automoto.ee foorumid

mul küll tõmmitsat pole aga sellest tuli idee see ise teha ja see töötas väga hästi, nii et suured tänud abi eest

asi ise on selline: ja kui siit ei näe miskipärast siis aadressilt http://www.pilt.ee/view/332380/

kuid tekkis järgmine küsimus et kuidas eemaldada laagrit mis on karteripooles kinni?

Võid välja lüüa

Seda ma tean, aga kuidas?
Sellel eriti sellist kohta pole kuhu lüüa.

oldmoped Kirjutas:Kitsa keti ketirattaga oli Д6у
See oli vähelevinud modifikatsioon ja ei hakanud seda lihtsalt mainima. Samuti see У kuskil mootori peale löödud markeeringus ei kajastunud (nagu ka Д5м on ilma m täheta karteril).

Täitsa tõsi. Sellepärast ma vist ei eristanudki seda modifikatsiooni.
Küll aga meenub, et D8 mootori puhul oli ühel karteril mingi täht lisatähiseks ühel juhtumil. See mootor ei kuulunud minule ka, ei mäleta täpselt.

teeks nõnda et nüüd räägiks natuke õigel teemal ka, et kuidas laagrit kätte saada

Vabandan OT pärast... aga l.p. \"rnkx\", miks sa kasutad oma avatarina võõra klubi sümboolikat. Kontrollisin nende klubi esimehelt Péter Osváth\'ilt, kellega vahetevahel suhtlen, üle - liige sa küll ei ole.
Ei ole ilus ennast võõraste sulgedega ehtida!

ok...ok... ju ma vaatan mis teha saab!!!

rnkx Kirjutas:kas keegi teab mida teha et saada väntvõlli hammasratta küljest lahti ?

Mina tegin enda võrri mootoriga nii: Kuna ma teadsin et pronkspuks oli kulunud ja karteri pool rändab kokkuostu, siis ma saagisin rauasaega selle aluminium ääre ära ja panin kruvikeeraja hammasratta alla ja tuli täitsa hästi ära.

Martti Kirjutas:Mina tegin enda võrri mootoriga nii: Kuna ma teadsin et pronkspuks oli kulunud ja karteri pool rändab kokkuostu, siis ma saagisin rauasaega selle aluminium ääre ära ja panin kruvikeeraja hammasratta alla ja tuli täitsa hästi ära.

Karteri pooli, muide, on mõistlik vahetada paaris. Nende võlliaugud jms on tehases paaritsi paika aetud. Sama kõikide pooleks käivate karteritega kaherattaliste kohta.

Mis puudutab igasuguste asjade mahatõmbamisi, siis Tartus ühes tööriistapoes Turu ja Ringtee tänava kandis (vist oli sama pood, kus Parema Käe tööriideid liigub) oli saada suur valik tõmmitsaid.

valdo Kirjutas:

Martti Kirjutas:Mina tegin enda võrri mootoriga nii: Kuna ma teadsin et pronkspuks oli kulunud ja karteri pool rändab kokkuostu, siis ma saagisin rauasaega selle aluminium ääre ära ja panin kruvikeeraja hammasratta alla ja tuli täitsa hästi ära.

Karteri pooli, muide, on mõistlik vahetada paaris. Nende võlliaugud jms on tehases paaritsi paika aetud. Sama kõikide pooleks käivate karteritega kaherattaliste kohta.

Unustasin jah mainida et sel korral vahetasin ära mõlemad karteripooled korraga, poest ostsin uued-80eek ja väntvõlli laagrid samapalju. Aga üks kord vahetasin ära ainult ühe poole ja siis läks õnneks et hästi ringi hakkas käima, kuigi pärast läks sidurivõlli laager puruks aga ma pole kindel kas just karteri pärast oli see.

rnkx Kirjutas:Seda ma tean, aga kuidas?
Sellel eriti sellist kohta pole kuhu lüüa.

Variant 1. Laagrit ei ole vaja tervelt (töökõlblikult) kätte saada. Mögid laagriistu MoS2 mögiga ära ja siis asetad laagri ümbruse kohalt detaili (karteripoole) puidust tugedele. Säärane puitrakis tuleb vajadusel ise valmistada. Toetada tuleb kahelt või soovitavalt isegi kolmelt küljelt laagri ümbruses. Siis võtad miski pronksjublu, mille läbimõõt on suurem laagri siserõnga läbimõõdust ja... kolaki-kolaki haamriga selle pihta. Kui oled täpne lööja, siis võid lüüa ka otse sisesaalele, aga sel juhul peab löök toimuma kogu saalele perimeetri ulatuses võimalikult võrdselt.

Kui laager ei hakka korpuses liikuma, siis soovitan vastaspoolelt peene kõvasulampulgaga meelitada laagri välimist rõngast tagurpidi mõne kopsuga, et ta oma pesas kasvõi mõni millimeetrisajandil liiguks. Siis lahtilööduna jälle kolaki-kolaki teiselt poolt.

Sääraselt siserõngast läbi kuulide välja löödud laager on igal juhul Kuusakoski kaup - löögid lõhuvad ära kuulid ja saalede tsementiiditud pinna ning hilisemal töötamisel arenevad mikrovigastused suuremateks pindvigastusteks. Kui on soov laagrit hiljem kasutada, läheb käiku:

Variant 2. Püüad lüüa laagri välis-saalele peenikese kõvasulampulgaga. Ikka nii et üks kolks ühte serva ja järgmine kolks vastasserva ja siis kahele küljele. Loomulikult peale MoS2ga mögimist ja 15 min seismist. Saale peab hakkama korpuses liikuma. Hoiduda tuleb kahe saale vahele kuuliseparaatorisse löömisest, sest siis on laager kasulik vaid Kuusakoskile Ja hoiduda tuleb ka võimalikult kräsulise kõvasulampulga servaga laagriauku vigastamast, sest karter on tavaliselt pehmest materjalist. Seepärast tuleb valida kas vastavast terasesordist kõvasulampulk, mille ots kräsusse ei lähe või iga teatud arvu kolksude järel pulga otsa käia peal jälle ilusaks teha. Mina olen neid pulki teinud igasuguste põllumajandusmasinate (kultivaatorid jms) tööorganitest

Nimetet tööd tuleb teha võimalikult väikese vasaraga - laagri lööb lahti terav ja järsk impulss, mitte suure haamri tugev löök. Viimane võib muide purustada korpuse (karteripoole). Või muljuda selle kõveraks, mille tulemusena laagrikorpus jääb teise korpuse suhtes viltu ning sööb sinna pandud uue laagri vägagi ruttu läbi.

Kui karteripooli natuke kuumutada, tulevad laagrid oma pesadest tunduvalt väiksema jõupingutusega välja. Sellest on muuseas üsna palju juttu olnud.

Mina löön parempoolsest karteripoolest laagreid välja nii: väljapoolt ehk pronkspuksi poolt lükkan mõne jämedama poldi või muu ümara metallijupi kuni see jääb tasaseks seespoolt laagri külgpinnaga. Seejärel keevitan selle mõne punktiga laagri sisesaale külge. Seejärel on imelihtne lüüa väljapoolt sissepoole laager välja koos selle metallijupiga.

Küsimus järgmine: Kas on mõtet võrri paaki pahteldada, kui tal on mõlgid sees?

Mul meeles selline asi, et kui pahtli kihi paksus suurem teatud piirist (oli küllalt vähe), siis segada pahtli hulka klaasfiibrit. Muidu hakkab pahtel hiljem pragunema. Just selline viga tehtud mu Honda Monkey paagiga

Mina panin oma võrri paagile küll tavalist universaal pahtlit, 1-3(max) mm kihid, siiamaani pole miskit häda ,kuigi läbi käind veest, kuivast, soojast, külmast gaaažist. Aga paak värvi kindlalt kas veoautovärvi või siis Hammeratega, kui spray või email() bensu saavad tuleb kohe maha.

mossepower Kirjutas:Aga paak värvi kindlalt kas veoautovärvi või siis Hammeratega, kui spray või email() bensu saavad tuleb kohe maha.

Veoautovärvi erinevus tavalise autovärviga on ainult natuke tugevam emailikiht ja veidikene odavam kilohind, selle eest aga madalam läikeaste.
Hammeritega värvitakse roostes aiaväravaid, mitte sõidukeid!
Ja see, et just aerosoolvärvid bensiini kardaksid, on küll väga vale - see sõltub ju ikkagi värvi margist, mitte selle pealekandmise tehnoloogiast.
Samuti ei tea ka, et nitroemail, alküüdemail jne. oleksid bensiinikartlikud. Muide, ka paljud autovärvid on emailvärvid.

No klassivend Rene,kaugel võrr on?
Mis vahepeal teinud oled?

Igatahes Jõudu!!!

Noh KLASSIVEND Märt ega vahepeal palju pole teinud, olen ainult natuke mootorit(saastast) ja sarvi(roostest ja saastast) puhastanud(pole jõudnud palju teha kuna olen veidi haige).

Nüüd jälle terve.
Vahepeal ostsin ühe mootori kah.
Muidu jah ülehomme kooli.