Praegu Tartu mnt valmistatakse ette endisi paekivist ehitisi uusehitusega ühildamiseks. Tegelikult Sossi ümbruses enamuselt renoveeritud paekivimüürid kasutatud koos uusehitusega, mis annab päris mõnusa lõpptulemuse.
Ahtri ja Mere pst samuti kasutatud vanu paekivi seinu uue hoone ehitusel, teinekord ei pruugi see sein jääda välisfasaadiks, kuid antud seina kasutatakse ruumis sees edukalt.
Tuli meelde, et sai mängitud kosmosepolitseinikku filmivõtetel tselluloosivabrikus. See toimus kuskil 1990-date algul, filmiks oli \"Lipton-Cocton\", filmijaiks soomlased. Mingid mustad keebid-saapad-baretid-prillid topiti selga, printeri rulliplokk, mille külge oli kinnitatud saekäepide ja nikeldatud torujupp, riputati laserina kaela. Riietumiseks oli kohale sõitnud linnaliini Ikarus. Sel ajal oli tehas värskelt suletud ja kõik rauakola oli seal alles, parajalt segamini paisatud. Ideaalne keskkond postapokalüptilise filmi tegemiseks.
Veel jäi meelde, et filmis osales keegi noorem mees ennesõjaaegse Chevrolet´ ga. Kas keegi teab sellest rohkem? Oli see autoomanik keegi foorumlastest?
...pildid olid küll ilusad, milline ta valminuna on...
VOLVO CLUB Kirjutas:Mõned pildid ka tulevasest \"tselluloosivabrikust\"
http://www.fahle.ee/gfx/19_4_2.jpg
Ma ei saa aru, mis paganama pärast peab Tallinna siluetti tegema veel juurde ühe klaas-betoon-jubedise? Miks ei võiks Sossi keeduhoone jääda selliseks stiilseks tööstusarhitektuuriliseks paekivijuntsakaks, nagu teda on kõik vanemad inimesed mäletanud, vaid sellele tuleb miski klaasi-asi otsa istutada? Nagu sadul sea selga või vorst koera kaela...
OK, vaade on sealt miljonit väärt. Aga... sinna saaks teha ju näiteks lahtise rõdu või järsu kelpkatuse terve hulga lahtiste rõdudega. Oleks ilus vaadata ja ka külalistele näidata erinevalt praegu kavandatavast...
Õppige Riigikogu hoone arhitektidelt Habermannilt ja Johansonilt, kuidas ühte vanasse hoonesse (Toompea lossi) pieteediga suhtuda.
Tõsi ta on jah. Ülakorruse aknast välja vaadates võib küll kena vaade olla, ent asja ennast ei kannata nigu häste vaadata.
Valdo´ga igati nõus. Ise elan Liviko, bussijaama, kadrioru, tselluloosi piiriimail. Tore, et ümbrust arendatakse, aga....... Ja uued korterid peaks tulema kindlasti raudtee poole.
Meie linnaisad ja arhidektid on nagu omasookargajad.Viimasel ajal ühed mõtlevad välja ainult jubedusi ja teised kiidavad heaks.Vaatasin hiljuti Merivälja poolt Tallinna Siluetti.Oleks olnud punast värvi,oleks sellega risti peale tõmmanud
.See meenutab juba Manhattani oma.Miks meil üldse seda vanalinna kui sümbolit enam vaja on kui ülejäänuga kõik ära solgitakse.
Maitselagedus vist ruulib...
Mind ärritab Antud ehitise juures see,et Vanade-üle saja aastaste paekivimüüride otsa tahetakse sinna absoluutselt mittesobivat plekk-klaasehitist moodida.See näeb ju välja nagu õhtukleidis daam pilotkaga.
Eile tõstis seal kraana sealt katuselt mingeid raudkonstruksioone ära.Ei meenu kas nood olid sääl enne ka või ei.
Hetkel käib seal hootete täielik puhastus, jäävad ainult paljad müüri.
Ehitamiseni on veel natuke aega.
Mehed, rahunege maha.
Ei ole võimalik linna arendades säilitada kõik olemasolevad hooned ja jälgida kõike osapoolte soovitused.
Mis minusse puutub, siis ma üldse olen selle vastu et need hooned seal säilitada, nii sünged ja koledad need tehasehooned on.
Vaat selline arvamus.
Pigem probleem ei ole selles et vanad ja koledad hooned lammutatakse, vaid selles et pannakse püsti uued koletised a la Viru Keskus.
Olgu, aga muinsuskaitsjatele lõiv ära makstud - aga mis siis nüüd, jälle ei meeldi.
Jõudis minu, kui sünnipäevalapse raamturiiulisse selline teos, nagu \"Eesti linnad\"- Postkaarte Aivo Aia kogust, kirjastuselt Tänapäev.
Seal on lk 138 on ilus ülevaatefoto kogu tehasekompleksist. Pilditstud 1920-30 vahel.
Minul on kahju, et koos Shelli bensujaama ehitusega see kena väike depoohoone lammutati.
Minu meelest on see üks maitsekamaid kinnisvara uuesti väärtustamise üritusest viimasel ajal. Mind on alati paelunud arhidektuur ja eriti vanad puitelamud ning mu süda tilgub verd, nähes kuidas käituvad kinnisvara arendajad vanade hoonatega mammonat taga ajades. Fakt on selles, et vanale tööstushoonele tuleb hing sisse puhuda ja hea, et seda tehakse mitte lammutamise teel.