonel ei olnud esinduslikku välimust seetõttu.

[Obukakk]

igatahes sai seal käia vene keele temaatilisi filme vaatamas tundidest ühiskülastusena eriseansidel\"Foorumis\" nimelt

[Regardman]

Kas sellest pidi saama Elva kultuurikeskus ?

Räägib keegi selle hoone loost ka ?

[mrali]

Elva kohta ei oska küll miskit öelda,kuid veelgi kolossaalsem kultuurikeskus pidi tulema Raplasse (n.ö.Hollywood,nüüdseks lammutatud...).
Lihulas saadi väikelinna kohta väga suur kultuurikeskus veel õigel ajal (1990) valmis.
Ning väga huvitavad,suured ja (veel suvel) tühjad tehasehooned on Tallinn-Narva maantee ääres,otse enne Sillamäe linna.Teab keegi,mis sinna tulema pidi-kas Silmeti laiendus???

[valdo]

... huvitavad,suured ja (veel suvel) tühjad tehasehooned on Tallinn-Narva maantee ääres,otse enne Sillamäe linna.Teab keegi,mis sinna tulema pidi-kas Silmeti laiendus???

Jah, kuid riigikord sai enne otsa. Täpsemalt - kahtlase staatusega ja N. Liidust iga kell lahkuda võivasse \"pribaltikasse\" ei olnud peale 1987.-88. aastaid enam strateegilises mõttes mõistlik tuuma-värgiga seotud tööstust rajada. Pole ju saladus, et N.Liidu juhtkond üsna pea peale fosforiidisõda ja Hirvepargi sündmusi 1987 ja laulvat revolutsiooni 1988 luges väga reaalseks varianti Balti riigid kaotada.

Vrd - ka sõjatehase Dvigateli suurejooneline laiendus selle kompleksi idapoolses otsas jäi just tollal pooleli. Täpsemalt - sisustuse ja viimistluseta majakarbiks. Põhjus ikka sama.

[valdo]

kas Esimese Vabariigi ajal kandis \"Kalevi\" nime hoopis mingi tõsisem metalli\"töökoda\"???
hiljuti jäi ühest Ristikivi \"Tallinna-triloogia\" raamatust taoline huvitav asi silma kriipima. Raamatu väitel oli seal tegeletud isegi rongiehitusega (vedurid suisa!). Kas tõesti puhas utoopia?

Kardan, et nimede osas jah, sisu osas mitte. Vedureid (auru omasid) tegi EW ajal AS Franz Krull, peale tema keegi neist nullist ei valmistanud küll mitte minu teada. Krulli tööd oli nii kitsa- kui ka laiarööpmelise jaoks.

Vanade vedurite moderniseerimist tegid vähemal määral ka Raudteetehased (hilisem Kalinini nimeline elektrotehnikatehas) ja Mõisaküla tehased. Lisaks veel Milleri masinatehases Pelgulinnas. Esimene laia- ja viimane kitsarööpmelisi. Mootor- ja elektrivedureid ning rööbasbusse tehti minu mäletamist mööda ka Sadamatehastes, Ilmarises (trammid), Dvigatelis ja mujalgi. Enamikus küll piirdus see tegevus vanadele vagunitele jõuallika pealepanekuga.

[miilits]

Üheks meeldejäävamaks objektiks oli ka Lasnamäe nõlval asuv \"Loomaaed\", seal sai käidud karuselliga sõitmas.
Juttu oli ka lasnamäel asunud 3-ndast filiaalist.80-ndate alguses olin seal praktikal kolonniülema asemel ja siis kasutasin MAZ kallureid (need olid selles kolonnis) nn. portfelli vedamiseks ehk tähtsate asjade ajamiseks.
Viru hotelli ehitusele ettejäänud maja lõhkamine oli ka Tallinna linnas üks sündmus, mäletan, et see töö tehti kannis viisakalt, lõhatav maja vajus kenasti ühte hunnikusse.
Sündmus oli ka Niguliste kirikule torni paigaldamine, kui see hiljem maha põles, olin nördinud, et ilus asi raisku läks, ega ma siis ju põlengu õidet põhjust teadnud, sellest kuulsin hoopis hiljem.Aga põlemine oli äge, nägin seda oma silmaga, sest elasin seal lähedal.

[miilits]

Tekkis üks küsimus, ehk aitate mälu värskendada.Mis aastal valmis Balti jaama tunnel? Minu mäletamise järgi valmisd esilgu tänavale väljuvad otsad ja hiljem tehti Balti jaama juurdeehitusse tulev tunneli osa.Kas oli nii?

[valdo]

Sündmus oli ka Niguliste kirikule torni paigaldamine, kui see hiljem maha põles, olin nördinud, et ilus asi raisku läks, ega ma siis ju põlengu õidet põhjust teadnud, sellest kuulsin hoopis hiljem.

Mina mäletan seda, et loetud päevil peale 1982. aasta põlemist (kui tornikiiver vajus otsaga longu) oli ümbrus sõdureid ja miilitsaid täis, kelle ülesanne oli keelata põlenud torni pildistamine. Ja minul jäi seetõttu foto tegemata...

Tagantjärele mõtlen, et kaugvaates oleks saanud ikka tegha kusagilt... aga kust tollal siis peegelkaameraid ja teleobjektiive nii varnast võtta oli...