automoto.ee foorumid

Täisversioon: võrri tule yhendamine.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.

e-side

et siis kuidas yhendatakse mähis (see mis on tule sees) võrri tule ja süütega.

ette tänades

e-Side
Sa ei täpsustanud (punn)võrri marki, mis teeb vastamise raskeks. Vanematel mootoritel (D4 ja D5) ei saa mootorist üldse tulele toidet võtta, selleks tuleb võrrile monteerida jalgrattadünamo.

Uutel mootoritel (D6 ja D8) on magneetos valgustusmähis aga olemas. Selle mähise väljundile tuleb drosselpool (Sinu sõnade järgi tule sees olev mähis) ja pirm ühendada järjestikku. Drosselpooli ülesandeks on ühtlustada pirnile langevat pinget, kuna drosselpooli induktiivtakistus sõltub vahelduvvoolu sagedusest, viimane on seotud aga mootori pööretega. Nii hoitakse ära pinge kõikumine suurtes piirides pirni juures - suurtel pööretel \"langeb\" suur osa pingest drosselpoolile.

e-side

Mul on druzba mootor ja ise tehtud raam, mille syyte mähisel on ära lõigatud(võetud) sekundaar mähis ja sell asemele on pandud mopi syyte pool.
Ja kui yhendan tule ilma drosselpooleta siis sureb välja.
Kas see siis tähendab ,et syyde jäeb lahjaks?
e-side Kirjutas:Mul on druzba mootor ja ise tehtud raam, mille syyte mähisel on ära lõigatud(võetud) sekundaar mähis ja sell asemele on pandud mopi syyte pool.
Ja kui yhendan tule ilma drosselpooleta siis sureb välja.
Kas see siis tähendab ,et syyde jäeb lahjaks?

Loomulikult ei ole Družba mootoril mõeldud valgustusele! Ning tüüpiline magneeto ei olegi mõeldud süüte kõrvalt mingit muud elektritarvitit toitma!

Sa pead oma sõidukile ehitama eraldi generaatori (dünamo) valgustuse tarbeks. On Su enda otsustada, kas kasutad sarnaselt vanadele punnvõrridele jalgrattadünamot (ratta pealt) või ehitad mingisuguse ülekande mootorilt (a la vanaaegsed mootorrattad).

Võid muidugi ka osta lapik-patareisid ja kasutada patareilampe (nagu oli tüüpiline 1930ndate lõpu jalgrattalampidele).

e-side

Aga kas kuidagi seda voolu ei saa võimendada?
Sest et mu masin võtab yle 70km/h sisse ja kui dynamo oleks peal siis ta laseb pirnid laiali kuna hakkab palju voolu tootma.

karukoobaz

pane rohkem pirne vahele või pane võimsamad pirnid, aga arvesta siish sellega, et väikse kiiruse puhul jääb sul valgust väheks.
e-side Kirjutas:Aga kas kuidagi seda voolu ei saa võimendada?
Sest et mu masin võtab yle 70km/h sisse ja kui dynamo oleks peal siis ta laseb pirnid laiali kuna hakkab palju voolu tootma.

Voolu \"võimendada\"? Hmm... soovitan heita taas pilk elektri ossa füüsika kursuses ja siis mõelda, kas see küsimus ei ole mõttetute killast. Muide, pirne ei põleta läbi mitte liigne vool (voolutugevus), nagu Sa ekslikult väidad, vaid liiga kõrge pinge...

Mis puudutab generaatori/dünamo poolt antava pinge liiga suurt sõltuvust dünamo pöörete arvust/kiirusest, mida Sa osundatud lauses just kurdad, siis justnimelt selle nähtuse vastu ongi kasutusele võetud drosselpool. Selle toimet ma eelmises vastuses just kirjeldasin. See on hädapärane lahendus autodel/mootoratastel kasutatava keerukama skeemi (relee-regulaator vms) kõrval.

Ehk siis maakeeles (puust ja punaseks nagu Tootsi maakera) - kui pöörete arv ja voolu sagedus on väike, avaldab drosselpool üsna väikest reaktiivtakistust (lambi aktiivtakistusega võrreldes) ja enamik pingest langeb pirnile, mitte drosselpoolile. Pöörete suurenedes (kui suureneb ka pinge) suureneb ka vahelduvvoolu sagedus ning sageduse suurenedes avaldab drosselpool järjest suurenevat reaktiivtakistust ehk impedantsi. Ehk siis dünamo mähise poolt antavast pingest langeb järjest suurem osa drosselpoolile ning pirnile jääva pinge osa ei muutu nii drastiliselt.
valdo Kirjutas:
e-side Kirjutas:Mul on druzba mootor ja ise tehtud raam, mille syyte mähisel on ära lõigatud(võetud) sekundaar mähis ja sell asemele on pandud mopi syyte pool.
Ja kui yhendan tule ilma drosselpooleta siis sureb välja.
Kas see siis tähendab ,et syyde jäeb lahjaks?

Loomulikult ei ole Družba mootoril mõeldud valgustusele! Ning tüüpiline magneeto ei olegi mõeldud süüte kõrvalt mingit muud elektritarvitit toitma!

Sa pead oma sõidukile ehitama eraldi generaatori (dünamo) valgustuse tarbeks. On Su enda otsustada, kas kasutad sarnaselt vanadele punnvõrridele jalgrattadünamot (ratta pealt) või ehitad mingisuguse ülekande mootorilt (a la vanaaegsed mootorrattad).

Võid muidugi ka osta lapik-patareisid ja kasutada patareilampe (nagu oli tüüpiline 1930ndate lõpu jalgrattalampidele).
aga kui sekundaar mähise asemel keerata ise sinna tulede jaoks mähis?
minu järeldus Valdo juttust:kui sõitad gaas maas on pinge hõõglambi otses umbes 5-6V punnpõhjas aga 9-12V. Arvatavasti 6V pirn sellele kaua vastu ei pea aga 12V- pirni puhul on aeglaselt sõides liig pime.
kalev60 Kirjutas:aga kui sekundaar mähise asemel keerata ise sinna tulede jaoks mähis?

Halb idee - kaks mähist ühel südamikul toimib trafona ning koormuse muutused ühes mähises puudutavad vooluomadusi teises. Põhjuseks ikka see vana hea avastus, et elektri- ja magnetväljad käivad koos ja üks põhjustab teise. Ehk siis uue ehk sekundaarmähisele koormuse tahalülitamine muudab kindlasti algse mähise vooluparameetreid ja ei ole kindel, et säde alles jääb.

Võibolla miskite parameetrite mähistega asi kuidagi õnnestubki, aga raske on öelda. Mõni elektromehaanika ala tippspets + tugev teoreetik + praktik vast oskaks ehk öelda.

Igatahes maailmapraktikas on magneetoga isenditele minuteada alati peale pandud eraldiseisvad valgustusmähised, mis on süütesüsteemist nii galvaaniliselt kui ka elektromagnetiliselt eraldatud (Sachsi 98 ccm mootor, Š-50-57 mopeedimootorid jms).
druzdal vist ei jää ruumi ka eraldi seisva tuledele mõeldud mähise paigaldamiseks?