buvanool?
#1

Kuulsin, et buvanool aitab rooste vastu. Olgugi, et pinnal mille kohe värvimisse viin on suhteliselt vähe rooste jägi käisin kogu raami buvanooliga üle. Kogu raam muutis värvi. Mõnestkohast jäi süsimust ja ülejäänutes kohtades halliks. Kas nii peaki juhtuma?

Küsin sest ei saanud sellest enam lahti. Käisin liivapaberiga uuesti pinna üle, et läikiv metallpind tagasi saada. Proovisin ka atsetooniga aga ei midagi.

Mis ma valesti tegin?
Vasta
#2

Kõik on õige. Seal kus roostet pole, on kasulik buvanool maha lihvida, sest happejäägid võivad värvi all mängima hakata. Atsetooniga tõmba raam üle vahetult enne kruntimist.
Vasta
#3

Nii nägu mina olen asjast aru saanud siis buvanoli mahalihvimine on kõige valem tegu üldse, kuna lihvimis vahendid \"aktiveerivad\" metalli pinna, mis läbi on ta vastuvõtlikum roostele. Aga buvanool mis sisaldab ortofosforhapet tekitab hallja metalli pinnale korrosiooni kindla kaitsekihi. See on siis see halll kiht, aga must jura tuleb eemaldada, ja selleks sobib näiteks vee või mõne org. lahustiga (nitro või atsetoon, aviobensiin) pesemine. Teoorias on lihtne, kuid praktikas pole ma veel proovinud.


Jaanuse katselaboriks on 2140
Vasta
#4

pvr Kirjutas:Nii nägu mina olen asjast aru saanud siis buvanoli mahalihvimine on kõige valem tegu üldse, kuna lihvimis vahendid \"aktiveerivad\" metalli pinna, mis läbi ta on vastuvõtlikum roostele. Aga buvanool mis sisaldab orto fosfor hapet tekitab hallja metalli pinnale korrosiooni kindla kaitsekihi. See on siis see halll kiht, aga must jura tuleb eemaldada, ja selleks sobib näiteks vee või mõne org. lahustiga (nitro või atsetoon, aviobensiin) pesemine. Teoorjas on lihtne, kuid praktikas pole ma veel proovinud.


Jaanuse, katselaboriks on 2140

vaidleksin vastu, buvanool on eelkõige rooste muundaja, need kohad, mis tumenevad näitavad, et ta muudab rooste väheaktiivseks ja seda teeb ta küllatki efektiivselt.
Kuivõrd ta haljast pinda passiveerib (tõstab roostekindlust ja parandab naket krundiga) on vaieldav küsimus, minu kogemus ütleb, et ta pole ses suhtes kuigi efektiivne ja ma olen alati ta säält maha lihvinud. Haljale pinnale tuleb ikka kanda tsinkfosfaat baasil tehtud spetsiaalaineid.

Lisaks on oht, nagu paljude (post)sovjetlike toodete puhul, et Buvanolis sisalduvad ained pole päris õiges vahekorras ja metallile kantud Buvanol ei reageeri täielikult ära, järelreageerimine värvi all, aga toob endaga kaasa teadagi mida.
Vasta
#5

Mis üldse buvanool maksab? Sain oma asjad enamvähem tehtud aga sõbra pooliku pudeli raiskasin ära. Viisakuse poolest võiks talle tagasi osta.

Mina igaljuhul lihvisin kõik mustad kohad maha ja mõned hallid kohad ka. Aga kruntima ma pinda ei hakka, sest viisin selle pulbervärvimisse ja eks nad ise teavad mis nad sinna alla panevad. Ütlesid mulle, et käivad ise atsetooniga ennem üle aga selle tegin juba ise ennem ära.
Vasta
#6

Buvanoli poolt tekitatav hall kiht metallil ei ole pulbervärvi jaoks just kõige parem aluspind, selle peale ei kinnitu värv korralikult. Targem oleks olnud, teades et asi pulbrisse läheb, lihtsalt korralikult puhtaks käiata...
Kui oleksid ka kruntinud siis oleks pidanud pulbervärvimise juba kohe unustama.
Vasta
#7

Ei hakanud uut teemat tegema.
Aga küsimus, kuskohast buvanooli saaks?

Autopoodides ehk jaekaubanduses üldse müüakse?


Tänud.
Vasta
#8

Rapla Espakis oli,aga nüüd on natuke paremat ainet saada nimega Antirust,ka seda oli sealsamas müügil.
Vasta
#9

võta parem CRC muundurit. On kangem (st suurema ortofosforhappe sisaldusega). Kui muidugi lahjendamata kujul pruukida.

muunduri kuivanud jäägid tuleb värvimise eel maha lihvida. Mida karmima harjaga (nurklihvija omad), seda parem. Muunduripakendite kirjad "moodustab hea aluskihi värvile" on suhtelised - puhas pind on ikka kõige parem alus. Muundurijäägid on siiski poorsed ja jätavad värvi alla kuigipalju õhku, mida korrosiooniprotsess vajab.

Buvanoli on muidu ka Järve autotarbes.

Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Vasta
#10

Ise olen kasutanud Loctite roostemuundureid, nt 7505 vms. Väga hea.
Vasta
#11

Parim rooste vastu kaitse on pind haljaks ei mingeid rooste jääke , puhastada pind ja koheselt katta kruntvärviga.Teras hakkab roostetama kohe kui hapnikuga kokku puutub ja hapniku aatom talle meeldib.
Soovitaks kasutada elastsemaid värve.
Buvanoli keemilise reaktsiooni tulemusena terasega tekib mis asi?Vaja oleks täpset keemilist koostist selle buvanoli oma.
Vasta
#12

(24-04-2014, 22:51 PM)Moto555 Kirjutas:  Parim rooste vastu kaitse on pind haljaks ei mingeid rooste jääke , puhastada pind ja koheselt katta kruntvärviga. ...
Buvanoli keemilise reaktsiooni tulemusena terasega tekib mis asi?Vaja oleks täpset keemilist koostist selle buvanoli oma.
Ühegi haljakskäiamise või harjamisega ei saa metalli pooridest roostet kätte ehkki silma järgi kõik läigib. Võib kontrollida nt ultrahelivannis väikese läikimakäiatud detaili peal. Roostemuundurid sisaldavad toimeainena hapet, enamasti ortofosforhapet ja moodustavad metalli pinnale oksiidikihi, mis kaitseb õhu juurdepääsu eest. Kuni tekib reaktsioon on ka roostet veel olemas ja tasub muunduriga pinda niisutada või uuesti muundurit peale kanda. puhtal metallil reaktsiooni ei teki ja muunduriga pole nii et tõmbasin üle ja korras, roostesema poorse metalli korral tuleb mitmeid päevi ja korduvalt iga päev niisutada või uuendada kuni reaktsioon lõpeb.
Haljaks käiatud metalli peale ka ikka esimese kihina happekrunt, see tõrjub samuti roostet.
Vasta
#13

Pagan, kõik on nii targad, mina, kes ma kõike usun mida kirjutatakse ..., kohe kahju hakkab endast... Sad Üks kirjutab, et teras reageerib hoobilt hapnikuga, teine väidab, et "puhta metalliga" ortofosforhape ei reageeri...Oksiid kaitsed rauda roostetamise eest ja rooste on raua oksiid...
Kui ma viimati keemiaga kokku puutusin, siis üks koolivend solvas keemia õppejõudu loengus väitega, et kooli lõpetanute väitel on (oli) keemia selline valdkond mida üldse elus vaja ei ole (olnud).
Aga ärgem hakakem nüüd asja väga detailselt lahkama aga kui soovite, võite seda ka teha, Teil teooria selgeja praktika toeks.
Palju lihtsam küsimus on, et kus kohast Buvanoli saada.
Vasta
#14

Autokaupade poest.Täitsa olemas riiulitel.
Vasta
#15

Ise pean lätlaste muundurit Buvanoolist hulga paremaks. (Buvanool on punases iseloomulikus pudelis, nn lätlaste muundur on saadaval 1l, 5l jne plasttaaras - need on koostiselt erinevad, Buvanool on lahjem.) Lätlaste muundur on saadaval Espakis, värviosakonnas. Lisaks pean tunnistama, et pean lätlaste toodangut ka CRC omast paremaks: on selline robustne ja kange kraam, mis tekitab tugeva tumelilla kihi töödeldud pinnale. Kaasa arvatud halja metalli pinnale. Olen rakendanud lätlaste muundurit mitmete projektide juures (näiteks lumesahk jm robustsem kraam). Kõigepealt teen sellega pinnad üle, siis kruntvärv, siis lätlaste metallivärv. Mul on niimoodi tehtud asjad olnud ka väljas ilma käes mitu aastat juba (näiteks kiige jaoks kättejuhtunud materjalist tehtud klambrid) ja pole näha, et kuskilt roostetaks, ilusti püsib värv peal.

Paar nõksu muidugi on. Tuleb olla suht hoolas muunduri jääkide eemaldamisel. Teen seda märja kaltsuga ja on piisav. Kui aktiivsed jäägid pole eemaldatud, võib jääk hakata kruntvärviga reageerima või ei jää kruntvärv väga tugevalt pinnale külge.

Olen teinud sellise tehnoloogiaga üle ka mitte väga tugevate roostelaikudega terasvelgesid. Karestanud kõigepealt pinna, siis läti muundur, kruntvärv, läti metallivärv. Tulemus peab ühe talve soolaralli igati talutavalt vastu, siis on vaja mõned kohad jälle üle teha, et asi pritsimatult hulluks ei läheks. Kahjustusi pidevalt hooldades saab odavamalt läbi kui iga paari aasta tagant tervikuna pritsida.
Vasta
#16

Hea viide! Küsiks veel üle, kelle toodang siis see Buvanool on, kas liivlaste? Ja kas Buvanool on kuidagi seotud läti Buvanolsiga, selle va rusas modifikators KT-1-ga näiteks?
Rolleyes
Või võttaks asja lühidalt kokku - läti roostemuundaja on parem kui läti roostemuundaja? Toungue
Vasta
#17

jah, ma sain sellest aru, et Buvanool on ka Läti toode, aga nägu ööldud, need 2 asja on erinevad. Vähemalt minu kogemuses oli Buvanols kerge pealepissimine siis "see õige" teeb tumelilla tulemuse suht kiiresti ja korralikult.
Vasta
#18

(25-04-2014, 10:12 AM)Envir Kirjutas:  ... kraam, mis tekitab tugeva tumelilla kihi töödeldud pinnale. Kaasa arvatud halja metalli pinnale. ...
Õige, halja metalli pinnale tekib lilla kiht, sama tekib roostesele pinnale siis kui lõpuks on roostetõrje edukaks osutunud. kui aga tekib hallikas/pruunikas kobruline kiht, siis on vaja veel ja veel töödelda

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta
#19

Reageerimise kohta öelda küll ei oska, kuid omal sai vist 3-4 aastat tagasi rullitaja puhtaks lastud ning sellega üle tehtud. Pind läks ka hallikaks, nagu siin eeskõnelejate poolt räägitud. Enne värvimist sai pinnad puhastatud ning ära värvitud. Ka tookord kõige roostesemad kohad(näiteks keevitusõmblused nurkades) on siiani sellised, nagu oleks eilnepäev värvimisest tulnud.
Vasta
#20

Härrased. Lugege läbi kasutusjuhend, seal on selgelt kirjas, et... Juhul kui ei ole roostet vöimalik mehaanilisel teel eemaldada. J.N.E
See toimeaine tuleb igaljuhul ennem kruntimist ja värvimist eemaldada. MiksRolleyes Sest see löga elab oma elu edasi ... muundab ja muundab..

Roostemuundur Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne