säärekas
#21

ei tahtnud uut teemat teha, kuna siin juba nagunii võrri modimisest juttu on.
tekkis plaan oma võrri nati paremini käima panna. esiteks, mis karburaator sinna peale mahub? räägitakse mopi karbussist, aga mida mõeldakse mopi all, kas see on minski karbuss? ja kas see istub sinna otsa, või tuleb ise vahele mingi yhendus aretada? siis syytesysteemist, et mida sellega annaks ette võtta. mul on 3 mootorit, yx on d8e, millel nati teistsugune syytesysteem. kas see on juba ise piisavalt korralik, või saab midagi paremat sinna peale aretada? kui, siis mida täpsemalt.
samuti oleks huvitatud sellest, mis sumbuti sinna peale panna, või kuda seda ise aretada. olen teinud katseid erinevate torudega, aga vastusurve on alati liiga nõrk olnud, niiet pole korralikult käima saanud oma aretatud sumbutiga. tean, kui oluline on 2taktilisel sumbuti, niiet ehk on kellelgi mõni idee, mida sinna aretada sobib või mida originaal sumbutiga ette kannatab võtta.
ja viimaks veel yks kysimus, et kust saada kettihammasrattaid erinevates mõõtudes, või peab need laskma spetsiaalselt kuskil metallitöökojas teha. tahaks proovida palju teise ylekandega sisse saabBig Grin
anyway, oleks tänulik, kui keegi oskaks soovitada midagi ja nendele kysimustele vastata, sest enamus on lapsepõlves ju kunagi võrriga alustanud.
Vasta
#22

Süütesüsteemist oli juttu siin:
http://forum.automoto.ee/viewthread.php?tid=770

Olen kuulnud, et võrrile on pandud peale väikese sisselaskekollektoriga 2 tavalist karburaatorit - siis kõrgematel pööretel pidi kõvasti rabama. Arvatavasti saab suurema karburaatoriga takistavaks aga kitsas karterisse-voolu kanal. Muidugi saab seda mõne mm võrra laiendada.
Summuti saab aretada äkki mingi väikese laste-krossika oma.
Ketihammasratta võib leida motopoest vanaga võrdlemise teel.

Teised oskavad ehk midagi paremat rääkida.
Vasta
#23

ärge hakake druzba mootorit kuhugi peale toppima, sest sidur hakkab libisema. Seal ei ole selline sidur nagu säärekatel.
Vasta
#24

rääkides edasi sellest d8st, siis mis kollektoriga 2 karpat kokku saab yhendada? on kellelgi siuksest jupist pilti või joonist või oskab umbes seletada, missugune see on. isegi 2 karpaga peaks ju karterisse voolu kanalit suurendama. seega, kuidas seda teha? kas koduste vahenditega on võimalik? siis veel, et kuda põlemiskambrit saab väiksemaks freesida? ärge lööge, ma olen veel ysna algaja sellel alalSmile
Vasta
#25

seal eriti kuumaks ei lähe... ma kujutan ette, et see sisselaske kollektor peaks olema siis Y-kujuline selle saaksid valada ka epoksiidist (epoliim) või fiiber-klaaskiust... nt. klaaskiud-fiiber pahtel... pane kõvasti kõvendit ja tee mingi vorm ja pane see seda pahtelt/epot täis... pärast puurid augud sisse ja lihvid ära nii kuidas vaja... kui arvad et nõrgaks jääb pane mingid traadid sisse!
Vasta
#26

ok, epoliimi leidub, aga põhimõtteliselt, kas sellel leiutamisel on mõtet, selles mõttes, et äki saab yhe võimsama karpaga ka sama kätte. mulle ei jõua kahe väikse eelis yhe võimsama ees lihtsalt kohale. Sad võibolla see point on just kollektoris, mis teha lyhike, et kõrgetel pööretel jõudu oleks :???
Vasta
#27

ja kuda epo liim bensuga reageerib? ma keemias suht nõrk veel, aga minu arust lahustab bensiin igast siukest stuffi.
Vasta
#28

kahte karbussi pole mõtet panna. Kõige parem on delta karbuss, otsid sellise õhukeseseinalise toru, mis läheb täpselt delta karbussisse tihedalt sisse, siis lõikad võrri orig karbussilt selle kinnitus jubina maha, puurid ava suuremaks ja jämeda torniga pinnid toru otsa sinna tihedalt kinni, siis pead seda toru veel soojalt painutama, et delta karbuss hor. asendisse jääks.
Et asi paremini toimiks, peab D8 mootoril sisselaskekanalit ka suuremaks/ puurimaviilima. Selleks on vaja mootor pooleks võtta.

D8 orig pool annab suht sitta sädet, hea oleks panna traktormagneedo (kruvisin kunagi Belarusi kävitusmootori pealt maha. (linttraktoritel oli ka selline asi peal). sinna paned mingi muhvi abil otsa selle nuutratta, mis käib väntvõlli siduripoolsesse otsa. Selle kinnitad D8 külge ja paned hambumusse siduri nuutrattaga (süütemoment varajasemaks -- ei taha väikestel pööretel küll hästi, vedada, kuid lõppkiirus see-eest suurem).

Silindripead saab saab õhemaks freesida, seda võib ka ise teha kui hea käi on ja viitsimist, siis pead panema pronkstihendi asemele õhukese asbesttihendi. ja 92-95 pents.

Kui sellised asjad tehtud, siis peaks masin küll suht hästi lippama, aga tuleb kasutada sünt õli 1:30, muidu ei pea kuigi kaua vastu.

Kunagi sai D8 forsitud -- läks üsna kibedasti edasi.
Vasta
#29

seda L rõnga värki olen ise ka kuulnud. aga kust siukse rõnga ja kolvi saab? see tuleks vist tellimuse peale kuskil lasta valada ja see tuleks juba liiga kallis võrri kohta. anyway, kust siukest karpat saaks, on see mingil motikal tehasest juba peal, et saaks maha kruttida?
Vasta
#30

Kaldun arvama, et selle karburaatori leidmiseks tuleks mõni välismaine mopeed varuosadeks muretseda. Vene tehnikale seerias selliseid kabruraatoreid ei paigaldatud. Parim oli Mikuni Planeta Spordil ja miskid India jõledused 125cm3 Minskidel.

Lätlased tegid aga seerias ju mopeedidest ringrajamasinaid, üks selline jõuab ehk lähima aasta jooksul loodetavasti ka Kurtna muuseumi ekspositsiooni.

Aga minu arvates on vähemalt kintsuväristaja forseerimine suht mõtetu tegevus. Tehnikaga muidugi tuttavaks saab.

Asp

Vasta
#31

ehk räägid sellest karpast lähemalt, et mis tal erilist on? ja kas ta istub täpselt vana karpa kinnituse kylge, või tuleks uus sisselaskekollektor ehitada või ots ymber ehitada?
ega see sääreka modimine mingi eriti mõtekas tegevus ei ole jah, aga kuna need juba kord olemas on ja mootoreid on ka, siis kahju lihtsalt minema visata või kuurinurka jätta. nalja ju saaks.
kui raha saan, siis suvel ehk tahaks osta jawa, aga see selleks. nagunii jawa jaoks lube pole ja ei tule ka niipea:bounce
Vasta
#32

Pange Druzba silinder peale.Big Grin ...ja sae karpa.:mad:
Vasta
#33

aaa ga mis sest võrride võidusõidust sai????

Ostan Mini juppe!
Vasta
#34

turbot ei saa vist sellepärast ka panna et säärekal ei tule niipalju heitagaaase,ja ta ei tõmba turbot pöörlemagi.(ja kust sa nii väikest turbot ikke leiad,ühelgi autol ple nii väikest)
Big Grin
Vasta
#35

Seda traktorimagneedot küll ei tasu peale panna. Jh ta säde on suurem ja rohkem jõudu, kuid mootoril on ju raskus ühel poolel. Sidur ja traktorim. ma mõtlen ning see on liiga suur koormus väntvõllile ja laagritele, mis põhjustab mootori lühikest eluiga.
Vasta
#36

Danel, esiteks jäid sa oma nõuandega mõned aastad hiljaks. Ja teiseks, sa mõtled ka, mida sa kirjutad?

Tsitaat:Jh ta säde on suurem ja rohkem jõudu, kuid mootoril on ju raskus ühel poolel. Sidur ja traktorim. ma mõtlen ning see on liiga suur koormus väntvõllile ja laagritele, mis põhjustab mootori lühikest eluiga.
Vasta
#37

turbo oleks vist jah tarvis täielikult iseehitada. mul tänu aeglasele ringi käimisele turboga sääreka projekt ebaõnnestus, ei saavutanud veeranditki võimsusest mis oleks pidanud tulema.
keegi mainis siis druzba siduri puutusi ennem. tõesti kipuvad libisema, kuid sellevastu aitab sidur üldse kaotada- põhimõtteliselt tekib siis ju sidurita säärekas mis on natuke võimsamSmile.

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#38

Tsitaat:Svenson
Pange Druzba silinder peale Big Grin ...ja sae karpa.

Võrri mootorile lähebki druzba silinder peale? Kas mootor niisuurt kolbi selle sees ringi ka jaksab liigutada?
Endal mõningad võrri mootorid ja druzba seismas, et järsku saaks kuidagi paremaks.?

Fiat 127 0.9l
Vasta
#39

Mootor ei liiguta kolbi ringi, vaid kolb "mootorit" iseasi on aga see, kuidas see "suur kolb" mootorile mõjuma hakkabSmile.

Kahtlen sügavalt, et asi teostatav on, tavagaraaþi tingimustes küll vast mitte, kuid teoreetiliselt julgen arvata, et sellega saaks hakkama: võrri mootori ning silindri ühinemispind tahab ikka tõsist ümberehitamist, et see suurem kolb seal takistamatult liikuma mahuks, muidugi võib ka väntvõlli ja sõrmega probleeme tekkida, aga muidu see on huvitav idee.
Võtan selle omale plaani, küll kaks sellist vähe halvemasseisus "karteripoolt" ka leianBig Grin. Algselt mõtlesin D-5 "karteripooltest" tegema hakkata, kuid see on pisut halb mõte. Üldiselt minu arvamuse kohaselt näeks asi välja nii: druzba kolb, võrriväntvõll, kui annab sinna kolb otsa sobitada(koormus võllile suureneb!!!???) ning töökindlam süüte, muidugi tuleb ka võrri õige "küttekättesaamissüsteem" hermeetiliselt väliskeskonnast(õhust siis) eraldada. On mu mõttekäik üldse mõeldav?
Muidugi on see tegelikult võrrimootori rikkumine ning midagi garanteerida selle toimimise koha pealt ei oska.

miks osta kalleid plassmass junne kui vana venetehnika ka kohale veab?
Vasta
#40

Vot druzba kolbi sa võrri silindrisse ikka ei topi, see lihtsalt ei mahu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne