mul kodus mudel lennuk ja selle kütuseks on nitrometaan (sisaldab nitrot) tegelt on nagu lahjendatud vedel lõhke aine, et kas võib mingit abi olla kui mop-ile bensiini hulka natuke kallan
Mida ta peaks aitama? kulutab kiiremini ja lagundab laagreid
Ei usu eriti, et see aitaks midagi.Minu andmete järgi on nitrometaanile vaja kõrgemat surveastet kui tänapäevasel bensiinimootoril ja pealegi mopeedil on veel madalam surveaste, kui tänapäevasel bensiinimootoril.
Mina ei paneks seda oma tulevase(praegu veel pole, aga varsti on) masina paaki, aga kui sa tahad, siis pane. Pärast võiksid veel öelda, et kuidas masin reageeris.
Palju edu katsetustel!
Rene
AKA
rnkx
mudel lennuk kuhu see nitrometaan tegelt käib seal oli surveaste 5bari-i mopeedis oli 7bari-i
Aga kui sa oled nendes andmetes kindel, siis on suhteliselt suur oht, et võib tekkida detonatsioon.
n2utsu Kirjutas:seal oli surveaste 5bari-i mopeedis oli 7bari-i
Seda looma kutsutakse kompressiooniks. Surveaste on hoopis muu.
Nitrometaanil on kahjuks selline omadus, et bensiiniga võrreldes põleb ta väga aeglaselt, kütteväärtus on madal. Seetõttu on vaja süüdet tükkmaad varasemaks keerata. Näiteks Top Fuel dragsteritel, mis nitrometaanil sõidavad (90% nitrometaan / 10% metanool), on eelsüüte nurk kuni 65 kraadi. Kuid seda kasutatakse, sest nitrometaan sisaldab hapniku (CH3NO2) ( bensiinis hapniku ei ole ). Hapnik moodustab nitrometaani molekulmassist üle poole, seega vajab nitrometaanil sõitev mootor kordades vähem välishapniku kui bensiinimootor.
Sellest järeldub, et mopeedile pole sul mõtet nitrometaani bensusisse valada, kuna see ainult aeglustaks põlemist.
Kui päris aus olla, siis kui sul seda ollust palju käepärast on ja mootorist kahju pole, siis võiksid ju proovida küll. \"Natuke\" kallamist vaevalt muidugi tunda annab, aga minuteada on see mudellennuki kütus piisavalt tsiviliseeritud (nitrometaani on paarkümmend protsenti ja ülejäänu on metanool), et selle süütamiseks mingit ulmetehnoloogiat vaja ei tohiks olla. Pane paaki puhast mudelikütust, tee segu nii rikkaks kui võimalik ja proovi.
Hea oleks külmkäivituseks muidugi omada surveastet üle 10, aga alternatiivina võid enne mootori bensiiniga soojaks ajada, siis bensiin välja, lennukikütus sisse ja käivitus.
Enne katsetamist hoolitse KINDLASTI turvalisuse eest! Ära pane paaki viit liitrit kütust, vaid minimaalne kogus. Uuri välja oma lennukikütuse täpne koostis, kas on ikka selline, nagu ma enne ütlesin. Käivitamisel kanna pikki mittepõlevaid pükse ja pikkade varrukatega särki. Hoolitse, et käepärast oleks tulekustuti ja tõmba selle splint ennetavalt välja. Arvesta pigem halvima võimalusega, et kogu krempel süttib liiga hästi ja plahvatab.
On väga suur võimalus, et sellest ei tule midagi välja, aga ega siit foorumist midagi ka teada ei saa, Eestis praktiliselt puudub täismõõdus nitrometaanimootorite alane oskusteave.
Aa ja ma igaksjuhuks mainin seda ka, et need andmed, mille kohaselt nitrometaanimootor vajab kõrgemat surveastet, on valed. Samuti ei ole kompressioonide omavahel võrdlemine \"hoopis teine asi\" kui vastavate surveastmete võrdlemine. Kütteväärtus on nitrometaanil jah iseenesest madalam, aga ühegi mootori puhul pole probleem nr 1 mitte kütuse kütteväärtus, vaid oksüdandi (hapniku) puudus.
pain nitrometaani paaki 0,5l (paak on 3l) ülejäänd 2,5l oli benisiin, kohalt minnes mingit vahet aru saada polnud aga nii kui masin 40km/h välja jooksis (muidu jookseb 50km/h (piiraja) ) oli tõmme mega ; laksupealt jooksis 70KM/H mäest alla 80km/h, raske oli juba masinat teel hoida ja sumbuti tihendite vahelt oli välja pressimas ennast väike leek
oo... my gaad mis asju tehakse. :O
Mina oleksin kartnud üht asja sellise katse tegemisel... naq sa kirjutasid ,et leegid tulid sumpa vahelt välja siis võisid leegid ju ka vahepeal karbussi tagasi lüüa... Nii võib tuli läbi karbussi paaki minna.
Sellise asja pärast sadas eelmise Eesti valitsuse aegu Eestis üks lennuk ka alla, leek lõi karbussi ja läks üleni põlema.
n2utsu Kirjutas:pain nitrometaani paaki 0,5l (paak on 3l) ülejäänd 2,5l oli benisiin, kohalt minnes mingit vahet aru saada polnud aga nii kui masin 40km/h välja jooksis (muidu jookseb 50km/h (piiraja) ) oli tõmme mega ; laksupealt jooksis 70KM/H mäest alla 80km/h, raske oli juba masinat teel hoida ja sumbuti tihendite vahelt oli välja pressimas ennast väike leek
no mehed-kotkad, nüüd vist läheb asi hulluks kätte. sellise häguse katsetulemuse kirjelduse peale tormab hulk forsseerimihimulisi (mitte forsseerimisteadlikke) noorukeid nüüd vist samuti katseid tegema. ja ilmselt loogikaga, et kui 0,5 liitrit annab 80km/h, siis 1,0 seega 160...
Jesper, sul on küll head kavatsused ja au sulle kannatliku meele eest selgitamaks selliseid asju (mina enamasti enam ei suuda näiteks), aga see taustsüsteem ajab mulle siin hirmu (naeru) peale. ei saanud lihtsalt seda irooniat välja ütlemata jätta.
Katsetulemus on hägune küll ja ma veelkord toonitaks turvalisuse tähtsust selliste (kasvõi virtuaalsete
) eksperimentide puhul, aga teema iseenesest on huvitav. Nitrometaan (ega ka mudellennukikütuse teine komponent metanool) küll bensiiniga ei segune, seega antud katse puhul see bensiin seal paagis mingit rolli ei mängi, aga nitropropaani kasutatakse bensiinilisandina, nii-öelda vedela oksüdandina.
Artikkel nitropropaani kohta:
Liquid Horsepower
Tsitaat:According to one source, this additive, along with a jet increase, was worth 10 rear-wheel horsepower on a Pinto-powered circle track car with 120 rear-wheel horsepower.
masin on ehitatud nagu roller et karbussist jookseb pents väntvõllile ja sealt kahe silindriava kaudu kolvi ette ja väntvõlli ja karpa vahel on veel mingisugune klapp mida minu arusaamise järgi küll vaja poleks
n2utsu Kirjutas:... ja väntvõlli ja karpa vahel on veel mingisugune klapp mida minu arusaamise järgi küll vaja poleks
See klapp on reed-valve, mis laseb gaase ainult ühte pidi läbi. Antud juhul siis karburaatorist karterisse. Oleneb mootori tüübist, kas seda on vaja või ei. Kui karburaator on otse karteri küljes siis on seda kindlasti vaja, et karterisse saaks tekkida surve, mis pressib küttesegu silindrisse. Kui karburaator on aga silindri küljes (ma mõtlen nagu vene motikatel) siis seda klappi vaja just ei ole. Sellisel puhul aga annaks see klapp võimsust juurde, kuna kolb on alati silindrist väiksema läbimõõduga ning kolvi ja silindrivahelt pressib nagunii karburaatorisse tagasi.
Haa, kunagi valasin pullipärast nitrolahustit bensu sisse ja tulemus oli justku palju parem kui muidu bensuga, äkkilisem ja puha, ja sumbsist tuli ka päris huvitavat aroomi, ei jah maru eksperiment oli, ma panin õige vähe kuskil 10%, njah tasub proovi.
kustkohast seda nitrometani saab ja palju maksab? Ka mul on 1 noukogude ajast parit mudellennukimootor ja kas on voimalus et see tootab millegi muuga(eetriga). Seoses selle teemaga tarkas aki huvi
tekkis selline küsimus...kas 2 taktise mootori bensiini sisse võib segada diislit, õli asemel. Paneks diislit bensuga pooleks. diislit on üle aga bentsu napib