No ei saa mina aru osade inimeste mõttemaailmast-süüdimatu rahuga lendab autoaknast välja kõik,mis ebavajalik.Samuti tekivad tee äärde kenasti pakitud prügikotid,räbaldunud autokummidest rääkimata.Praegu lumi maas,kuni järgmise sulani,ehk kevadeni.Sulab ta ära niikuinii ja siis on jälle teeääred nagu arengumaade külavahetee-mida kõike...Nojah,küll kevadel keegi ära koristab,ta saab selle eest ju raha!
Mida teha?Määrata üüratud trahvid?Teha füüsiline noomitus?Suht mõttetu,mats jääb matsiks.Midagi on mäda siin Eesti riigis...
kõige parem asi, mida ma näind olen, et praht pannakse paberkotti, no see mida bensukast saab, tõstetakse siis tee äärde
Tegemist siis täpselt sama asjaga mis eriti teravalt nn magalarajoonides silma torkab.
Kõik oma praht - autorehvidest ja külmkappidest kuni ehitusprahini - kuhjatakse prügikasti ümber ja naabrid maksavad.
Nimelt ei kuulu selline praht olmeprahi hulka ja selle koristamise eest esitatakse täiendav arve, mille loomulikult maksavad kinni selle päti naabrid, peale seda kui on pikemat aega selle sitahunniku visuaalset ilu nauditud.
Omalt poolt kutsun üles sellistel juhtudel politseisse avaldust tegema, selleks et kuskilt alustada nõukogude mentaliteedi välja juurimist.
Kõik mis on persses pole kellegi oma ja kõik mis on midagi väärt on kõigi oma. Õigete nimedega väljendatuna oleks selle nimi sittumine ja varastamine.
ohjah.
praegu pole veel hullu midagi, aga kui lumi sulama hakkab, siis on küll eriti kehv vaatepilt.
kuna aeg-ajalt käin jooksmas, siis teen seda pehmel pinnasel (sageli ka kõnnitee kõrval haljasalal). paraku on see linnas kevadeti võimatu, sest prahti ja koerte saavutusi on nii metsikult, et murra või jalad ära. ja nii poole suveni välja, kuni ükskord korra jälle majja saab.
eks too suhtumine tuleneb inimeste juuretusest, nii füüsilisest kui ka vaimsest. Magalarajoon ei tundu kodukohana, selle puudumine aga toidab (sovjetlikku) ükskõiksust, kuigi nähtus puudutab paljusid inimesi globaalselt Näitex Indias käib sama asi kohati veel hullemini.Moraali puudumisest võib küll jutlustada, aga seda muuta saab vaid igaüks ise tõele silma vaadates. Küsimus on inimese vaimses arengus.
einoh, mis seda nõukogude mentaliteeti süüdistada, näiteks vaadake lõuna itaalia teeäärseid kraave, seal on paks kultuurikiht tühje ja pooltühje plastpudeleid, lausa rõve vaatepilt oli ausaltöelda. Aga komme iseenesest on ebameeldiv. Peaks äkki otsima mõne eriti prügise teeääre ja autojuhtide kambaga üks viisteist kilomeetrit kõndima seal, siis aga minema kusagile looduskaunisse kohta, siis ehk märgatakse vahet
See paistab rohkem silma neis paigus/rajoonides/maades kus elanike haritus on madal. Ka suurtes tarbimis kultuurides, kus mõtlemis vajadus on ära kadunud, kohtab seda laadi mentaliteeti.
Ma ei viska küll prahti tee äärde, kuid tähelepanekuid teen sellest hoolimata.
Paratamatult tekib autosse prahti. Plastpudelid, jäätisepaberid, jms kraam rändab vähemalt minul enamasti tagaistme ette põrandale - olen proovinud küll prügikotti kaasistuja jalaruumis hoida, aga kaasistujale see ei meeldi. Ma pole ühtegi autot näinud, kus oleks prügi hoidmiseks mingi parem lahendus kui mingi tikutopsisuurune tuhatoos.
Kui kultuurkiht liiga paksuks läheb või muidu on ruumi vaja, siis võtan kilekoti ja topin kogu sodi sinna sisse. OK, aga kuhu see kott panna? Linnas on enamik avalikke prügikaste pisikese ümmarguse auguga - tuleks kõik prügitükid sinna ükshaaval toppida? Kõik suuremad prügikastid on linnas 99,99% tõenäosusega luku ja riiviga suletud. Ainuke variant on bensiinijaama sõita. Maanteede ääres on seis hoopis lootusetu - Tallinn-Tartu maanteel on kokku vist kaks jalgade sirutamiseks mõeldud \"taskut\". Bussipeatusest prügikasti leidmine on samuti õnnemäng. Minu, kui põhimõttelageda ja laisa inimese prügi rändab suure tõenäosusega hoopis kotiga pagasiruumi...
Kui ma oleks ainult natuke veel põhimõttelagedam, siis viskaks selle suvalises kohas maha küll. Eesti roheliste põhiline tegutsemismudel tundub olevat suurte loosungite maalimine ja näpuga vibutamine - fakt on, et ükski normaalne inimene ei hakka ringi sõitma ja otsima kohta, kuhu kõigi lukkude ja riivide kiuste oma prügi mahutada. Niikaua kui prügi mahapanek pole sama mugav kui prügi hankimine, ei muutu küll mitte miski.
Eeltoodu sulatõsi.Kõik algab inimesest,kas suure või väikese algustähega,sõltub jälle inimesest.Trenditeadlikkus-ei ole ju \"in\",et koristan enda järgi,viskan prügi prügikasti jne.
Prügikastidega on,nagu on,õieti ei olegi nigut teisi.No iga nurga peale ei saa panna ka,kes poetab pommi,kes \"avab\"poe ukse,kes pätsab lihtsalt ära.Kui on suur ja raske,vanarauda sikutada ei jõua,pannakse põlema!Pisikesed,olematud ajurakukesed...
Suuremate magistraalide ääres on samuti kõwwasti arenguruumi,eriline koht tundub olevat Harju-Kose ,Tartu-poolse veoautoparkla konteiner.Olemas aga alati kuhjaga täis.Kes üldse tegeleb teeäärsete prügikastide paigalduse-tühjendusega?Teede omanik on Maanteeamet aga kastilugu vist kohaliku omavalitsuse rida?
Ja veel-massimeedia.Laps joob limpsi-tõeline siga!
Paned prahi põlema-jälle siga!?
Nonsens.
Tjah,vean oma jäätmed \"Statoili\"konteinerisse,mis põleb,läheb kasvuhoone ahju.Tõeline siga?
Jesper Kirjutas:Maanteede ääres on seis hoopis lootusetu - Tallinn-Tartu maanteel on kokku vist kaks jalgade sirutamiseks mõeldud \"taskut\".
Neid taskuid koos prügikastidega on seal ikka rohkem aga... jama on selles, et neid ei kasutata sihipäraselt. Koihalikud inimesed hakkasid sinna lähikonnast oma olmeprügi tooma ja nii nad täis saidki. Vähemalt Põltsamaa jõe silla juures oleval platsil/kastil on suur kiri küljes et mitte olmeprahti. Aga kas see aitab, kes teab.
Sest prügi äravedamine maksab ja seepärast ongi kastid lukus et võõtrast prügi ei tekiks sinna.
Nojah, aga kui natuke laiemalt mõelda, siis kust see olmepraht tuleb? Ega ma ise ei sünteesi garaazhis plastkotte, ikka poest koos muu kaubaga tulevad. Kui nüüd see paarümmend krooni, mis kulub konkreetselt minu prügi vedamise peale kuus, jaotada kõigi toodete peale laiali, siis limps ja jäätis kallineks ehk paarkümmend senti. See kogutaks pakendimaksuna kokku ja makstaks otse prügifirmadele, kes siis tühjendavad kogu linna prügikaste. Tulemusena maksaks ma ikka sama palju, keskkonnateadlik inimene isegi vähem, kui praegu, aga poleks vahet, kuhu kasti ma oma prügi täpselt viin. Sest sisuliselt pole ju vahet, ma ei tooda prügi ise juurde, vaid prügikasti satub prügi ranges proportsioonis sellega, kui palju ma poest asju koju toon.
Utoopia ilmselt, aga nii kaua, kui maksustatakse prügi kasti poetamise liigutust, mitte prügi poest ostmise liigutust, jäävad alles nii teeäärne sodi, kui ka illegaalsed prügimäed metsades.
Mis probleem see nüüd on?
Iga inimene elab ju ometi kusagil. Mina elan korrusmajas, maksan iga kuu kommunaalmaksete hulgas ka prügiveo eest ning topin südamerahuga \'autos tekkiva prügi\' sinnasamma. Seon oma \'korterivälise prügi\' \'korterisisese prügiga\' niiöelda
Jansa, probleem polegi selles, et poleks võimalik üldse prügist lahti saada, probleem on selles, et selles viisakalt lahtisaamise ebamugavus on liiga suur. No oleks siis kasvõi tänavakastide avad veidi suuremad, praegu ei mahu sinna isegi supermarketis müüdava salati või muu kulinaariatoote 700-grammine plastkarp ilma seda eelnevalt lapikuks pressimata sisse. Ostan näiteks viieliitrise kanistri aknapesuvedelikuga, valan parkimisplatsil selle sisu autosse, aga mida teen kanistriga? Mina isiklikult muidugi viin selle ilusti garaazhi, kui pealt lahti lõigata, siis on ideaalne anum näiteks juppide pesemiseks, aga keskmine noor pereema ei taha oma uuepoolses väikeautos seda halvasti lõhnavat jurakat n kilomeetrit kaasas tassida.
Keskkonnateadlik eluviis ei saa kunagi lihtsamaks, kui prügi maha loopimine, samuti ei muuda paandunud idioote mingi väega, aga keskmise laisa inimese jaoks saab seda künnist oluliselt madalamale tuua, teha prügist viisakas lahtisaamine nii lihtsaks, et selle pärast ei pea näiteks linnas üle 100 meetri ja maanteel üle paari kilomeetri liikuma, et mingist väiksest hunnikust prügist lahti saada.
Ma kardan, et meie skp ei võimalda laiskusele niipalju veel vastu tulla
Tsitaat:See kogutaks pakendimaksuna kokku ja makstaks otse prügifirmadele, kes siis tühjendavad kogu linna prügikaste. Tulemusena maksaks ma ikka sama palju, keskkonnateadlik inimene isegi vähem, kui praegu, aga poleks vahet, kuhu kasti ma oma prügi täpselt viin.
Kui jäätmemajandust keskkonnaaspektist vaadata, seondub see \"saastaja maksab\" printsiibiga, mille kohaselt kõik saastamisega tekkivad kulud tuleks kanda tootjal ja selle kaudu toote lõpptarbijal. Igasugune riigi abi või subsideerimine võib kaasa tuua selle, et keskkonda koormavamad tooted (mis peaksid saastetasude ja jäätmekäitluskulude võrra turul kallimad olema) saavad turul sooduspositsiooni keskkonnasõbralike toodete ees. Kui prügivedu oleks tasuta, puuduks igasugune rahaline motivatsioon vähem pakendatud või keskkonda vähem koormavalt toodetud kaupa eelistada. Kui iga X ühik ära veetavat prügi maksab, mõjutab keskkonnateadlikum käitumine otseselt rahakotti.
BTW, nö \"maksu eest teenus\" süsteemi on ka rakendatud, nt Rootsis maksad maksu ja saad tasuta ära anda patareid, mis siis ohtlike jäätmetena käideldakse.
B.,
pisut ka jäätmemajandusega tegelenud
...osad ilmselt elavad mujal(nagu viimased küsitlused näitavad,trendikas sõna!)Sorry,Mujalased.
Situatsioonikoomikat:Väikelinn.Otsin kohta,kuhu kustutatud koni poetada.Prügikasti pole,silman lukus konteinerit,nii väike auk seal ikka on,et suitsuots sisse mahuks.Tõstan juba käe,et mõte teoks teha,kui puumaja ukse vahelt kostub röögatus AGA MEIE MAKSAME SELLE EEST!Pisike mutike aga kõva kisaga.Küsin siis-\"kas võin koni kasti pista?Maksan ka!\" Ei või.MEIE MAKSAME SELLE EEST.Krt,nagu papagoi!Ja läksingi minema,koni näpus.Järeldus-naabrivalve töötab ja raha eest ikka kõikke ei saa küll!
Mitte Olmeprahti?
Mida siis? Kas tegu on ohtlike jäätmete konteineriga või hoopis fekaalitünniga?
Aga jah, võimaluse korral tasuks prügitajate autonumbreid fikseerida ja teatada vastavatele instantsidele ja need, kes seda sodi koristavad, peaks kotid-hunnikud läbi puistama, sest sageli leidub seal prahiviskaja kontakte sisaldavaid pabereid (arveid, kontojääke...)
Hahahaaaa...,
Lahe sittuda, kuid keegi ei viitsi pühkida.
Mõnikümmend tuhat aastat tagasi oli mu koopa esine igasugu sitta täis (kondid,viljakivid,kaka jne.),siis astusin oma jalad katki ja sain targemaks. Kaevasin hiljem augu maasse kuhu panin oma prahi. Maksis mulle kaevamise vaeva. Taas mitusada aastat hiljem avastasin, et hais tahtis ära tappa ja emased mu koopasse ei tahtnud tulla! Tuli midagi välja mõelda. Mõtlesin välja ratta. Panin sellele varred ja laua peale ning laua peale kogusin prahti, kui enam ei mahtunud siis vedasin kaugemale ja mattsin taas maha. Minu ümbrus oli ilus ja puhas, hea elada ja emaseidki jagus. Maksis see mulle kõva vaeva! Kuid tasus ära!