automoto.ee foorumid

Atsetüleeni+hapniku seguga saab keevitada raami ka kokku tahaks bagi raami keevitama hakkataaga milline see aparaat on üldse?

unetu Kirjutas:Atsetüleeni+hapniku seguga saab keevitada raami ka kokku tahaks bagi raami keevitama hakkataaga milline see aparaat on üldse?

Aparaat? Hmm... tegu on kahe (ratastel) ballooniga, voolikutega ja keevituspitsiga. See ongi kogu nn gaasikeevitus-"aparaat". Traat loomulikult antakse peale manuaalsel meetodil ehk siis on vasakus käes (pits paremas)

Enne traatkeevitusaparaatide (Kemppide) tulekut tehti enamikke autokeresid muide gaasiga. Muud polnud viga, aga jõhkralt kõveraks tõmbas kuuma tõttu kogu pleki väga laialt... Restauraatori õuduseunenägu on hakata midagi aretama kunagi gaasiga ümber-keevitet autokerest...

aga kust ma need balloonid, voolikud ja keevituspitsid saan?aga kas muidu gaasiga keevitamine tuleb odavam kui traatkeevitus aparaatide ja elektroodkeevitus aparaatidega tegemist ?

unetu Kirjutas:aga kust ma need balloonid, voolikud ja keevituspitsid saan?aga kas muidu gaasiga keevitamine tuleb odavam kui traatkeevitus aparaatide ja elektroodkeevitus aparaatidega tegemist ?

Teretere!

Anna palun irisemine andeks,ent kui Sa sääraseid küsimusi oskad esitada, siis jäta esialgu igasugu sõidukite raamide kokkukeevitamine oskajate hooleks. Oluliselt parem hääd tervist ja pikemat eluiga silmas pidades. See aga ei takista mõistagi isetegemist õppimast, esiti küll soovitavalt miski muu raua kui sikli/bagi/whatever mis muu sõiduriista kallal.
Odavuse koha päält on algajale muidugi traatkeevituse pruukimine odavam. Just pruukimine, materjalide kulu koha pealt. Aparaat on muidugi kallis raip aga gaasiga pusides läeb esimene balloonitäis kardetavasti niisama tuulde, enne kui mõistlikku jälge sündima hakkab.

Terv. Ivar

mind õpetatakse keevitama ega jah ma suvalt küll tegema ei hakka

Gaasiga saab muidugi teha asju, mis elektriga ja tavalise leeklambiga pole võimalikud. Näiteks nädalavahetusel proovisime vennaga toru kõveraks ajada. Tuupisime selle liiva täis ja tagusime korgid otstesse. Soojendasime tavalise leeklambiga. Alustuseks ei töötanud käsipumba tagasilöögiklapp, mistõttu bensiin nirises liiga väikese rõhu tõttu düüsist lambi külgedele ja lamp hakkas üleni põlema . Hiljem tuli düüsist bensiinijuga, mis süütas märja rohu ja tellistest tõkke nagu leegiheitja . Pärast leegi normaalseks saamist ei õnnestunud isegi markerijälgi torult maha põletada, kuigi toru küpses kümmekond minutit leegi sinises osas. Gaasikeevitusega oleks asi arvatavasti ilma suuremate probleemideta tehtud saanud. Gaasiga peaks saama ka kõvajoodisega joota. Elekter on seevastu palju ohutum: ei plahvata ega leki, süütab ja tapab vaid eriti vääral kasutamisel (aurudega täidetud kütusemahutite keevitamisel, aparaadiga vihmas töötades jne.).

Kui palju balloonide täitmine ja täidetud atsetüleeniballoon ligikaudu maksavad?

unetu Kirjutas:Atsetüleeni+hapniku seguga saab keevitada raami ka kokku tahaks bagi raami keevitama hakkata

(Toru)raami keevitamine on üks vastutusrikkamate asjade keevitamine üldse. Vaid survealaste mahutite (katlad jms) keevitamine on minu arvates veelgi vastutusrikkam.

Seetõttu soovitan toruraami keevitamine kõigil võimalikel juhtudel jätta oma ala spetside ja proffide hooleks ka siis, kui endal juba teatavad kogemused.  Erinevalt auto kandevkerest tekivad toruraami mõõtmetelt küllaltlki väikestes sõlmedes väga suured jõud ning purunemine võib olla fataalne.

Näiteks mina ei julge eriti mootorratta raami põhikonstruktsioonide kallale keevitusega minna, kuigi olen aeg-ajalt keevitanud viimased 21 aastat.

Kui ma ei eksi, siis nt ARKis kehtis isetehtud toruraamiga sõidukite kohta lausa nõue, et raami kandevosa peab keevitama keegi "passiga" keevitaja.

Ei ole ARKis sellist nõuet.

Kui järele mõelda, siis enamus ajast olen keevitust kasutanud mitmesuguste statsionaarsete asjade keevitamiseks (trepikarkass, antennimast). Minichopperi raamil said enamus liidetest dubleeritud ning väga korralikult keevitatud (tühimikud relakaga välja ning uus keevitus tekkinud lõikesse). Ohutuse mõttes aretan ikkagi kiirusepiiraja peale (~30 km/h). Mingite võimsamate sõidukite kallale kindlasti ei julge minna, esiteks võivad kasutatavad materjalid liiga väikese mehhaanilise vastupidavusega olla ning ega keevisliide alati päris ühtlane pole.
Koduseks kasutuseks on alalisvoolu-elektroodkeevitus igati piisav :
ilma lisakulutusteta saab valida antud tööks kõige sobivamaid elektroode,
elektroodid ei maksa eriti palju (traadi ja gaasi kohta ei tea) ja leek on suhteliselt püsiv. Väiksema läbimõõduga elektroodidega (ilmselt sõltub ka elektroodist, meie keevituse parameetrid võivad samuti ebasobivad olla) on juhtunud, et kogu elektrood tuleb korraga ära kulutada, sest poolik enam lihtsalt ei ,,sütti" vaid jääb detaili külge ja hakkab üleni hõõguma, kuni hoidiku juurest läbi põleb. Gaasi ja traadiga keevitamise tahaks ka ära proovida.

Toruraami ehitamisest niipalju võistlusspordis, et EAL kaalub minuteada kroom-molübdeen toruraamide keelamist just seetõttu, et õnnetusekorral kehvalt tehtud puurid võivad keevituskohtadest puruneda. Et kui Cr-Moly torusid keevitada vaja kokku on siis otsida kindlasti spetsialist, kes tunneb nende torude keevitamise tehnoloogiat ja on seda ka varem teinud. Ei ole vist eriti tore kui mõni turvapuuri tala või mis iganes tugeva löögi järel ära murdub ja tänu sellele kehavigastusi tekitab...

aga millised torusi kasutatakse raamide tegemiseks?

Tõmmatud terastoru. Kergem on kasutada kandilisi torusid, neid on kergem kokku klapitada. Minu hinnangul ei ole korraliku MIG-iga korralike torude raamiks kokku keevitamine niiiii kohutavalt raske, aga vajab siiski veidi harjutamist ja kainet mõistust. Suhtumisega stiilis "MIG maksab ropult palju, parem võtan gaasi" nüüd küll ühtegi autot valmis ei ehita.

no aga siis gaasiga ei saa?peab kindlasti MIG olema?

Gaasiga keevitamine on minuarvates kindlasti kallim ja aegakulutavam. Niipalju kui mina olen gaasiga keevitanud vajab see rohkem vilumust kui elektril põhinevad keevitused. Seal on hulga keerulisem ka saavutada vajalik (õige) temperatuur metallide omavaheliseks sulamiseks. Nt. sulatad selle keevitustraadi küll ülesse ja ta sulab 2 liidetava koostu/detaili vahele/peale, aga tegelikult sulas ainult ära see traat ja detailid ise suht õrnalt koos.

Pigem ongi gaasiga hea keevitada õhemaid asju nagu plekk jne. Kuigi plekki keevitades ära ühte koha liigapalju kuumuta... läheb kõveraks...

Elektriga saavutad vajaliku temperatuuri koheselt. Loomulikult peab vastavuses olema voolu tugevus keevitatava metalli paksusega.

Enivei loe suvalist lukksepa õpikus, kuidas see asi käib täpsemalt...


Sven@amatöör-keevitaja

Unetu, asi pole põhimõttelises saamises. Sellise projekti ja sinu poolt seatud algtingimuste puhul on MIG lihtsalt optimaalne. Gaasiga õpid kõigepealt 10 aastat ametit, siis teed lõpuks ühe korraliku raami.

Eks see muidugi sõltub inimesest, aga minu isikliku hinnangu kohaselt ei tasu see mõnetuhandene kokkuhoid end ära, elu ja tervise hind on kõrgem.

Kõige parem oleks üldse TIG-iga raami keevitada.

aga voolukõikumine ei loe?

Jesper kirjutas:

Tsitaat:Kõige parem oleks üldse TIG-iga raami keevitada

Mis on TIG?
Keevituseteemast lugesin, et:
MIG - lisametall (traat, elektrood vms.) inertgaasis
MAG - lisametall agressiivses gaasis.
Kas TIG on mittesulava elektroodiga (wolfram, süsi)
inertgaasis keevitamine - liide koosneb ainult liidetavate metallide sulamist ning on sarnaste parameetritega?

Unetu, kui nuppu vajutades vool ära kaob, siis ei tule elektrikeevitusest vist midagi välja jah. Mul isiklikult on sellega õnneks läinud, keevitus on küll 220V, aga garaazhi tulev vool on piisavalt kvaliteetne, seega see probleeme ei valmista. Kui võimalik, tasub mõnda MIG-aparaati plaanitavas kasutuskohas proovida. Ma olen täiesti kindel, et 90% 220V MIGide kehva jõudluse kohta käivast kriitikast on tegelikult põhjustatud kehvast voolust, mitte masinast endast.

Tööstusvooluga peaks lood enamasti paremad olema. Pinge on kõrgem ja voolutoru ka enamasti jämedam.

Künnimees, TIG on peaaegu see, mida sa ütlesid - tõepoolest keevitatakse wolframelektroodiga inertgaasis. Ainult et enamasti lisatakse keevitamise käigus ka täitetraati. Aga saab ka ilma. Keevitama õppimine on ilmselt veel keerulisem kui gaasiga (isiklikud kogemused mõlemaga puuduvad), aga tulemus on see-eest ka pika puuga kõige parem.

http://en.wikipedia.org/wiki/Gas_tungsten_arc_welding

Jesper, sa räägid MIGiga (paksu seinaga) torude keevitamisest - aga kas tõesti mõne võimsama traatkeevitusega midagi enamat kui õhukest plekki keevitada annab? Sest traatkeevitused, mida mina näppinud olen (3f, 0.8mm traadiga), pole küll muuks passinud, kui õhukese plekiga mängimiseks...

teet,
tõsisemateks töödeks (s.h. väljalasketorustikud) siiski 3..4mm elektroodi ning 150..200A voolu kasutab

kas see wolframelektrood on siis kallim kui teised elektroodid