Millised autod on siis Eestis haruldused?
#1

Selline küsimus keerles juba pikemat aega peas kui tõelise tõuke andis hr.Piiburi vastus SEAL TEEMAS
Mis siis ikkagi on haruldus SUURE algustähega ja mis on lihtsalt haruldane (kui nii üldse saaks asju liigitada...?)Ja mis teeb sõiduki haruldaseks (kas ainult vähene tootmis arv või vähene säilind isendite hulk...?)
Üldise arutelu ja info vahetuse käigus peaks olema võimalik moodustada nii öelda \"punane raamat\" siis saaks nii uued kui vanad kasutajad vähemasti mingi ettekujutuse !

M 411 60.a.,M410 60.a.,M401 56.a.,M403 64.a.,
M 424 64.a.,M423 62.a.,GAZ M20 48.a.,Opel Kadett B 71.a.,
Vasta
#2

Siis kui ma selle foorumiga liitusin, oli mul kindel plaan selline asi teha nagu \"punane raamat\" (kuskil isegi txt fail hinnangute ja kommentaaridega Volga, Pobeda ja veel mõne masina erinevatele põlvkondadele). Kuna töö on mahukas - hinnangud erinevatele modifikatsioonidele, mis on erilised tundemärgid jne, siis on mõtekas teha vist mingi asi veebi, kus siis näiteks võiks selle asja selgeks vaielda ja ära jagada. Viie punkti süsteemis võiks anda asja harulduse aste.
Vasta
#3

See on nii mitmetahuline ja ka võib öelda filosoofiline küsimus.
Kõigepealt tuleks selgeks teha, \"kelle joaks\"?
Arvan, et see ongi paljude jaoks raskeim küsimus. Olen isegi palju selle küsimuse kallal juurelnud.
Kuna jutt käib tõenäoliselt ka vanasõiduki taastamisest, siis paneb selle küsimuse lahendamine vähemalt mind küll silmitsi järgmiste küsimustega:
-kui palju selline töö aega ja ka raha võtab;
-kui töö valmis, mida sõidukiga peale hakata;
-kus seda hoida;
-kui auto või sikkel enam meeli ei köida, kas seda on võimalik ka müüa, millise hinnaga jne, jne....
Oma töö tõttu olen kokku sattunud mitme inimesega, kes neid küsimusi on hakanud mõtlema alles siis, kui projekt poole peal.

Usun et ühest vastust on raske anda. Mida teised arvavad? Arutame edasi...

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#4

See asi jaguneb kindlalt kahte ossa:
1. päriselt haruldased uunikumid, mida on väga vähe säilinud vôi mingid väiksetiraazilised mudelid.
2. Autod, mis olid levinud, ent hakkavad linnapildist kaduma ja mille disainimisel pole eriti puusse pandud (nt VWhipibuss, BedfordBlitz, Ford Granada ja Taunuse vana kerega isendid...)
Vasta
#5

Soobel Kirjutas:2. Autod, mis olid levinud, ent hakkavad linnapildist kaduma ja mille disainimisel pole eriti puusse pandud (nt VWhipibuss, BedfordBlitz, Ford Granada ja Taunuse vana kerega isendid...)

Samas ka tehnika mille disaini või insenerimõte on väga mööda läinud. Allub tavaliselt esimesele reeglile, toodeti vähe ja säilis veelvähem.

Samuti on paljud autod juba uuest peast haruldased või siis nn \"kollektsiooniautod\", ntx ferru, brabuse/amg mersu, M-seeria bemarid jne.

Väga palju tehnikat ei ole haruldane, vaid on kultuse objekt, ntx cv2, hipibuss, põrnikas, BMW R75/Zündap KS750.

Autorestauraatori märkus projekti hinnale on väga asjakohane, ika \"uuniklane\" kes tahab ühte või tesit asja taastama hakata, peaks enne järgi uurima, mis läheb maksma taastamine, mis läheb maksma komplekteerimine, mis maksab toorik ise, mis maksab juba restaureeritud isend ja lõpuks ... kas inimene on nõus kinni maksma hinnavahe restaureerimise ja turuväärtuse vahel.
Näiteks Autorestauraatori poolt taastatud BMW 321 läheb kindlasti juba töörahana maksma rohkem, kui selle auto eest müües oleks võimalik saada, sama kehtib ka BJ 40 ja TR4-ja kohta.

Autode taastamine on hobi ... ja kallis hobi ... ning hobide alla pandud rahasid ei loeta ... nagu ka peole kulunud raha.

Dad.
Vasta
#6

Minu jaoks \"haruldus\" on ikkagi mingi vähesäilinud toode. Mida ikka on vähe, seda nii sageli ette ei jää, seega haruldus.
Mis puutub autorestauraatori juttu, leian järgmist: Selle loogikaga peaks pandama toote väärtus paikka!
See et asi haruldane ei tähenda kohe suurt väärtust!

Just a man!
Vasta
#7

See harulduste asi on ka geograafiline Smile

Eestis ringi sõitev M20 võib näiteks Argentiinas nii suur kummardamisobjekt olla et... Big Grin
Samuti nagu hiina või malaisia autotoodang eestis Smile
Vasta
#8

Mina jällegi arvan,et haruldus ei pea just tingimata tähendama mingi automudeli vähesust. Meil leidub kyll palju pobisid, muhke, volgasid ja mossesid, kuid kui paljude puhul me saaksime rääkida 100% (lähedasest) originaalsusest e. siis musta numbri väärilisusest?
Vasta
#9

haruldane võib olla:
*auto ise -- toodetud ja säilinud eksemplare on vähe
*elitaarsus -- luksmudel või selle erivariant, mis oli kättesaadav ülimalt vähestele
*disain + tehnilised lahendused -- teedrajav või eripärane kujundus ning tehniline osa juba tootmisajal)
*originaalsuse tase
*restaureerimise tase


Mida rohkem haruldasi omadusi ühes autos koos on, seda suurem rariteet.
Erinevatel juhtudel võib üks või teine omadus ülekaalu omandada ja muutuda esmaselt silmapaistvaks väärtuseks.
Ntks, ülim originaalsus võib olla väärtuslikum kui säilinud isendite arv, disaini eripära väärtuslikum kui elitaarsus(kuigi enamasti käivad need koos).

See väärtuste mitmekesisus teebki võimalikuks, et peale miljonäride saavad huvitavate harulduste omamist ja säilitamist endale lubada ka hea ninga asjahuvilised ja töökad taastajad.

Aga jah, üldiselt teevad asju väärtuslikuks ja haruldaseks aeg, mida asjad on üle elanud, ning inimesed, kes neid asju loonud, säilitanud ja kasutanud on.
Kõike muud võib luua uuesti või taastada kas suurema või väiksema jõukuluga, ainult mitte aega, ajalugu ja saatuse keerdkäike.
Vasta
#10

kylaline Kirjutas:haruldane võib olla:
*auto ise -- toodetud ja säilinud eksemplare on vähe
*elitaarsus -- luksmudel või selle erivariant, mis oli kättesaadav ülimalt vähestele
[...]

Lisaksin siia nimekirja auto ajaloo - Hitleri auto, Eva Brauni auto, Maksim Gorki auto, Pätsu auto, Breznevi (poolt loppisõidetud) auto, Paul Kerese auto, Aadu Hindi auto, Lennarti auto, Arnoldi auto... Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Kirjanik Egon Rannetil oli 4 tulega GAZ 24. Katus valge ,alumine osa sinine.
Vasta
#12

PETSS Kirjutas:Kirjanik Egon Rannetil oli 4 tulega GAZ 24. Katus valge ,alumine osa sinine.

kas sellest kellegil pilte ka on?
Vasta
#13

Valdo mainitud Aadu Hindi auto, beez pobeda, oli meil toorikuks. Oli teine väga kehvas seisus ja praktiliselt taastamatu. Kuulus naise isale kellest ta seisma jäi ja praktiliselt maha roostetas. Panen ka mõne pildi antud isendi kohta:


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               

Priit Kuldsaar
priit@made.ee
+372 510 9332
www.vanaautod.eu- kollektsioon piltidel
Vasta
#14

Ja siin Paul Kerese Rambler Classic 660 (see sai vist endale ka mustad numbrid külge?):
Vasta
#15

Mul tollest Ranneti autost pilte pole aga talle oli see tehtud ertellimusel.Mu vanemad tundsid teda seepaÄrast teangi toda autot.
Vasta
#16

haruldustest rääkides on üks grupp autosid need, mida näeb lihtsalt igapäeva liikluses harva - nagu näiteks minu lemmikut = skoda 120-et või lihtsalt skodat, mille ehitusaasta on enne 1991 aastat (see on vihje konkreetsele skoda kertüübile).
teema alaliigiks oleks inimesed, kes sõidavad selliste autodega igapäevaselt ja üritavad neid samas võimalikult sõidukorras hoida ning võimalikult palju nendega liigelda just igapäevaselt.
sai vähe segane jutt aga ehk saite mõttest aru... Smile
Vasta
#17

Tom Kirjutas:Ja siin Paul Kerese Rambler Classic 660 (see sai vist endale ka mustad numbrid külge?):

Selgus, et Paul Keres oli Eestis ka esimene eraisikust Pobeda omanik. Juhtus see 20. detsembril 1948 ja auto kandis numbrimärki PP 43-18. Tänud Rene Levollile teabe eest!

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#18

Esimene katse siia kirja panna kadus. Minu mõtted haruldustest. Peaks ilmselt eristama lokaalses mõttes haruldust, Eesti mastaabis haruldust, maailmamastaabis haruldust ja lõpuks ka personaalset väärtust omavat sõiduriista.
Olgem auad, lihtne M400-401 ei ole ju tegelikult haruldus maailma mõistes. Või kui, siis juhul kui ta on ülihästi taastatud või säilinud originaalsel kujul kasutamatuna.
Tartu Autoremonditehase masinad ei paku ilmselt maailmamastaabis huvi. Küll on neil aga väärtus Eesti tehnikaajaloos, samuti nagu näiteks Estonia vormelitel. See et mõne tehase dokiumentatsioon lihtsalt prügimäele viidi, näitab meie uuskapitalistlike ärimeeste tölplust.
Lisaks üksikud eksemplarid,mis on väärtuslikud oma ajaloo tõttu. Valdo mainitud Kerese Rambler, mis vist välismaale läks???, mingite konkreetsete ajaloosündmustega seotud masinad (Pätsu auto, miks mitte ka Kaitseliidule antud Lennarti Mersu), aga ka Käbini/Vaino sõiduriistad.
Samas võib olla üsnagi tavaline auto väärtuslik selle omanikule - esimene oma auto, vanaisa auto jne jne. Tasub ka hoida ja korda teha.

Päris maailmamainega haruldusi Eestis ilmselt ei olegi.
Vasta
#19

Kauba tänava autoremondihoovis seisab vôi seisis must volga24, uksel kirjad \"Valga autobaas.\" Ega see vähjatiidu oma olnud?
Vasta
#20

ennww Kirjutas:Päris maailmamainega haruldusi Eestis ilmselt ei olegi.

Nuh ... ega see asi nii hull ka nüüd pole ... on ikka küll haruldusi ja mitte vähe, iseasi paljud nendest teavad. Mingi paarkümmend isendit loetleks kohe hoobilt.

Dad.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne