automoto.ee foorumid

Täisversioon: Punnvõrril kadus teadmata põhjustel säde
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2
Tere. lugu siis selline, et sõitsin võrriga ja kõik oli korras. Järgmine päev sõitsin veel kuid süüde oli nagu valeks läinud ja gaas põhjas hakkas lörisema(samadel tuuridel). Ülejärgmine päev kui sõitma tahtsin minna ei läinud käima ja sädetki polnud...Proovisin siis süüdet paika panna aga ei midagi. Vahetasin küünlajuhtme ära kuid ikka tulemust pole.... Mis võib võrril viga olla.Võrr ise on D-6. Ise arvan, et kondekas või mähis läbi( kuidas seda määrata).




Tänud kõigile aitajatele.

uluk007

makuke Kirjutas:Järgmine päev sõitsin veel kuid süüde oli nagu valeks läinud ja gaas põhjas hakkas lörisema(samadel tuuridel).
See võib olla tingitud lahtistest kontaktidest(vajusid asendist ära: st kruvid lahti) või siis lahtisest muhvist(tõenäoliselt siis sellel muhvil peaks olema kadunud alt see asendit fikseeriv [punn]
Tsitaat:Ülejärgmine päev kui sõitma tahtsin minna ei läinud käima ja sädetki polnud...Proovisin siis süüdet paika panna aga ei midagi. Vahetasin küünlajuhtme ära kuid ikka tulemust pole.... Mis võib võrril viga olla.Võrr ise on D-6. Ise arvan, et kondekas või mähis läbi( kuidas seda määrata).
Ma soovitaksin sul proovida teiste kontaktidega, teise kondekaga ja ka teise mähisega, sest kui säde ültse ära kaob, peaks olema enam-vähem välistatud muhvi asendi muutumine(see peaks ajama sassi ainult süütemomendi)

Uluk007
Ku masin ei lähe gaas põhjas \"peeneks\" vaid hakkab \"lörisema\" on põhjus liiga rikkas segus. Liiga rikas segu põhjustab omakorda küünla tahmumist ning p...se minekut. Seega sulle küsimus, KAS SA KÜÜNALT OLED VAHETANUD?
pane näpp piibu auku ja proovi kas voolu on. veel võib kah küünal õhtal olla´.
Küünalt olen vahetanud (praegu on sae küünal millel oli parem säde). Proovisin ka orig. küünlaid kuid mitte midagi.

1 Kidas aru saada, et kondekas on läbi?
2 kuidas aru saada, et mähis on läbi?
3Kas keegi oskab soovitada poodi tallinnas kus saaks osta ainult düüsi?teistes poodides pead ostma kogu karpa.

uluk007

makuke Kirjutas:1 Kidas aru saada, et kondekas on läbi?
Kui sul elektroonikaga kogemusi pole, on kõige lihtsam proovida mõne teise kondekaga.
makuke Kirjutas:2 kuidas aru saada, et mähis on läbi?
Sama jutt...
makuke Kirjutas:3Kas keegi oskab soovitada poodi tallinnas kus saaks osta ainult düüsi?teistes poodides pead ostma kogu karpa.
See küsimus huvitaks mindki, pole küll ise kuskil poodides sellist luksust kohanud, kuid järsku mõnest nö romulapoest(komisjonipoest) võid leida midagi...
Oot, kas võrril ongi karpas düüsi? Minuteada regullitakse sel segu nõelaga..?
Anyway, mul üks korras võrri karpa vedeleb, sümboolse raha eest saad endale.
tel. 56733260 Vootele

uluk007

vootele Kirjutas:Oot, kas võrril ongi karpas düüsi? Minuteada regullitakse sel segu nõelaga..?
Anyway, mul üks korras võrri karpa vedeleb, sümboolse raha eest saad endale.
tel. 56733260 Vootele
Võrril on karpas düüs, segukruvi on ka täiesti olemas Wink , kindel ei ole ma aga selles vanat tüüpi võrri karbussis(oli see ju ka alt toidetav). Aga nö uut tüüpi võrri karbussid on kõik segukruvi ja düüsiga(aga düüs peaks ikka kõigil masinatel olema ju, olgu siis nõelaga või segukruviga)Rolleyes

John Smith

Ei hakka uut teemat tegema, aga jukerdasin eila, kuni sain ühele D4 hääle sisse, küll mitte midagi ilusat aga töötas. Kui aga hakkasin asja vaikselt regullima, kadus säde ja on tänaseni kadunud.

Täielik vaikus, olen mitu korda kontaktid maha kiskunud ja puhastanud, viilinud jne. Millega asendada aga kondekat, et proovida, seda VÕRRI kondekat ma Tondile küll ostma ei taha minna, et proovida, 60eeku röövisid selle eest.
võrrile aitab ka hädapärast mingi vene auto kondekas
Tsitaat:makuke Wrote:

1 Kidas aru saada, et kondekas on läbi?

Kui Sul on analoogtester (amper-volt-oommeeter), tuleb valida takistuse mõõtmise suurim piirkond. Osuti peab kondensaatori testotsikutega ühendamisel minema 0-näidu suunas ja seejärel tagasi tulema. Digitaaltestril on tavaliselt selline piirkond, mis testotsikute lühistamisel helisignaali annab. Kondensaatori ühendamisel peab käima lühike piuksatus. Kui kondensaator teistpidi ühendada (see kondensaatori väljaviik, mis enne oli testri + ühendatud, ühendada miinusega ja vastupidi) peab eelkirjeldatu korduma. Kui ühendamisel midagi ei toimu, on kondensaatoris katkestus, kui osuti näitab takistuseks 0-oomi või digitaalne tester jääb pinisema, on lühis.

Tsitaat:makuke Wrote:

2 kuidas aru saada, et mähis on läbi?

Mähisel võib olla katkestus või keerdudevaheline lühis/ülelöök.
Kodusel teel saab testriga avastada vaid esimest viga. Selleks tuleks tester oommeetri piirkonnale seada ja mähiste takistusi mõõta. Kui takistus on madalpinge poolil väga suur, on katkestus, kõrgepinge poolil peabki suurem takistus olema. Hea oleks, kui saaaks mõne kindlalt korras süütepooliga võrrelda.

John Smith

Kondeks vist lühises pole, tester sakib.
Poolil on madalpinge takistus 0 aga kõrgepingel mingi 2,88 mida iganes. Kuna aga sädet pole ei kontaktide vahel eha küünlal ja samas on üks mahakeritud pool plaanis sellest teha eraldi süütepooliga süsteem.

Tean, et neid teemasid on siin palju, küsimus tekkis aga sellest, et olen lugenud kaht varianti ja ei tea kumb siis õigem on?

1. Madalpinge kontaktidele-kondekas kontaktidele ja süütepool kontakti ja massi vahele?

Põhiliselt siin soovitatud skeem

2. madalpinge süütepooli ja kontaktid süütepooli- kondekasse.

Viimase kirjutaja kiidab süsteemi: \"Skeemi eeliseks on et süütepooliga jadamisi olevad kontaktid (originaalis rööbiti !) ei pea nii tugevat voolu taluma, peavad vähem kuludes isegi mitu korda kauem täiendavate reguleerimisteta vastu. Suureneb ka võimalik tarbitav võimsus tuledele\"
Kui säde kadus ise, mitte mingi elektriskeemi ümberehituse järel, andis otsad mingi detail. Kuna mul konkreetset skeemi ees pole, arutlen tüüpskeemi järgi (vt raamatust ,,Autode elektriseadmed\" magneetosüüte osa). Kummaski poolis katkestust pole ja kondekas on terve ja kontaktide vahel sädet pole - järeldus see, et kuskil madalpingeahelas on katkestus. Kui viga oleks kõrgepinge osas, oleks vähemalt kontaktide vahel säde. Tüüpskeemis on üks madalpingemähise otstest ühendatud
massiga ja teine kõrgepingemähise otsa ning kondensaatori ühe väljaviigu ja ühe kontaktiga (ilmselt haamriga). Teine kontakt (alasi) on ühendatud kondensaatori teise väljaviigu ja massiga, mistõttu lahtiste kontaktide korral tekib vooluring mass-madalpingemähis-kondensaator-mass ja suletud kontaktide korral mass-madalpingemähis-haamer-alasi-mass. Kui mähis on korras, tuleks kontrollida tema ühendusi massi ja haamriga. On veel üks variant : kontaktid on pidevalt ühendatud/sillatud.
Kontaktide vahe peaks olema kuskil 0,3mm ehk ligikaudu kolm paberilehte.
Teise variandi järgi on haamer pidevalt massiga ühendatud. Hea oleks, kui näeks seda skeemi, arutlus jääb üldjoontes samaks.
John Smith Kirjutas:Poolil on madalpinge takistus 0...

Kui see on tõesti täpselt null kõige väiksemas (oomide/kümnete oomide vms) diapasoonis, on pool raudpolt-kindlalt lühises. Pikk vasktraat (poolile kerituna) peab omama siiski väikest aktiivtakistust, olgugi et vask on pagana hea elektrijuht.

Muide teadmiseks - analoog-tüüpi ehk osutiga tester tuleb vahetult enne pisikese takistuse mõõtmist igal juhul kalibreerida. Ehk peale diapasooni valimist, kuid vahetult enne mõõtmist tuleb riistapuu otsad kokku panna ja oomiskaala peal seier täpselt nulli keerata. Kalibreerimata olekus näitab riistapuu lihtsalt väikeste takistuste asemel kalossinumbreid. Ehk siis Sa võid nulli vääralt välja lugeda ka mingi reaalse, kuid väikese takistuse korral.

Digi-aparaatidel pole küll kalibreerimist reeglina teha vaja.
Analoogtestriga oomi murdosasid mõõta on väga raske, vähemalt TL-4M2-ga (see ,,Tartu tester\"). Kunagi tegin võimendi lõppastme transistoride emitterahelasse 0,5-oomiseid takisteid (nüüd hea tagantjärele muiata), said ikka parajad traadikerad 0,5mm läbimõõduga vasktraadist. Pooli lühis võib olla küll, tavaliselt just väljaviikude juures,
sisemistesse lühiskeerdudesse eriti ei usu, kuigi need peaks mootori samuti vaikselt ,,lämmatama\".

Minu eelmist postitust võiks rohkem lugeda selliseks üldiseks vealeidmisjuhiseks madalpingevooluringis. Vahepeal tekkisid mõtted mõnedest rohkem mehhaanikaga seotud vigadest.
Kuna tegemist on magneetosüütega,
pakun vea tekkimise iseloomu järgi põhjuseks kontaktide ,,kasulikust asendist\" väljaviimist või kontaktide vahe muutumist, seda nii foorumlaste John Smith\'i kui ka Makukese
masinal. Nimelt peavad kontaktid lahutuma siis, kui voolutugevus poolis on maksimaalne. Mingeid konkreetseid juhiseid kontaktide õige asendi taastamiseks ei oska ise pakkuda. Võrri magneetos eriti palju reguleerida pole (vist saab reguleerida vaid kontaktivahet, eelsüütenurk ja magnetahela asend olid fikseeritud?), seetõtu soovitan kontaktivahed õigeks seada. Mingi katkestuse korral oleks viga tekkinud järsult või katkendlikult, kui poolis tekivad lühiskeerud, peaks viga tekkima aegamööda, kuid sellesse rikkesse eriti ei usu.

P.S kas magneeto rootor on väntvõlliga ikka õiges asendis ja kindlalt ühendatud?
künnimees Kirjutas:kui poolis tekivad lühiskeerud, peaks viga tekkima aegamööda

...aga samas saab just siseste lühikeerdude olemasolu anda vea, et oli säde, jätsid seisma ja siis enam ei ole - kuna lühiskeerdude puhul jääb mähise kasulikku osa vähemaks ja selletõttu on ka tekitatav pinge madalam... niikaua kui mootor käib, on pinge sädeme tekitamiseks veel enamvähem piisav... aga käivitamispöörded on tööpööretest tunduvalt madalamad ja sädeme tekitamiseks jääb väheks.

See kõik on teoorias võimalik aga võrri magneeto puhul vist vähetõenäoline...ise honda CX\'iga selle asja üle elanud ja veadiagnoosiga tükkaega vaeva näinud - üks kahest järjestikusest magneetomähisest oli läinud lühisesse ja peale mootori korraks seiskamist lihtsalt enam sädet ei olnud.


Samuti ei soovita eriti tõsiselt võtta nende paarisajakrooniste digitestrite oommeetriosa täpsust, samas voltmeeter neil ideaalne.


Digitaaltestritest veel niipalju, et mäletamistmööda kalibreeriti neid 200mV piirkonnas. Selleks reguleeriti ainult ühte potensiomeetrit, kõik muud piirkonnad (kõik alalis- ja vahelduvvoolu ja -pinge ning takistuse jm. piirkonnad) sõltuvad samuti sellest potensiomeetrist ning peaks
pärast nimetatud piirkonna kalibreerimist automaatselt paigas olema.
Jutt oli mingis sajandivahetuseaegses Radio ajakirjas ja käis M-830-seeria multimeetrite kohta.
künnimees Kirjutas:...sisemistesse lühiskeerdudesse eriti ei usu, kuigi need peaks mootori samuti vaikselt ,,lämmatama\".

Sisemised lühiskeerud peaksid pooli mingi aja jooksul \"tapma\". Ehk siis lühise tõttu tekib väga suur voolutugevus, mis kõrvetab isolatsioonilaki lähikonnas, see tekitab omakorda uusi lühiskeerde ja nii ta läheb ahelreaktsioonina edasi. Kuni pool kutu.

Identifitseeritavaks sümptomiks on \"suremise\" ajal väga kuumaks minek (\"surnuna\" enam eriti mitte).

John Smith

Smile nüüd tuli palju tarka juttu. See 100eegune digitester näitab 200oomi piirkonnas lühistatuna 0,3-4 ja poolil siis 0,8-9 seega päris lühis olla ei saa. Kõik ühedsukohad, konaktide kinnituskohad jne, olen üle viilinud puhastanud. Magnet ei saa ka nagu paigast olla, kuna lahutuvad kontaktid õigel hetkel.

TO: KÜNNIMEES, kirjeldasid nn. tüüpskeemi, minu eelmises postituses on toodud ka üks teine pakutud ühendusvariant, kas sellel on mingit pointi, või on see vale?
Eks kõige õigem ole vist ühendada nii, nagu algselt on olnud, kui kasutada mingi mootori kõiki süütesüsteemi osi. Nendest kirjeldustest
on natuke raske aru saada, aga teine meenutas seda tüüpskeemi:
madalpinge mähise esimene ots on ühendatud massiga, teine kõrgepingepooli esimese otsaga, kõrgepinge pooli teise otsa on ühendatud küünlajuhe.
Kõrge- ja madalpingepoolide ühenduskoht on ühendatud haamriga ja kondensaatori ühe väljaviiguga (tavaliselt selle juhtmega väljaviiguga),
alasi ja kondensaatori teine väljaviik (tavaliselt kere) on ühendatud massiga, nagu madalpinge mähise esimene otski.

NB! tüüpskeem toimib ainult siis, kui mõlemad poolid asuvad samal magnetjuhil!
Lehti: 1 2