Ma sain nüüd oma Opeli lõpuks kätte, ja asi sõitis Tallinnast Tartusse ilusti, algul värises nagu ei tea mis ja sai vaevalt 90 sisse, lõpuks sain rekordiks 125 Km/h. 50Km enne Tartut tuli 1 ratas pooleldi ära, auto värises nagu hull, alles Tartus viskas üle vaatasin mis lahti ja üks mutter oli kadunud, ülejäänud pooleldi lahti
Igatahes, üks neljast silindrist ei tööta, ja see segab päris kõvasti, vast on probleem klappides, kus oleks odav seda üle vaadata?
Muidu auto on seisnud 4 aastat ja on päris kobe, peale selle ühe silindri. Parandaja ütles et äkki Tallinn-Tartu tee puhastab silindri sodist ära aga paistab et asi muus.
Teine probleem on selles et bensu näidik ei näita, ainult aeg ajalt, mul oli terve tee nii et bensu ei ole ja siis tekkis pool kuni täis paak ei tea kust. Praegu ta ei näita enam midagi ja katsub omale tähelepanu tekitada ennast klõpsides (vastik klõps-klõps sõites).
Edit: ma tean et mootori lahti kiskumine nõuab palju raha, nii et ma pigem urgitseksin seal ise kui selle peale veel raha kulutada (juba 3900 EEK paranduse/ülevaatuse peale).
Sa ikka keerasid küünla maha, enne kui otsustad raskema remondi kasuks? (küünlajuhtmeid ühekaupa eemaldades on võimalik leida ka haige silinder)
Siis veel jagaja kaan+küünlajuhtmed, edasi klapivahed. kuna ei ole ettekujutust mis toitesüsteemiga tegu, siis pole ka toite viga välistatud.
Ikka lihtsamast raskema poole...
Viga võib olla ka rootoris
Kas tegu on sisepritse või karburaator mootoriga , äkki mõni pihusti tüma ? Üldjuhul ikkagi need mittetöötavad silindrid põhjustatud kergematest vigadest , käi eelssovitatud asjad ilusti üle kontrolli kas säde tuleb igase pütti. (keerad küünla välja paned keermega vastu mootorit kuskile ja siis keegi annab starterit , siis peab säde näha olema) .
See et sul bensunäidik ei tööta ei ole probleem
aga vb mõni juhe järelt ära tulnud andurilt või andur ise tüma kontrolli anduri juhtmed üle ja kui juhtmed ok siis ilmselt andur tüma mille leiad kindlastli kergelt kui sul opel :p
subaru_turbo Kirjutas:keerad küünla välja paned keermega vastu mootorit kuskile ja siis keegi annab starterit , siis peab säde näha olema
Kergem on ikka panna mootor tööle ja hakata ükshaaval küünlajuhtmeid maha tõstma nagu hulgus soovitas, tööd vähem ja saab üksi hakkama. Töö kergendamiseks tõmba küünlajuhtmed enne küünaldelt maha ja siis pane õrnalt tagasi. Siis käivita mootor ja hakka ükshaaval proovima. Sellest kohe arusaada, kas see silinder, millelt juhtme eemaldasid töötab või mitte. Ja seda ka veel, et ära paljakäsi töötava mootoriga neid juhtmeid väga näpi, kasuta korraliku isolaatoriga näpitsaid.
Ma vabandan, oleksin pidanud täpsustama, see auto oli juba paranduses, parandaja ise ütles et asi võib klappides olla sest ta pani autole tutid küünlad ja juhtmed, kõik küündlad käivad ilusti. Ma võin ju selle silindri üles leida aga klappide vahetamiseks pean ikka lahti võtma, ja enne seda uued klapid hankima...
Tegemist on Opel Corsaga, vanem mudel (1987 a. tehtud)
Siis enne kui lahti kisud, mõõda silindri surved ära, (manomeeter kasvõi automaailmast, või minu käest). Kui surved ok, (9-12at) siis ei tarvitse veel lahti kiskuda. Väike survete erinevus pole veel ka hullu (+/-1-2 ühikut), sellega peaks käima. Alla 6 at ei tohiks enam käivituda.
Klapivahed (ja ka klappide avanemise!!) saad ilma suurema jamata ära kontrollida ja kui tõesti surved jamad ja klapid avanevad, siis kisu alles kaan maha. Poodi raha raiskama jõuad ka hiljem, aga siis varu säärte, kaante jms tihendite jaoks kohe kotiga.
ps: ega paganakürsa ometi hüdroklappidega ei olnud?
diagnostika on remontimise, ema, isa ja ka vanavanemad.
Ma sain ühele eksperdile käe peale esmaspäevaks, tema vaatab siis silindri üle ja ütleb kas on vaja garaazi minna või mitte - seesugune mees kes hingab mootori peale ja mootor hakkab ilusti tööle.
Bensupaagi asi on kulunud anduris seal bensupaagis sest kui ma bensu täis valan siis ta näitab... seda ütles elektrik, ise ta seda ei tahtnud puutuda. Kuidas see välja näeb?
Viimane probleem on see et rehvid on vale suurusega ja kiiruse näitaja sellepärast näitab valesti. Mis hinnast algavad suverehvid (kasvõi kulunud), peaasi et õhku välja ei lase (nagu preagu).
Solenoid Kirjutas:Viimane probleem on see et rehvid on vale suurusega ja kiiruse näitaja sellepärast näitab valesti. Mis hinnast algavad suverehvid (kasvõi kulunud), peaasi et õhku välja ei lase (nagu preagu).
Oleneb mõõdust. Vanematel masinatel levinuim 13\" (ja nt 175 laiad) algavad pruugitud, kuid veel sõidukõlbulike rehvide hinnad kusagil 150-200 juurest. Kui väga-väga veab, võid saada ka odavamalt kusagilt. Vastupidavus on seinast seina ehk loterii.
Õhu väljalaskmise \"paha poiss\" ei ole mitte rehvides, vaid oleneb sellest, kas Sul on õhukummidega rehvid või õhukummita. Õhukummita rehvidel on vanadel autodel enamjaolt süüdi veljerandi seisukord, mis ei võimalda seda hermeetiliselt pidama saada. Aitab õhukummi (lohvi) sissepanek. Õhukummiga variandi korral on viimane katki (aitab parandamine või vahetamine).
Solenoid Kirjutas:Ma sain nüüd oma Opeli lõpuks kätte, ja asi sõitis Tallinnast Tartusse ilusti, algul värises nagu ei tea mis ja sai vaevalt 90 sisse, lõpuks sain rekordiks 125 Km/h.
Lugedes Su jutte tehnilise seisukorra kohta (rattad lahti jms), ei soovita ma enne auto põhjalikku ülekäimist ja kõikide remontivajavate asjade asendamist/remontimist isendiga üle 70 km/h sõita. Asi võib lihtsalt osutuda endale ja kaasliiklejatele eluohtlikuks.
valdo Kirjutas:Lugedes Su jutte tehnilise seisukorra kohta (rattad lahti jms), ei soovita ma enne auto põhjalikku ülekäimist ja kõikide remontivajavate asjade asendamist/remontimist isendiga üle 70 km/h sõita. Asi võib lihtsalt osutuda endale ja kaasliiklejatele eluohtlikuks.
Ma olin üksi ja pidin midagi huvitavat ka tegema. Muide see kiirusemõõtja valetas ka, nii et see oli tegelikult 115 Km/h juures.
Rehvid peaksid olema tavalised, olen mõelnud õhukummide peale ja võibolla see olekski õigem, saab raha kõvasti kokku hoida.
Kui tahad kõvasti raha kokku hoida, käi jalgsi. Pidurid, rehvid jms ei ole raha kõvasti kokkuhoidmise koht.
Täna oli mingi väga imelik asi, kui ma sõitsin siis pidurdamise pealt suri auto välja, seda 2 korda. Mul oli vabakäik sees... kas keegi oskab seletada?
Solenoid Kirjutas:Täna oli mingi väga imelik asi, kui ma sõitsin siis pidurdamise pealt suri auto välja, seda 2 korda. Mul oli vabakäik sees... kas keegi oskab seletada?
Kui tühikäik on korralik, siis mingi detail peab olema mitte-kallutamiskindel. Kas ettepoole mõjuv raskusjõud katkestab midagi elektriahelas või on asi seotud karburaatori vale-reguleeringuga. Muud ei oska soovitada.
valdo Kirjutas:Solenoid Kirjutas:Täna oli mingi väga imelik asi, kui ma sõitsin siis pidurdamise pealt suri auto välja, seda 2 korda. Mul oli vabakäik sees... kas keegi oskab seletada?
Kui tühikäik on korralik, siis mingi detail peab olema mitte-kallutamiskindel. Kas ettepoole mõjuv raskusjõud katkestab midagi elektriahelas või on asi seotud karburaatori vale-reguleeringuga. Muud ei oska soovitada.
Kas karburaatori vale-reguleering võib olla vabakäigu kruvis? Seda tuli natuke keerata et auto jääks vabal käigul käima... ma keerasin natuke seda kinni sest seda polnud nii palju vaja kui algul pandud.
Edit: urgitsesin täna ta kallal ja kui panin käima ja andsin gaasi siis tundus et silinder hakkas käima, on see hooratas või midagi muud või tõesti on silinder osaliselt korras?
Kui auto hommikul käima sain siis ikka turtsus aga sõitsin natuke ja pöörded põhjas, lasin siduri lahti ja jälle turtsuma. Tal vabakäigu kruvi lahti nii et kui silinder käib siis pöörded tõusevad... vist ongi osaliselt korras. Aga milles ikka asi on, väga kummaline
Solenoid Kirjutas:Tal vabakäigu kruvi lahti nii et kui silinder käib siis pöörded tõusevad...
Minu rumalate teadmiste kohaselt ei garanteeri VABAkäigu toimimist mitte mingisugune tühipaljas kruvi, vadi tegu ikka siduri ja käigukasti koostööga. Et vajutad siduripedaalikese kenasti alla, võtad käigukangist käigu välja, lased siduri taas üles ja ongi vabakäik käes
Nojah, aga see kruvi lahtikeeramine tõstab pöördeid, nii et vabal käigul on pöörded kõrgemal kui silinder töötab ja madalamal kui ei tööta. Mul olid pöörded kõrgel kui nauke sõitsin, foori ees tagasi madalale peale 5 sek. seismist.
Eriti range on vabal käigul (ma tavaliselt hoian sellel autol sidurit all), siis lööb kartma et sureb välja.
Kohalt minek on kah pöörane, peab gaasi andma ja alles siis natuke sidurit lahti laskma, võiks natuke liikuda ilma gaasita ka.
Solenoid Kirjutas:Nojah, aga see kruvi lahtikeeramine tõstab pöördeid, nii et vabal käigul on pöörded kõrgemal kui silinder töötab ja madalamal kui ei tööta.
[...]
Eriti range on vabal käigul (ma tavaliselt hoian sellel autol sidurit all), siis lööb kartma et sureb välja.
VABAkäik tähendab tehnikaterminites seda, et käigukasti vedav ja veetav võll on üksteisest ülekande mõttes lahutatud ehk siis ühtki käiku sees ei ole.
Kui on vaja kirjeldada olukorda, kus mootor töötab, kuid jalga gaasipedaalil (akseleraatori pedaalil) ei ole ning mootor on jõuülekandest vabakäigu või lahutatud siduri abil eraldarud, siis seda nimetatakse
TÜHIkäiguks. Neid kahte terminit ei maksa segamini ajada.
Ja karburaatormootoritel saab tühikäiguresiimi tõepoolest tihtipeale kruvi (kruvide) abil reguleerida. Vabakäigu juures saab tihtipeale reguleerida vaid käiguvahetusmehhanismi (autol vardad/liigendid, mopeedil nt tross).
Ma väga vabandan, olen ainult 2 aastat Eestis koolis käinud... sellegipoolest saab enamus asju ajatud... rohkem kui pool oma elust välismaal elanud. Nüüd tean mis vahe neil on, suur aitäh.
Tuli välja et pahas silindris oli komressioon ainult 2, teistes 12. Paistab et asi läheb väga kalliks kui just ma ise midagi ette ei võta... ja seda ma kavatsen teha, ainult üht klappi/tehindit/juppi oleks vaja, mis on vist üüratult kallis aga kui see kuskilt lammutusest võtta siis peaks odavalt saama. Kus Tartus on head lammutused?