automoto.ee foorumid

Täisversioon: arutlus : taga- või esiveoline
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5

iz3

selline probleem, et hakkasin sõbraa arutlema, kummaga on kiirem liikuda, kas esi- või tagaveolisega.....Smile....kõik, kes kindlalt oma seisukohaga andke teada ja seletage, mix nii....mul oma seisukoht olemas :mulle meeldib tagaveoline(see on ikkagi minu arvamus ja vajadusel selgitan)Big Grin
Mina ise olen oma lubadega elu jooksul pidanud nii esi,-kui ka tagaotsa veoga kulgureid. Suvel ja kuiva asfaldiga ei ole mingit vahet missugune ots autol kas veab või tõukab. Talvel asi natsa teine. Esiveoline on libedal ja lumes paremini teel ja ronib kah kindlamalt. Kui aga teelt hakkab ära minema (suur kiirus või mõni oma lollus) on raskem tagasi tuua. Tagaveoline on talvel paras ,,kits,,. Rattad käivad pidevalt ringi ja keerates liputab kah taguotsa. Aga eks igaüks valib auto ikka oma vajadusi arvestades.
Terv.Jaanus
Jubedalt äraleierdatud teema, äkki teema algataja täpsustab, millisel teekattel ja aastaajal ta liikuda soovib?

Mina arvan, et kiirem on see auto millel on 1. rohkem võimsust ja/või 2. vähem massi ning mida 3. juhib kogenum juht.

Isiklikult ma ei oska esiveolisega üldse talvel sõita, pidamise kaotus (veorattad!) esiratastel on sada tuhat korda jubedam kui tagaveolise sabaliputamine. Ehk siis peamine puudujääk on punktis 3.
Olen enamuse oma elust sõitnud esirattaveolistel autodel ja need tagarattaveoliste juhitavus ja läbitavus mis minul on olnud (Scorpio, Volvo 343) meenutan õudusunenäona...Suutsin need ju kinni jääda isegi suhtlagedal libedal teel. Ka oli minul kraavilennud - 1 Scorpaga, 1 Volvoga
Pärast olen sõitnud 1997 Audi A4 1.8t 150kW,1991 Mitsu Galant 1.8 ja praegu sõidan 1999 a 2.4 Galandiga. Kõikidel autodel on nii püsivus kui ka läbitavus terve astme võrra parem. Räägitakse, et esisillaveolise külglibisemine on ohtlikum, kuid ausalt öeldes pole mul kordagi õnnestunud need autod mis minul on olnud külglibisemisse panna - kui hakkab libisema siis suuna muutmata ja nelja rattaga korraga, piisab gaasi maha võtta ja asi jälle korras. Tagaveolisel hakkab libisema eelkõige üks telg tavaliselt tagumine millele järgneb järsk pööramine ümber oma telje.
Minu meelt mööda ainuke võimalus Galandi juhitamatult libisema panna -
suurel kiirusel libedal teel rooli pöörates vajutada gaasi ja seisupiduri kinni tõmmata.
Esirattaveolistel on teine probleem - kui võimsust on üle - nii nagu näiteks minu A4 oli (kaal 1180 kg, 180 hj.) siis taga peab jumala jäik vedrustus olema, muidu gaasi andmisel esirattad hakkavad libisema.
Sellega, võimsatel autodel peab olema pigem 4 ratta vedu. Tagaveoline raske ja võimas auto on talvel liiga raskelt juhitav.
Mulle meeldib kohe kindalsti tagaveoline... sest tagaveoline küll läheb külge, aga tuleb teele paremini tagasi. Talvel ei pea kasutama käsipidurit kui otse hakkab jooksma jne jne. Üks väga tobe arvamus on ka rahvale jäänud tagaveolistest tänu vanadele (logudele) siksidele ja mossedele ja siis räägivad et tagavedu halb jne.
ma ütlen et ei kujuta ette mida on vaja teha selleks et esiveoline hakkaks külglibisema...
Lased kurvis gaasi lahti ja ongi minek. Jah, ma tean, harjub ära...
mina sõidan igapäevaselt esiveolistega ja olen ka sõitnud nii kiirete kui ka aeglaste esi-ja tagaveolistega. siia hulka kuuluvad nii uued kui vanad liikurid.
mina soovitan esiveolist, on lihtsam sõita ja mitte üldse ei ole esiveoline aeglasem kui tagavedu omav auto ja ei lähe ta kurvis kuskile, kuulab väga hästi ja kindlalt sõna, peab lihtsalt oskama sõita, see muidugi tuleb kogemustest, ikka ole raske ühe tagant teise taha istuda.
eks mõlemil ole oma head ja vead, mis sõltuvad väga palju konkreetsest automudelist ja tema olemusest, ei ole mõtet pereautot võrrelda tehasest tulnud sportsuunitlusega liikurigaWink.
see kellel kui võimas ja mis kaalu ja hobujõu suhtega auto on on üks asi, see kes seal rooli taga istub see on hoopis teine teemaSmile
denis23 Kirjutas:ma ütlen et ei kujuta ette mida on vaja teha selleks et esiveoline hakkaks külglibisema...
Jesper Kirjutas:Lased kurvis gaasi lahti ja ongi minek. Jah, ma tean, harjub ära...

Tagaveolisel annad kurvis gaasi ja oledki läinud....

Ma enam kunagi tagaveolist ei taha. Siiani õudusunenäod lühikese kerega Landcruiserist, mis oli tõeline mõrtsukas! Kui see õrnaltki külge hakkas võtma, siis oli välkkiirelt piruett peal...
Nojah, eks see on üks lõputu vaidluse teema...

Lihtsalt ma ei usu, et kummi ja tee puutepind teab, kumba silla all ta on ja mis veoga auto on... kui näiteks kiirendades (või gaasi lahti lastes) ikkagi maksimaalne võimalik seisuhõõrdejõud ületatakse siis aidaa, pidamine. Tagaveolisel samas jäävad esirattad juhitavaks.

See ei ole argument, et tagaveoline \"liputab saba\" - kui ta seda tegema hakkab, siis on juht liiga palju gaasi vajutanud. Esiveolisel ei saa sellest nii kergesti aru, aga füüsikaseadused kehtivad kõigile autodele ühtmoodi ja seda karmim on tõehetk, kui ükskord selgub, et juhtrattad libisevad...

Ma ei taha kedagi ümber veenma hakata, vaadates linnapilti peab enamik autoroolis olijaid end keskmiselt paremateks juhtideks ja mõned lausa valmis rallisõitjateks, aga esiveoline EI OLE talvel põhimõtteliselt parema \"pidamisega\" kui tagaveoline. Lihtsalt ta jätab sellise (eksliku) mulje. Ehk siis kui juht pidevalt tagaveolise \"saba liputama\" ahab, siis ta tõenäoliselt kaotab pidamise sama tihti ka võrreldava esiveolise autoga.

Ralli, jäärada ja muud autospordialad on hoopis teine teema, seal kasutatakse tänavaliikluses mõeldamatuid juhtimisvõtteid, mis tõepoolest annavad esiveolistele eelise.

Mis puudutab Landcruiserit, siis minuteada on see (või tahab olla) maastikuauto, nendelt oleks mingit normaalset juhitavust vist palju tahtagi...
isiklikult pooldan kindlasti tagaveolist. miks? aga sellepärast, et tagaveolise käitumine on ettearvatavam kui esiveolisel ja ka kergemini korrigeeritav. Talvel libedaga võib küll kerge taga otsaga tagaveoline lihtsalt saba liputama hakata, aga see on minu arust juhti korralekutsuv nähtus. Teades, et saba võib lendu minna, ei kipu ka liikluses libedaga nii väga kiirustama ja kihutama, sest see võib olla ohtlik nii endale kui teisteleRolleyes

iz3

tänud, kes vastasid....niisis nagu ma arvasin, tuli palju poolt ja vastuväiteid. Enda põhjendus on selline: tagaveolisel, kui juba hakkab libisema on seda muidugi kergem kontrollida aga esiveolisel tuleb libisemine nii suurel kiirusel ja seda suurema ehmatusega:see oli 1); 2) ma ple veel esiveolisega külge ette saanud aga lumehange ja mujale olen peaaegu sõitnud küll-põhjus-esiveoisel kaob pööramisvõime ära, kui sa kas:vajutad liga palju pidurit(mida talvel tuleb ette vägagi palju) millele järgneb OTSE libisemine või kui oled parem juht, pidurdad käikudega, mille tagajärjel sammuti kaob juhitavus. Kuid iga juht (peaks) sõitab oma taseme kõrgusel ja mitte grammigi kõrgemal. Mina isiklikult õppisin tagaveolisega sõitmise varakult endale talverada ehitades(mosse lendab peris hästi, sammuti BMW)\'

Muidugi on see ainult minu arvamus ja seega ei pea seda kuulda võtma.
Läheb küll teemast välja, aga selle otse mineku vastu on üsna universiaalne nipp see, kui üheaegselt vajutada kiirelt korraks sidur alla ning pidur lahti lasta. Niikaua hoida, kuni juhitavus on taastunud.

Sellest, miks libisev ratas autot ei juhi, on tarkades raamatus väga mahukaid peatükke kirjutatud, aga lühidalt kokku võttes ei teki libiseva ratta puhul turvises autot kõrvale suunavat kindla kujuga deformatsiooni, vaid mingid täiesti juhuslikud töllerdamised, mis pööramisele kuidagi kaasa ei aita Smile

Tegelikult on talvise sõidu nippide kohta paar päris head artiklit ilmunud, kui keegi nüüd kähku mingile heale netiressursile ei viita, siis ehk refereerin midagi.
Kellele blondiin, kellele brünett. Kui mõistusega sõidad, pole minuarust vahet midagi, meeles peab vaid pidama, et ühe auto sõiduvõtted ei sobi teisel autol kasutamiseks. Ise eelistan esiveolist selletõttu, et tavaliselt asub selle silla kohal ka mootor, mis hoiab rattaid kõvemini maa küljes. Kuna elan sellises kohas, kus talvel tavaliselt sahk jõuab kohale peale tööpäeva algust, on esiveolisega öösel sadanud lumest nagu kergem läbi murda. Üldiselt näitab kogemus, et esisillaveoline jääb pidama siis, kui põhi täiesti kinni on.
Siia ka vana anektoot: Tšuks veab Punasel väljakul lehmaketti järel. Miilits küsima: ,, Tšuks, mika sa seda ketti järel vead\", millele tuleb porisev vastus:,,Eks katsu seda ees lükata\"
Välja võib siit iga mees lugeda, mida tahab.

Kui raha rohkem oleks, eelistaks hoopis nelivedu.
Kui jutt on maanteesõidust, mitte rallist, siis kõige kiirem, stabiilsem ja mugavam on liikuda autoga, millel on suur teljevahe, hea kaalujaotus, head sobivad rehvid ja - üllatus üllatus - head tuled (libedaaeg on ka kehva nähtavuse aeg).
Veoskeem mängib rolli alles siis, kui need ressursid on ammendatud e. ülehinnatud ja tuleb valida spetsiifilisi juhtimisvõtteid kriitilises olukorras.

Ja kui vaatluse all on teelpüsivus e. stabiilsus, tuleks veoskeemide hulka arvata ka igasugused veojõu- ja stabiilsuskontrollid, mis võivad olla paigaldatud mistahes veotüübiga autole.
(24-09-2014, 22:36 PM)al101 Kirjutas: [ -> ]See võib juhtuda näiteks musta jääga väga kiiresti ja sellele reageerimine võib olla väga raske ja väga suurt kiirust ja valmisolekut nõudev, sõltuvalt olukorrast.
Seda enam, kui juht ei ole piisavalt võimekas.
Kui juht ei ole piisavalt võimekas, siis tuleb harjutada et paremaks saada, mitte lihtsalt lihtsama vastupanu teed minna. Kui juht ei ole valmis libeda teega reageerima, siis polegi ehk autorooli asja, kui siis ainult ilusa ilmaga.

Tsitaat:Aga kui läbida ühte kurvi, sama kiirusega, kus on maas must jää, siis tagavedu viskab külje ette näiteks 70 pealt, esivedu võibolla alles 80-90 pealt, sõltuvalt rehvidest ja tee libedusest.
See vahe võib päästa elu.
Vahe on selles, et üks lendab teelt välja kiirusega 90km/h, teine 70-ga, pigem päästab väiksem kiirus ja endale teadvustamine, et midagi võib juhtuda. Aga mitte mõtlemine: "Midagi niikuinii ei juhtu".

Tsitaat:Aga sõita annab muidugi mõlemaga, aga ütlen omast käest, et esiveoga on ikka palju stabiilsem libedaga sõita ja olen palju rahulikum.

Probleemid algavad lihtsalt suuremal kiirusel.

Olen ilma kolme ja enamtäheliste abivahenditeta tagaveolise kasutaja. Nii nagu sõidad, nii käitub, riske on vaja endale teadvustada, muud keerulist ei olegi.
(31-01-2005, 20:04 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Lased kurvis gaasi lahti ja ongi minek. Jah, ma tean, harjub ära...
Just. Endal oli alles hiljuti ühes kohas sõites sama situatsioon. Võtsin kurvis hoo maha ja kiirusel 60km. h. vaata et läheb auto käest. Ja seda suvel kruusasel teel kus on höövel peenikese kivipudi lahti lükanud. Olles enamuse elust sõitnud tagaveolisega peab ütlema,et esiveolisega on oht libedal või kruusasel teel käbla käia hulga suurem.
Eks tuleb roolis arvestada esmalt sellega,et milline auto parasjagu istumise all on ja vastavalt ennast ümber häälestada. Olles nüüd proovinud nii üht-kui ka teist,võin öelda,et igal oma vead ja head. Aga tagaveolisest pean ikka libedaga rohkem lugu. Soojal ajal kama kaks millega sõidan.
(24-09-2014, 23:02 PM)al101 Kirjutas: [ -> ]Veel natuke mõtlemisainet, esimese libedaga on esimestena kraavis ikkagi tagaveolised, mitte esiveolised.
Kui täpne olla, siis juht on oma võimetega auto kraavi suunanud, veoskeemist sõltumata! Ja millegipärast on libe alati ootamatu... reageerimisvõime?

Näiteks juhus Viljandi mnt-lt Kuldkala võistlusele sõites. Tee kaetud musta jääga, konkreetselt libe aga kiirust korrigeerides ei olnud probleemi, ainult esimese korra tee olukorrast märku andes võttis tagumise otsa libisema. Enamus juhte sõitis umbes 70km/h, sõltumata veoskeemist. Üks MB linnamaastur lasi umbes 90-ga, ja oli kilomeetri pärast tee ääres katuse peale, inimkari ümber uudistamas...
(24-09-2014, 22:58 PM)Martti Kirjutas: [ -> ]
(24-09-2014, 22:36 PM)al101 Kirjutas: [ -> ]See võib juhtuda näiteks musta jääga väga kiiresti ja sellele reageerimine võib olla väga raske ja väga suurt kiirust ja valmisolekut nõudev, sõltuvalt olukorrast.
Seda enam, kui juht ei ole piisavalt võimekas.
Kui juht ei ole piisavalt võimekas, siis tuleb harjutada et paremaks saada, mitte lihtsalt lihtsama vastupanu teed minna. Kui juht ei ole valmis libeda teega reageerima, siis polegi ehk autorooli asja, kui siis ainult ilusa ilmaga.

Tsitaat:Aga kui läbida ühte kurvi, sama kiirusega, kus on maas must jää, siis tagavedu viskab külje ette näiteks 70 pealt, esivedu võibolla alles 80-90 pealt, sõltuvalt rehvidest ja tee libedusest.
See vahe võib päästa elu.
Vahe on selles, et üks lendab teelt välja kiirusega 90km/h, teine 70-ga, pigem päästab väiksem kiirus ja endale teadvustamine, et midagi võib juhtuda. Aga mitte mõtlemine: "Midagi niikuinii ei juhtu".

Tsitaat:Aga sõita annab muidugi mõlemaga, aga ütlen omast käest, et esiveoga on ikka palju stabiilsem libedaga sõita ja olen palju rahulikum.

Probleemid algavad lihtsalt suuremal kiirusel.

Olen ilma kolme ja enamtäheliste abivahenditeta tagaveolise kasutaja. Nii nagu sõidad, nii käitub, riske on vaja endale teadvustada, muud keerulist ei olegi.

Nimekaim ütles peaaegu kõik ära, mida isegi mõtlesin.

Esiveolise "ohutus" on näiline. Tagaveoline hoiab juhti pidevalt teeoludega kursis, ole ainult juht ja kuula (tunneta) pe**ega. Esiveolise juhile tuleb libedus palju rohkem ootamatult.

Sisuliselt sama asja toovad kaasa ka igasugused kolmetähelised. Seni kui juht või äärmiselt ekstreemsed teeolud neid proovile ei pane, on neist kasu, kui aga juhil puudub ohutunne ja elementaarsed oskused, toovad nad kehvade asjaolude kokkulangemisel kaasa väga rasked tagajärjed.

Ja minu meelest juhtuvad meil talvised rasked liiklusõnnetused tihti just seetõttu, et juhid "ei tea" et on libe ja teevad seetõttu lollusi roolis. Kõige tüüpilisem on ilmselt möödasõidult tagasireastumine, mille puhul ei suudeta arvestada, et möödasõidule minnes oli kiirus ca 20km/h võrra väiksem ja seetõttu võis oma liigutusi teha järsemalt. Neid möödasõidult tagasitulles kraavi maandunud masinaid on ikka palju kümneid igal talvel.


Kaubikute juurde minnes, seal on esivedu kindlasti õige valik, kuna tühi tagaveoline kaubik on libedates tingimustes suhteliselt juhitamatu ja olematu läbivusega.

Ise olen 10 aasta jooksul omanud peamiselt tagaveolisi masinaid, sõidetud on iga veoskeemiga. Ja kindel veendumus on see, et veoskeemist olulisem on juhi tahe autot ohutult juhtida ja rehvi seisukord.
Oleneb ikka autost ja oludest. Samades lumetingimustes ntx Escort kinni, E21 aga rõõmsalt läbi, kusjuures ilma liivakotita. Vormelil on mootor nn. keskasetusega, kaalujaotus ratastel suht võrdne, miks seejuures veavad tagarattad, on ilmset füüsika küsimus. Head mäkketõusuautod nt on lausa tagamootoriga, tagaveoga. Jne. A kõige tähtsam detail autol on puks rooli ja istme vahel.
Lehti: 1 2 3 4 5