[DevilDeVille]

Ilma juhtmeta telehvmoniomanikuks hakkasin hetkest, kui Eestisse GSM tekitati, NMT kolakad ei isutanud kuidagi ja need paar üksikut vajalikku kõnet sai ka sõpradejagudelt tehtud. Esimene telifuun oli miski Eeriku sohipoeg (337 vist numbrikombineeks) aga mahtus taskusse ja näitas inimesele seda, millal ta mõne sissetulnud kõne oli maha maganud. Nuh, et kella tundis, erinevalt kummikutootja toonastest loomustest. Hiljem igasuguseid erinevaid pidanud, näiteks vist 98 aastal oli räigeltpopp apastraat Philips Genie Sport, mis tegeles häälvalimisega ja oli kuramuse kerge. Mingi aeg sai järjepanu vist kõik Nokia põrkepallid ära katsetatud ja mingeid Sonieeriku kaameratelefone kah, mille kaamera kasutusmugavusest tunnen puudust tänini. Äkitselt saabus aeg, kus Xperia X1 oli juba täiesti arvestatav tutiplutitelehvmon ja loomulikult oli mul seda siis hädasti tarvis. Kuniks vargusteenuseosutajatel seda minust rohkem tarvis tuli. Ostnud siis loll uue ja saand imestada, kuidas asi üldse veega ei kompileeru. Seepeale sai hangitud tore veekindel Samsungi põrkepall, mis mingil hetkel siiski lolliksminna võttis. Seejärel kasutasin vihaga tükk aega mingit kõigeodavamat Nokia lutsu, mis muidugi kunagi kaotsi ei tahtnud minna ega ka mitte perse. Mingist hetkest hakkas ikkagi meenuma, et tore oleks telefoniga pilti teha ja miks mitte ka meili lugeda või navigeerida. Nüüd kolmandat aastat Nokia 500 kasutusel ja ei oska nuriseda - aku kestab nädala ja kasutada saab ühe käega.