[Martti]

Lugu siis selline: eelmisel talvel kui külma oli parajalt otsustasin sõitma minna oma võrriga( D8). Kui lükkasin läks kohe käima aga ei jäänud käima, nii kui gaasi juurde andsin suri välja nagu oleks düüs umbes. Puhastasin düüsi ära ja jälle sama moodi. Siis pärast tunnist lükkamis ka ei hakanud sõitama siis loobusin selleks päevaks. Pärast toas hakkasin mõtlema et kas bensiini paagis olev kondentsvesi ei või bensiini düüsis ära külmuda. Külma oli sel hetkel -20 aga lükates sai sööja Igatahes ei taha et see talv samamoodi oleks, mida peaks tegema?

[olli]

Vee kohta ma öelda ei oska, kuid külmaga tuleb segukruvi hulka rohkem lahti teha, vähemalt kohalt ära minemiseks ja külma mootoriga. Lükkamis ajaks võiks õhufiltri ka osaliselt kinni keerata. Ise olen see aasta paar korda umbes -5 kraadise külmaga sõitmas käinud, töötas korralikult. (y)

[Martti]

Õhufiltri olen ikka kinni keeranud ja lahti jätnud aga vahet polnud, ja segukruvi sai ka keeratud aga mingit paremat tulemust ei andnud. Eks ma ootan jälle külma talve et saaks testida ja et seekord tuleks külma rohkem siis saaks ületada ka -40 kraadi piiri, mille mu isa 1970-ndatel ületas.

[raitz1234]

niisiis mul on ka võrr riga 11 ja d6 mootoriga aga mul oli juba sel talvel see jama et ei jää kaima...
korraks laheb aga siis sureb valja ja tegelikult on sellel yks kerge lahendus nimelt see et võrr ei ole mingi auto mis kaib aasta ringi vaid ta tahab lihtcalt talve puhkust ja selle vastu ei aita midagi
ma olen juba sel aastal jannanud ja otsustasin et myyx võrri maha ja kas keegi ei ole huvitatud??
aga see et võrr talvel ei kaivitu siis see on puhtalt võrride viga ja selle vastu pole myrki!!!

[w6rrimeez666]

to raitz1234:
a) äkki sa räägiksid ka teistele, kuskohast sinu müstilised teadmised võrri ja talve suhtest pärinevad?
b) kas sa pead tõesti oma võrri, lisaks järjekordsele kahtlasele oksjonile, ka igas muus postis promoma?

[Raigo]

raitz kui su võrr külmaga ei käi,siis ei tohiks mu 2T izh ka käia ju ? aga võta näpust mul ta käib.Mu võrril oli külmaga ainult kaks probleemi nimelt oli raske lumepeal teda käima lükata ,sest ratas ei haakunud ja sidur kippus ära jäätuma :duh aga mudu käis kui viiemees.

[Martti]

Nüüd siis vahepeal maal võrri putitamas käinud: parandasin ära katki läinud tagumise kummi, sellele kulus 2,5 tundi. Valasin bensiini sisse ja nii kui lükkasin läks kohe käima(oli sesinud septembrist), aga siiski ei jäänud jällegi kohe. Selle vastu kui käima ei jää aitab segukruvi lahti pööramine, keerasin ühe pöörde jagu ja läks käima, õhufilter peab olema kinnises asendis. Sõitsin seni kuni survi välja, keerasin õhufiltri lahtise asendi peale tagasi ja kruvi ka endisesse asendisse. Sõitis mis kole, kurvis gaasi maha lastes tahtis seljast visata ja pärast oleksin sõitnud peaagu jõekaldast all, täitsa lõbus oli.

[hautz]

niisiis mul on ka võrr riga 11 ja d6 mootoriga aga mul oli juba sel talvel see jama et ei jää kaima...
korraks laheb aga siis sureb valja ja tegelikult on sellel yks kerge lahendus nimelt see et võrr ei ole mingi auto mis kaib aasta ringi vaid ta tahab lihtcalt talve puhkust ja selle vastu ei aita midagi
ma olen juba sel aastal jannanud ja otsustasin et myyx võrri maha ja kas keegi ei ole huvitatud??
aga see et võrr talvel ei kaivitu siis see on puhtalt võrride viga ja selle vastu pole myrki!!!

see kyll võrride viga ei ole see on rohkem sõitja (või parandaja)viga.ja puudu võib kogemustest olla.

[Martti]

Sai jälle maal aega veedetud ja vrriga sõidetud. Kõima läks täitsa hästi ainult et karburaatoris düüsi all oleva poldi vahelt tilgub bensiini välja kuna karburaatori kestas pole enam keeret sees. Nüüd kui järgmine kord lähen siis panen teise karburaatori peale ja loodan et sõidab ikka sama hästi. Algul läks käima kui olin keeranud segukruvi pöördejagu lahti ja soojaks sõites jälle kinni. Mõtlesin et lähen teen ühe 5km ringi aga igaks juhuks pööras pärast 800m sõitu otsa ringi ja sõitsin tagasi, tagasiteel toimus järgmine asi: sõitsin gaas põhjas ja lasin korraks maha, kui uuesti põhja keerasin siis mootor suri välja ja läks siis uuesti tööle aga jõudu oli vähevõitu, ja nii paar korda kui lõpuks täitsa ära kustus. Ootasin hetke ja lükasin uuesti käima ja sõitis paremini, sõitsin garaazi ette ja keerasin selle poldi ära düüsi alt ja traadiga düüs läbi.

Järgmisel hetkel lükkasin käima ja tegin kiireima sõidu selle võrriga: 900meetrit 1minut ja 35 sekundit, ise ka ei uskunud. Järgmisel päeval polnud aega sõita ja üle järgmisel polnud lihtsalt võimeline. Täna oli sõiduvõime minul jälle taastunud ja mõtlesin et teen eilse sõidu ikkagi ära: 2,5km sinna ja tagasi samapalju, külma oli 7kraadi, lund sadas ja tuul oli vastu. Krt kui külm hakkas, peale selle sain ketti umbes 12 korda peale panna kuna see kippus maha jooksma, kas tõesti see kiire sõit? Pärast vaatasin et hoopis ratas on viltu all ja ketipingutid täitsa lõdvaks läinud!
Vot sellega sain siis hakkama jälle, selleks nädalaks lubab jälle kõva külma aga siis pole maale minna võimalik et testida kuidas käivitub

[mati]

Tõesõna suurim probleem talvel käimasaamiseks on mittehaakuv ratas.

[Martti]

Käisin jälle nädalavahetusel maal, võtsin kodust korraliku karburaatori kaasa ja tstsin mõned jupid teise pealt ümber ja monteerisin mootorile külge. Enam pole mingit reguleerimist vaja sest käivitub hästi isegi -10 kraadise pakasega ja sõidab ka meeldivalt. Samas kui hakkasin hommikul käima lükkama ja tegin bensiinikraani lahti siis hakkas kohe uputama, ilma selleta ei saanud mööda ühtegi hommikut. Võtsin lahti ja ujuk oli vales asendis. Kas tõesti on ujukid eri suurustega ja erinevate nõelapikkustega? Kui võtsin lahti ja lasin ujukiruumi bensiinist tühjaks voolata panin ujuki tagasi ja kaas kruvidega peale ja voolik külge, enam ei uputanud sel päeval. Milles probleem? Vaatasin et ujuk on täitsa korras(seest kuiv ja ilma defektideta).

Sõitsin sugulasele külla, otseteed(mnt) mööda on 2,5km, aga mina ei saanud ju sellise rotiga mnt-le sõitma minna. Kolistasin siis vaikselt mööda väikest külateed kohale, pidin ainult 300m sõitma mnt-l. Mõtlesin et hakkan tagasi minema aga politsei tegi samal ristmikul kontrolli kus mina pidin väiksele teele keerama. Ootasin veel tunnikese ja olin juba loobumas ja mõtlesin et lähen autoga, ja politsei auto möödus majast. Lükkasin võrri kähku käima ja hakkasin sõitma ja lootsin et nad tagasi ei tule. Õnneks läks kohe käima mitte ei hakanud puterdama. Sõiduajal vaatasin pidevalt seljataha ega järgi ei tule erivärvides autot. Lõpuks nägin et mingi auto tuleb ja hullem lumepilv on ümber. Arvasin et on tulnud eraautoga ja lasin gaasi maha, õnneks läks auto mööda ja sain rahulikult sõita oma sõidu lõpuni. Edasi-tagasi sõidu pikkus oli u.8km, millest ainult 600m möödus mnt-l. Ei kujuta ette mida politseionud oleksid öelnud kui sellise võrriga oleks mööda plöristanud. Kuna võrr koosneb ainult ratastest, raamist ja mootorist, tuledest, piduritest ega minu peas kiivrist polnud haisugi. Väidetavalt seal kandis võetakse kinni ka purjuspäi kõndimise eest.

[kx080g]

See võis ka remondi apsakas olla, et üle hakkas ujutama. Enda võrril ka nii juhtunud. Võibolla ei läinud see ujuki terav ots õeti sinna karpa kaane auku, või on lihtsalt kõver.

[Martti]

Enne läks natuke kiireks, nüüd siis jätkan juttu. Nagu ma mainisin oli külma sel hetkel kui läksin -10 ja kui tagasi sõitsin juba -11. Ja jälle oli nii et millegi pärast tuiskas ja täpselt mulle näkku. Olin sõitnud umbes 2,5km kui jõudsin ühe veidi suurema tee peale. See oli umbes 1,3km pikk ja täisesti sirge, ja tuul puhus just sealt pool kuhu mul oli vaja sõita. Ega ma mootorit jahutama ka ei jäänud ja lasin kohe edasi, muidu pärast peab jälle sõitma kinnise õhufiltriga. Aga kui paarsada meetrit oli pika sirget sõidetud tundusid sõrmed täiseti külmnunud olevat, eriti pöidled. Õnneks olid käes labakindad ja sain pöidla panna teiste näppude juurde sooja. Kohale jõudes oli rõõm mitme kordne, ja miks? Esiteks selle pärast et sai jälle käsi soojendada ja teiseks selle pärast et tagasi sõites on tuul tagant.... Selline teguderohke päev võrriseljas oli siis.
Kogu selle teema võiks liigutada:Liikmete Rattad ja Tegemiste alla.

[Mikk89]

Martti sinust võiks ju täitsa kirjanik saada
Kuid jah on endalgi teinekord sellist pulli karpaga juhtunud, et hakkab üle uputama. Iga kord on piisanud ühest korrast karpa lahtivõtmisest ja ujuki oma õigesse asendisse tagasipanemisest, et saaks jälle normaalselt edasi sõita.
Mentidega on vist tänapäeval juba igal pool probleeme. Endal maakohas Võrumaal Sarus küll veel Subarupoisid ei luura õnneks. ptüi...ptüi...ptüi

[Martti]

Martti sinust võiks ju täitsa kirjanik saada
Kuid jah on endalgi teinekord sellist pulli karpaga juhtunud, et hakkab üle uputama. Iga kord on piisanud ühest korrast karpa lahtivõtmisest ja ujuki oma õigesse asendisse tagasipanemisest, et saaks jälle normaalselt edasi sõita.
Mentidega on vist tänapäeval juba igal pool probleeme. Endal maakohas Võrumaal Sarus küll veel Subarupoisid ei luura õnneks. ptüi...ptüi...ptüi

Eks vahest võib sõnu seada küll aga kahjuks pole alati aega selleks meeldivaks tegevuseks.
Igatahes mulle lihtsalt käis pinda see kui ma olin täitsa puhtad riided selga pannud ja mõttega olin ka juba jõudnud sinnamaani et nüüd sõidan ühe otsaga kohale aga võta näpust. Karburaator otsustas hoopis käkki keerata, algul ei hoolinud, mõtlesin et kui keeran kraani kinni ja siis uuesti lahti äkki enam ei uputa. Kui asi aga kordus siis tuli ikkagi käed bensiiniga määrida... ja selleks puhuks tuli juba osad riideesemd vahetada garaaziriiete vastu. Ja nii ma kaotasin aega ja kuna garaaz oin sama külm kui on õue temp. siis polnud just meeldiv karburaatori kallal jamada ja -10 kraadist bensiini näppudele voolata lasta... Kui see külm ja märg toiming tehtud ja karbuss kokkulapatud jälle oli taas tuju tõus. Igaks juhuks kraani rohkem kinni ei keeranud kuna enam mingisuguseid lekkeid ei olnud ja ei tahtnud et ujuk uuesti oma pesast väljub. Viskasin kiiresti garaaziriided seljast ja lippasin sauna, see oli veel eelmisest 10tunnisest saunapäevast mõnusalt soe, pesin käed ära ja selleks ajaks olin ise ka juba üles soojenenud. Lappasin kähku riided selga ja tuld...

[mati]

Mäletan ,et eelmine suvi oli selline juhus ,et jaanipäeval sõitsime rataste ja võrridega ringi.Kuid ühe metsatuka juures oli vägagi pime olgugi, et jaanipäeval oli suhteliselt valge aga seal oli kottpime nii ,et võtsin hoogu igaksjuhuks maha ja vedas ka sellepärast ,et võrri tuli põles , kuna sinna sinna metsatukka oli pargitud mundrimeeste auto.Nad blokkisid tee kõige kitsama koha oma autoga ,tuled neil ei põlenud ja tee oli selles kohas põhimõtteliselt läbimatu, nii et mina ja minu võrri kaassõitja olime sunnitud sõitma läbi \"põõsa\".Aga mis oleks juhtunud siis ,kui ma ei oleks hoogu maha võtnud ja tuli ei oleks põlenud.Ei oleks ma näinud nende autot ja põmaki autole eest sisse.
Kes oleks trahvi saanud? - mina.
Sorry OT eest aga vähemalt sain oma südame puhtaks rääkida.

[Martti]

Hüva nõu jälle vaja!
Kuidas saada kätte väikesed puksid sidurivõlli seest, mõtlen neid pukse millekaudu jõud siduri ketani(korvini) jõuab. Kunagi sai kogemata sinna vale mõõduga puksid topitud ja sidurit ei andnud kasutada kuna kogupikkus jäi neil liiga lühikeseks ja hoova tõmbamisel ei järgnenud mingit effekti. Seal sees oli ka sodist määret mis toimib nagu mingi liim ja ei lase puksidel välja kukkuda isegi siis kui mootor külili keerata ja õrnalt haamriga peale lüüa. Mida soovitate? Äkki tuleks bensiiniga leotada(puhtaks pesta) ja siis üritada uuesti haamriga lüüa?

[kx080g]

Jah, eksa võid ju bensuga puhastada proovida ja sinna roostesurma lasta. Aga kumb sul seal see kinni on? Kas need kuulid või see pulga moodi asi. Mäletan, et endal oli nende kuulidega tihti jamasi. Millal oli neid liiga palju ja millal liiga vähe.

[Martti]

Mul kinni just need pulgamoodi asjad. Aga kui bensiiniga puhastada kas siis sidur ise ei saa märjaks bensiinist, kuigi see aurab mingi X-ajaga ära ka sealt?
Samas võtan sõnad tagasi ega taha et see teema liiguks Liikmete Rattasd ja Tegemiste alla!

[valdo]

Jah, eksa võid ju bensuga puhastada proovida ja sinna roostesurma lasta. Aga kumb sul seal see kinni on? Kas need kuulid või see pulga moodi asi. Mäletan, et endal oli nende kuulidega tihti jamasi. Millal oli neid liiga palju ja millal liiga vähe.

Nimetet pukside/kuulide kogupikkus peab olema selline, et siduritrossist saaks siduri korralikult paika reguleerida.

Ehk siis:

1. Siduri ühendatud olekus ei tohi nimetet kuulid/puksid olla pinge all, vaid üliväikese loksuga.

2. Siduri lahutatud olekus peab sidur olema korralikult lahutatud, ehk siis ei tohi vedav ketas veetavat kaasa tõmmata ega vastupidi.