automoto.ee foorumid

Täisversioon: Keevitus
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Oman juba aastaid Wallius KLM220 aparaati ning on väga hea masin.

Ats.
Walliuse keevitusi ikka väga paljudes "eesti tehaste" kasutusel olnud. Tavakasutajale teeb ta vist vähem keevitusi, enamjaolt ikka tööstuslikku.
Ise pole enam uuematega (välimuselt madalad ja "odavam") kursis aga endal on ka wallius blueweld 302.
Siiani olen saanud ära keevitada kõik mis tarvis, annab gaasi ette ja järgi!
Kiidan omalt poolt, ainult hind oli tollal ajal ikka väga krõbe võrreldes teistega!
(04-12-2015, 02:34 AM)karvik Kirjutas: [ -> ]
(03-12-2015, 15:06 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Kas alalispinge saab selle 16-17 v vahelduva korrutamisel ruutjuur kolmega?

Seda ruutjuur kolme ehk 1,73 on vaja siis kui tegu faaside vahelise pingega.
Alaldamisel kordaja 1,4.
Palju tuleb ikka.
20V ni ei laaduks ta ikkagi. See peaks väga kõva trahvo olema mis niimoodi tipupinget jõuaks hoida.
Eeldusel et täisperiood alaldi siis: (16-1,4)X1,4=20,4V.
On keegi vaadanud palju klassikaline Start akulaadija/booster annab pinget nö boosteri/starteri asendis?
18V annab minu kasutuses olev.

Stahlwerk sisult üks hiina käkk jah, fritsud on lihtsalt  nime pannud. Kui esimest korda tühja koha pealt välja lülitus ja  aparaadi kaane avasin, leidsin põhjast ühe lahtise kruvi ja ühe M10 mutri, mis ilmselt olid kuskilt mujalt pärit, sest sobivat kohta sealt seest ma neile ei leidnudki Big Grin
Ksf Tanel andis numbri 18v DC Start boosterist- tuleb sinnapoole püüelda. Sain traadijupiga 7 keerdu mähitud. Vool järgi, 7 keeru otstest testriga 4 volti AC. Siis 7x18, jagatud 4x1,4 annab 24 keerdu sekundaarmähist. Pood 24 "inverteril" hiinlane sekundaari 3,5 mm diam. alumiiniumist teinud. Pole sealt midagi võtta ja kahekorra mähkida. Väljas puuriida kattel raskuseks katsa rohelist AWG  TWH-75c vaskkaablit(19 kiudu 0,4 mm diam.= 9,54 ruutmilli). Sisse sooja. Mnjah isolatsiooni pealt 8 mm, vast mahub ära.
Ja selle tegija hiinlase saan ka kunagi kätte- oli oma sõrmejäljed termorelee trafo külge kleepimisel kompaundi igaveseks jäädvustanud.
Piik on x1,57V, aga see läheb juba tähenärimiseks.
Seda keevitust laadimiseks ei kasuta, siis võib see 20V alalist kah jääda.

Mingi kollane kast mida pikemataega siinseal vahel kasutada on saanud, annab stardi asendis 27V alalist. Kast lubab 80A lisa voolu. Palju tegelikult, ei tea. Abiks on ta olnud küll. Termokaitse rakendub 40sek jooksul. Seda siis tsikli starteri taga. Need suht lahja tarbimisega.

Stardi asendit on soovitatav ülejäänud asjade säilitamiseks kasutada ainult koos starteriga. Kui aku ikka juba väga s itt on, siis see 20V sinna peale saada ei ole keeruline. Korras akuga või lühises akuga seda tõesti nii lihtsalt ei juhtu.

Kui selle sama asjaga laadida tahta, siis näiteks esitule pirn jadasse ja ongi olemas. Ühe pirniga küll palju ei tule, aga abiks ikka.
Ise sai mingi kodukootud akulaadijat kasutatud selliselt, et oli vana triikraua seest võetud takistustraat ja sealt traadi pealt sai siis "krokkodilliga" valida vajaliku voolu. Kui oli vaja suurt voolu, siis sai panna traati topelt. Muidu põles läbi.
20 volti? T 16m hakkas mingi relee klõbisema Tartu Märja boosteriga. RS alalisvoolurelee võib hoopis maha põleda enne käimahüppamist?
Teema hakkab käest minema- oleks vaja uut pealkirja: "mida head saab teha õnnetust asjast"
(12-12-2015, 04:34 AM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]20 volti? T 16m hakkas mingi relee klõbisema Tartu Märja boosteriga. RS alalisvoolurelee võib hoopis maha põleda enne käimahüppamist?
Teema hakkab käest minema- oleks vaja uut pealkirja: "mida head saab teha õnnetust asjast"
 Ise prooviks pigem selle esialgse 16V vahelduvaga-16-1,4=14,6V. Nii ei saa küll maks pinget starteri asendiks aga saab vast kauem akut laadida enne käivitamist.
 BTW, taolise laadija trahvo annab samuti u 16v vahelduvat maks laadimise asendis;
http://pood.automaailm.ee/est/autokaubad...uctID=6603
Skeem on taolisel u 99% tõenäosusega sama:
[Pilt: laadija.JPG]
Tere

Plaanin juba pikemat aega endale soetada AC/DC võimekusega TIG keevitust.

Hea kui oleks ka käpal vesijahutus.
200 amprit oleks ka vist suht miinimus võimsus.

Oskab keegi pkkuda/soovitada mingi mõistlikus hinnaklassis masinat.

Kautatud võib ka olla.
(13-12-2015, 18:53 PM)einar Kirjutas: [ -> ]Tere

Plaanin juba pikemat aega endale soetada AC/DC võimekusega TIG keevitust.

Hea kui oleks ka käpal vesijahutus.
200 amprit oleks ka vist suht miinimus võimsus.

Oskab keegi pkkuda/soovitada mingi mõistlikus hinnaklassis masinat.

Kautatud võib ka olla.

Mõistlik hinnaklass on suhteline mõiste, aga kui uuest räägime, siis alla 2000 € sellist, mida keevituseks raatsiks nimetada, väga ei leia. Eelpool mainitud stahlwerkid ja muud asjandused soovitaks jätta vahele ja kohe osta mõne sellise tootja oma, kes keevitustega tegelenud. ESAB, Kemppi, Fronius näiteks või kas või mõni Itaalia oma, aga mitte hiinakas.
 Alukeevitus on niigi piisavalt komplitseeritud, et oma elu hiina sitajunniga veel keerulisemaks teha.
Ennem raha koguda ja kohe "õige asi" osta.
(12-12-2015, 11:22 AM)Tegelane5 Kirjutas: [ -> ]Ise prooviks pigem selle esialgse 16V vahelduvaga-16-1,4=14,6V. Nii ei saa küll maks pinget starteri asendiks aga saab vast kauem akut laadida enne käivitamist.


Starterid ei heida lusikat nurka ka siis kui neil vaid 8V peale jõuab. Viletsa akuga on selline pingelang suht tavapärane. Parematel kipub starteri andmise ajal sammuti sinna 10-11V kanti ja kui see keevituse piikide ja RMS-ide jura kõik kokku keerutada, siis saab selliselt peaaegu kõik amprid trafost kätte.
Kuna see keevitus tundub suht niru, siis sealt ilmselt liigapalju ampreid koos pingega põka jaoks ei tule ja pingelang tekib igaljuhul.
Seepärast ka see koos starteriga kasutamine hea on, et tekitab piisaval hulgal kadusid, et mitte muid asju ülepinge ohtu seada.

Kui aku väga vilets, siis on ülepinge üsna kerge tulema kui starterit järgi ei ole. Ehk siis see (16-1,4)x1,4 või kui tähte närida siis x1,57
Minul nii tehtud-starteri pendiksit tõmbab oma aku ja edasi vajutan peos täku magnetkäiviti  nuppu.Täkk tehtud keevitustrafost,kaks faasi ja sekundaarmähiseks keevituskaabel.Käivitusvoolu ühendan kohe starteri sisse mineva klemmi alla.Keevitus oli algselt valgustusvoolu oma.
Tere. Kas keegi oskab pildi järgi öelda, mis keevitusega on tegu, kas mingi isetehtud, või on mingi ettevõtte toodanguga?
Pakun, et käsitöö, üks relee on kindlalt pärit veneaegsest telefoni keskjaamast.
Olles oma kätega teinud niimõnegi keevitustrahvo,pakuks ikkagi välja,et tegu mingi vabriku nn.hübriidiga.Esitex,pole ju mingit mõtet teha kahte mähist,saab 1,ga hakkama.Teiseks.Kogu mant pigem lohakas vabrikutöö,kui isetehtud.3,dax mingid nn.shundid on kindlast mingi kolhoosi töö.Ja isegi 80 date lõpus ei kasutanud enam keegi nn.tlf.releesi etteveoks.Ehk ikka rubriigist,et võimalik ainult Venemaal Big Grin...PS. Uurisin pilti suts hoolikamalt.Ilmselt üks mähis TIG i teine MIG i jaoks.Seda enam tundub mulle see riist olema sovietihiilgusaegne nn.universaal.Või olgu siis pealegi,ehk tolleaegne ajugeenius Kulibin vms...
Kui lähemalt uurida, siis selline kooslus viitab kodukootud kättejuhtuvast materjalist koostatud tööriistale. Pildil on näha ju türistor juhtimist, V200 suuri dioode ja seal samas ka seleen aladit + kaasaegset auto releed ja "telefonijaama" releed (tegelt kasutati selliseid massiliselt 60-80 aastatel nõukogude tehnika koostamisel)  Omaaegne hüüdlause, tõlkes vene keelest:" Elagu Nõukogudemaa mikroskeemid... Kõige suuremad mikroskeemid maailmas"   Big Grin  

Ps. Linnuke`selt küsiks täpsustuseks, et mida mõeldakse sõna "mähis " all.
Seda lavatrafot kasutas ka "Klimat" seade farmi õhutusventilaatorite kiiruse muutmiseks. Autotrafo ju, kas ei salvanud niiske kindaga? Ise julgen ainult  3x220 pinge saamiseks (tapisaag, höövel, drell, ketassaag).
Tänud kes viitsivad kaasa mõelda. Selle keevitusega on hetkel nii, et sai ostetud mittetöötavana ja päriselt tööle pole teda veel saanudki. Esialgu arvasin et tegu on mingi algelise "Purtse" keevitusega.  Eelmise omaniku sõnul töötas, aga oli probleeme traadi etteveoga. Minul kippus ta juba sisselülitamisel 16A peakaitset välja lööma, niiet keevitada pole saanud proovidagi. 
Hetkel seisab ühe meistrimehe juures kes proovib tast mingit töölooma saada, tema poolt on ka tehtud see pildil all paremas nurgas väljavõte elektrood-keevituse käpa jaoks(kuna see oli tema sõnul suht lihtne värk sinna juurde lisada) aga proovida pole veel saanud.
Huvitav on see, et kui traadikeevitus süsteem ülejäänud süsteemist lahti ühendatud on siis kaitset välja ei löö. 
Mõtlesin et ehk keegi on kokkupuutunud samalaadse aparaadiga ja oskab öelda, kas 16A üldse piisab sellisele aparaadile ja kas ja kui mõttekas selle asja ehitamine üldse on. Tegelikult eeskätt on vajadus just traat-keevituse järele millega saaks plekki keevitada.
Siis osta ikka Esab Caddy näiteks. Hea firma, mitte kallis, inverteril jne. Teed töö ära, riputad garaazi ukse külge konksule, keerad ballooni kinni ja 5 kg rullist jätkub päris pikaks ajaks. See "laudajahutaja" vast ei lähegi nii alla, et plekki saab lasta.