automoto.ee foorumid

Täisversioon: Keevitus
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Maskil tuleb klaas eest ära võtta, nägemine muutub ka külmaga heaks.
Mul neid(antimist) vahendeid vist viis erinevat riiulis,kuid ükski neist ei tööta,ainuke töötav lahendus on sukeldujate variant-tatiga kokku Toungue ,aga ehk oskab soovitada töötavat sprei vahendit-tatti suht ebameeldiv iga kord kasutada.
Fairy nõudepesuvahendit määri enne kasutamist klaasile.
Mina oma prillidele saanud optikapoest (instrumentarium) spesial asja.Kuni esimese prillinühkimiseni OK.
motokiivrite pinlock visiirist sisemine klaas teha. Rolleyes
(19-01-2017, 16:49 PM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Mul neid(antimist) vahendeid vist viis erinevat riiulis,kuid ükski neist ei tööta,ainuke töötav lahendus on sukeldujate variant-tatiga kokku Toungue ,aga ehk oskab soovitada töötavat sprei vahendit-tatti suht ebameeldiv iga kord kasutada.
Vaatad ehk siis tõesti sukeldujate poodi? 
https://www.divestock.ee/scuba-diving/ma...ccessories
Olen ise taolist spreid sihtotstarbeliselt kasutanud ja toimis. Tatt jätab maski veits häguseks, aga häda korral ajab asja ära. Muideks, kui see vahend sukeldumismaski äravõtmisel koos veenirega suhu satub, siis on tatistamist palju - mõru kui kurat! Tavaspreidest erineb sukeldujate oma selle poolest, et silma sattudes ei tohi kipitada. Ei kipita ka, proovitud. Keevituse juures vahet pole.
Kui ükski vahend ei aita, võib olla sama probleem, mis igal sukeldujal tuliuue maskiga. Liiga sile sisepind tõmbabki uduseks ja ükski vahend pikalt ei aita, sest ei püsi peal. Meid õpetas instruktor nii, et võta uus mask õhtul teleka ette kaasa ja hõõru sisepinda kergelt, aga kaua hambapastaga. Tekkivad mikrokriimud ei sega vaadet, kuid hoiavad edaspidi vahendit kinni ja mask enam uduseks ei lähe. Mina olen kahe sukeldumismaskiga nii teinud ja toimis. Hõõrumisega ei tohi muidugi liiale minna. Aeg ajalt tasub pasta maha pesta ja tatiga proovida, kas juba aitab.
Kusagil foorumis õpetati, et poest saadav habemeajamisvaht tuleb lasta klaasi pinnale ja siis hõõruda niikaua riide või pehme paberiga, kuni pind taas puhas. Pidi samuti auruvabaks jääma.

A.
https://www.stokker.ee/kaasaskantav-pool...1253113907


Kellegil kogemusi antud masinaga? hinna kvaliteedi suhe peaks paigas olema.
küsin ka siis, et kas pionier 161-1 turboga ilma gaasita toimiva traadiga ka miskit kokku saab või tuleb ikka baloon järgi panna, sorry kui väga loll küsimus.
pole elus seda nn täidistraati proovind
Aparaadist ma ei tea, aga täidistraadiga saab keevitada küll kui natuke enne harjutad, voolud ja traadikiirused tuleb veidi ümber sättida ja päris keevituse tunnet ei teki Wink
pole ka seda apastraati enne kasutand, mõtlesin, et kas esimene proov teha täidistraadiga või ikka balloon ja õige traat
Tervist foorumlased!

Ilmselt õige teema küsimaks soovitusi keevituse osas üsna algajale hobiks ja alguses õppimiseks. Nimelt soov enamasti nõukogude autotehastest (miks ka mitte uuemat tehnikat) tulnud kerepaneele ja plekki tekkinud auke ja roostet uute lappide ja keevisega liitma hakata. 
Kangema metalli jaoks on olemas juba vanakooli elektroodkeevitus millega siiani põllumajandustehnikat remontinud ja lisatarvikuid juurde ehitanud - see ka ainuke kokkupuude keevitamisega, MIG/TIG jm ei ole kokku puutunud. 
Ei oleks ka halb kui too keretööde tarvis minev masin suudaks sügavamat vagu ajada, kuid ei ole prioriteet.
Kodus olemas tööstusvool millega siiani elektroodi ka mööda rauda ajanud olen. Seega ei pea piirduma valgusvooluga.

Nüüd ongi küsimus mis sellisele algajale huvilisele mõistlik osta oleks. 
Kerisin ka seda teemat siin viimased 20 lehekülge läbi ja ei osanud ikka otsustada (paljud pakutud lingid on ka maas). Samuti muidu teinud ka kõva googeldamist sellel teemal, paljusi seadmeid mis pakutakse ei ole aga Eestis müügil. 
Hinnavahemik võiks jääda algatuseks 400-500€ kanti. Kuid nagu ma aru saanud olen saab algaja juba mingi max 300€ juba midagi kätte.

Olge head seltsimehed, soovitage oma kogemustest ja teadmistest midagi minusugusele huvilisele!

Parimat!
(08-03-2017, 16:19 PM)corpy Kirjutas: [ -> ]Tervist foorumlased!

Ilmselt õige teema küsimaks soovitusi keevituse osas üsna algajale hobiks ja alguses õppimiseks. Nimelt soov enamasti nõukogude autotehastest (miks ka mitte uuemat tehnikat) tulnud kerepaneele ja plekki tekkinud auke ja roostet uute lappide ja keevisega liitma hakata. 
Kangema metalli jaoks on olemas juba vanakooli elektroodkeevitus millega siiani põllumajandustehnikat remontinud ja lisatarvikuid juurde ehitanud - see ka ainuke kokkupuude keevitamisega, MIG/TIG jm ei ole kokku puutunud. 
Ei oleks ka halb kui too keretööde tarvis minev masin suudaks sügavamat vagu ajada, kuid ei ole prioriteet.
Kodus olemas tööstusvool millega siiani elektroodi ka mööda rauda ajanud olen. Seega ei pea piirduma valgusvooluga.

Nüüd ongi küsimus mis sellisele algajale huvilisele mõistlik osta oleks. 
Kerisin ka seda teemat siin viimased 20 lehekülge läbi ja ei osanud ikka otsustada (paljud pakutud lingid on ka maas). Samuti muidu teinud ka kõva googeldamist sellel teemal, paljusi seadmeid mis pakutakse ei ole aga Eestis müügil. 
Hinnavahemik võiks jääda algatuseks 400-500€ kanti. Kuid nagu ma aru saanud olen saab algaja juba mingi max 300€ juba midagi kätte.

Olge head seltsimehed, soovitage oma kogemustest ja teadmistest midagi minusugusele huvilisele!

Parimat!

Tsitaat:"Kodus olemas tööstusvool millega siiani elektroodi ka mööda rauda ajanud olen. Seega ei pea piirduma valgusvooluga."

  Hea oleks, kui saate mõõta oma tööstusvoolu pinge faaside vahelt, kuna paljud keevitused on väga "pirtsakad" pinge kõikumise suhtes.  Mõõta tuleks ilma koormuseta ja pärast nii palju tarbijaid sisse lülitada, kui võimalik ja siis uuesti mõõta. Mõõtmistevahe on pingelang ja see on keevituste jures küllaltki tähtis faktor.  Keevituse valmistaja firma nimi ise ei keevita. on tarvis täita algtingimused keevitamiseks  :Smile 

Parimat  h2rra
Tänud vastuse eest H2rra! 

Panen mõõtmise kõrvataha ja üritan normaalsuse piirides ka mingeid möötmisi teha. 
Samas pole täheldanud kordagi, et vool oleks kõikunud. Kõik tööstusvoolu tarbijad korraga järgi panna testimiseks on muidugi väga rets, tõmbab pool küla pimedaks. Smile  Kodus nimelt saekaater ja muud saed, keevitus, höövlid, lõhkumismasinad jm. nõukogude aegset kraami tööstusvoolu pealt. Tööstuse peal töötab ilmselt ainult üks masin korraga nkn, seega ei tohiks kõikumine väga suur olla. Toas max pesumasin, keedukann või mõni muu tavapärane olmetehnika. Majapidamine on esimene mis alajaama küljes istub külas, minust edasi on alajaamast 3-4 maja sama voolu peal.

Siiani nagu uurinud siis keevituse firma ikka loeb ka natuke, osadel pidid olema halvad etteande kõrid, mootorid/rullid. Samuti vist on mingi vahe digitaalsetel ja vanakooli versidel. Kuuldavasti esmased pidid paremad olema algajale.

Suur tänu!

Lugupidamisega,
Tänapäeva invertermasinad toimivad päris korralikult. Seda valgustusvoolu pole vaja väga karta. Karta tuleks pigem pikendusjuhtmeid.
Kui asi piirdub enamaltjaolt pleki (kuni 2mm) keevitamisega, siis käib selline masin küll:
https://www.stokker.ee/poolautomaat-bima.../256698318

Kannatab ka 3-4mm terast lasta. Mitte pikalt, aga saab kodutöödega hakkama.
Pöhiline pigem tuntud nimi nagu Telwin, Lincon, Esab, mitte tundmatu loom.
Fronius, Miller ja teised tuntud nimed jäta kohe eemale, need hoopis teisest hinnaklassist.

Samas soovitaks ka oksjone jälgida, tuntud nimega kasutatud masinad liiguvad väga hea hinnaga.

Too mingi asi ära ja hakka tegema. Muidu jäädki neid arvamusi koguma. Nagunii iga mees kiidab oma riista...
(08-03-2017, 21:35 PM)rehepapp Kirjutas: [ -> ]Tänapäeva invertermasinad toimivad päris korralikult. Seda valgustusvoolu pole vaja väga karta. Karta tuleks pigem pikendusjuhtmeid.
Kui asi piirdub enamaltjaolt pleki (kuni 2mm) keevitamisega, siis käib selline masin küll:
https://www.stokker.ee/poolautomaat-bima.../256698318

Kannatab ka 3-4mm terast lasta. Mitte pikalt, aga saab kodutöödega hakkama.
Pöhiline pigem tuntud nimi nagu Telwin, Lincon, Esab, mitte tundmatu loom.
Fronius, Miller ja teised tuntud nimed jäta kohe eemale, need hoopis teisest hinnaklassist.

Samas soovitaks ka oksjone jälgida, tuntud nimega kasutatud masinad liiguvad väga hea hinnaga.

Too mingi asi ära ja hakka tegema. Muidu jäädki neid arvamusi koguma. Nagunii iga mees kiidab oma riista...

Lingil viidatud masin sai omale koju taritud, siiani täidistraadiga harjutanud. Saab hakkama küll,aga olen aru saanud et balloonig aikka pidi tunduvalt parem olema lasta, eks peab ballooni juurde hankima. Selle konkreetse masina peale suurt ballooni jällegi ei pane. Massi juhe tuleb kohe pikemaks teha, mudu aitab kodus nokitsemiseks küll.
Lihtsalt remargi korras, et täidistraadiga keevitamine on väga masohistlik tegevus. Kallis traat ja kvaliteetse tulemuse saavutamine äärmiselt keeruline (suurt kogemust vajav).
Ballooni hankimine ei ole väga keeruline, voolik vöib vabalt kümmekond meetrit pikk olla ja balloon vedeleda garaazi nurgas. Viimane eeldab siiski kvaliteetset voolikut ja lekkevaba süsteemi.
Ja mina soovitan segu gaasi. Temp pisut CO2-est kõrgem ja keevis tuleb parem. Voolu ju niigi vähe.
Hinnavahe on, aga mitte väga drastiline. Eriti kui arvestada, et kodus kestab ka väike balloon üsna vapralt. Eeldusel muidugi, et lekkeid ei ole.
Mix-il on pritsmeid ka vähem.

Üks lihtne asi kuidas oma keevituse põleti otsa veidi puhtamana hoida, on ta aegajalt kasta toiduõlisse. Keevitamisel on kerge pannkoogi hais üleval, aga suudme puhastamine on käkitegu, võrreldes ilma õlita. Toiduõli ja spets asjal muud vahet ei tea öelda, kui et ühte on vabalt igas toidupoes saada, teist peab otsima. Hinnavahe ka muidugi.
Super!
Saanud juba päris mitmeid häid vastuseid. 

Valgusvoolu ei karda, olemas ka kodus valgusvoolul elektrood keevitus millega suvilas oli hea aiapostidele klambreid keevitada ja muud säärast teha. Lihtsalt mainingi ära, et kuna olemas tööstuslik siis ei pea ideede pakkumiste puhul piirduma valgusega. 

Saan siin nüüd õieti aru, et need aparaadid suudavad traadiga keevist ajada ka ilma gaasita? 
Samuti küsin veel mis gaasi ja traati kerepaikamisel hea tulemuse saamiseks kasutatakse? 
Metalli jahutamist paindumise vältimiseks ja paisumist/kahanemist ning muud säärast keevitamise puhul teoreetiliselt mõistan, aga kõike seda peaks aga läbi tegema ja õppima ka praktiliselt.

Miks niipalju rumalaid küsimusi - aga just sellepärast, et pole vastavat eriala kunagi õppinud vaid hobina vanade aparaatidega tegutsenud. Erialalt olen hoopis IT spetsialist Smile .

Parimate soovidega!
Gaas on kas tavaline CO2 või CO2 ja argooni segu (näiteks agamix) Mina kasutan kodus musta raua jaoks CO2-e ja tööjuures RV jaoks Agamixi, vahest ei ole väga aru saanud. Täidistraati (ingl. k. flux-core) pole kasutanud aga traat on tunduvalt kallim ja väidetavalt ei ole ka tulemus sama hea. Ballooni pead rentima paarkümmend eurot aastas, lisaks gaasi hind paarkümmend eurot balloon. Balloone pakuvad kolm firmat: AGA, Airok ja Elme Messer.