Kunagi keegi rääkis, et laadimise kontrollimiseks, pead mootori töötamisel mingid klemmid kokku ajama. Millised?
Mul on Vaz21053 ja armatuuris aku tuli põleb, aga laadimis kell on rohelise peal, kõrgematel pööretel punaselgi.
Kuidas saan siis seda kontrollida (testrita)?
Tahaks skeemi näha, siis oskaks edasi mõelda. Kas 2105 on see eraldi
pingeregulaatori toitealaldiga (vist oli 3*KD202, ,,miinuse" tekitasid põhialaldi dioodid)? Sellistes skeemides on (üldjuhul) ampermeeter ikka seal, kus tavaliselt ja aku pildiga tuluke vaatab, kas pingeregulaatori toitealaldi väljundis on ligikaudu sama pinge, mis aku ,,+" klemmil. Esialgu saab pingeregulaator toidet akult ning tuli põleb, kui generaator tööle hakkab, ilmub alaldi väljundisse pinge ja tuli kustub ära. Kui ampermeeter (laadimiskell) näitab rohelist, peaks aku laadimine ikkagi toimuma. Kui skeem vastab kirjeldatule, pakuksin veaks halba ühendust pingeregulaatori toitealaldi väljundi ja pingeregulaatori vahel (klemmid oksüdeerunud, juhe katki vms.), vähemtõenäoline on mõne detaili läbipõlemine. Nagu alguses kirjutatud, ilma skeemi nägemata ei oska midagi konkreetset soovitada.
reaalselt ei saa ilma testrita midagi teha...
Mgarageu kirjutas:
Tsitaat:reaalselt ei saa ilma testrita midagi teha...
Eks parem oleks muidugi, kui tester olemas, kuid skeemi uurides
võib viga selguda ning selle kõrvaldamine õnnestuda ka ilma testrita.
Skeemi mul pole, aga eks ma otsin siis endale testri
Ilma testrita aretaks veel midagi, aga ilma skeemita ei oska peale üldise jutu midagi pakkuda. Kui skeemi pole, tasuks vaadata, millise markeeringuga on generaator ja pingeregulaator. Kalju Aleksius on kirjutanud raamatu ,,Autode elektriseadmed", kus vaadeldakse just
komponente, vähemal määral autode elektriseadmestikku tervikuna.
Raamatut on vähemalt 2 väljaannet (vist oli isegi 3), üks siniste kaantega
paksem raamat, illustratsiooniks kollasega mingi elektriskeem, teine õhem
ja uuem, kaanel süüteküünalde kujutis. Peale selle on auto tehnilises passis (või kuidas seda kasutusjuhendit nimetatigi) kindlasti mingi
skeem.
Mul on kodus mõlemad kirjeldatud raamatud, kuid ise lähen sinna alles järgmisel reedel (18. nov). Kui annaksid selleks ajaks generaatori ja pingeregulaatori tähistused, leiaksin võib olla skeemi.
dioodide korrasolekut ja pinget hea testriga kontrollida...haamri ja meisliga ei oska...
Kui 05 voltmeeter on rohelisel,on kõik ok.Siis on viga laadimistule ahelas või näitab voltmeeter aiateibaid(voltmeetri kontrollimiseks ongi testrit vaja).
Juhtmete kokkupaneku teel generaatori korrasolekut saab kontrollida 01/011 ja 03/06 ning 2121 autode korral,kuna nendel on pingeregulaator kere küljes.Siis pannakse lühiajaliselt kokku need juhtmed mis pingeregulaatorisse lähevad.Kui siis tekib laadimine on viga pingeregulaatoris,kui ei,siis tuleb viga otsida mujalt
Mgarageu kirjutas>
Tsitaat:dioodide korrasolekut ja pinget hea testriga kontrollida...haamri ja meisliga ei oska...
Loomulikult on testriga lihtsam ja mugavam, aga kui tester puudub, tuleb
seal, kus võimalik, kasutada nn. ,,vanakooli" nippe. Pinge olemasolu alaldi väljundis saab kontrollida näiteks 0,5..2 W proovilambiga, üksikuid dioode saab samuti väikese proovilambi ja 12V akuga kontrollida. Ikkagi on alustuseks vaja skeemi, et leida elemendid, mis sellise rikke saavad tekitada ning seejärel leida moodus nende kontrollimiseks.
Kui armatuurlaual on voltmeeter, mitte ampermeeter, on asi muidugi keerulisem. Põhimõtteliselt jäävad ikkagi 2 varianti:
1)laadimist pole.
2)tuli põleb ilma põhjuseta.
Kui laadimine puudub, peaks see käivitamisel tunda andma.
Teisel juhul on selline kontrollimise võimalus, et akut tuleks laadijaga mõned tunnid 1/10 nimimahutavusega arvuliselt võrdse vooluga laadida,
kergelt koormata mõnekümne minuti jooksul (näit. gabariittule lambiga)
ning seejärel vaadata, kas mootori käivitamisel voltmeetri näit suureneb.
Kui suureneb, peaks laadimine ikkagi toimuma. Lihtsam ja kindlam oleks
muidugi digitaalse testriga (täpsem kui analoog, võib ka analoogtestriga) koormamata aku pinget mõõta (täis akul 12,66V, kohe pärast laadimist on pinge kõrgem). Pärast mootori käivitamist peaks pinge kerkima kuhugi 14...14,5V kanti. Igatahes on olukord ebanormaalne ja üks indikaatoritest (voltmeeter või tuli) valetab, mistõttu viga tuleks ikkagi skeemi järgi üles otsida.
Kui akult ots maha võtta siis sureb välja kui ei lae ja kui jääb tööle siis laeb ju .
Kui töötamise ajal akult ots maha võtta ja samal ajal ühtegi suuremat tarbijat pole sisse lülitatud ning laadimine on olemas, kerkib generaatori pinge nii kõrgeks, et hävitab arvatavasti pingeregulaatori, alaldusdioodid ja enamuse külge ühendatud tarbijatest. Aku ja generaatori pluss ja massijuhtme lahtivõtmine ja generaatori väljundi lühistamine töötava mootori korral on vahelduvvoolugeneraatori puhul keelatud!!!
Vanadel alalisvoolugeneraatoritel oli lühise test küllaltki ohutu asi, sest ergutuspinge kadus ning mingit elektrilist võimsust generaator ei tootnud.
Lühistamise hetke elasid harjad ja kommutaator üle, ning oht oli möödas.
Vahelduvvoolu generaatoritel täidavad kommutaatori ülesannet dioodid,
mis on pooljuhtseadised ega talu hetkelisi ülekoormusi. Peale selle kuulus vanasti enamuse pingeregulaatorite koostisesse veel ülekoormuse vastane relee, mis piiras generaatorit läbivat voolu. Täpselt ei mäleta, kas nimetatud relee lühistas ergutusmähise või katkestas ankrumähise ahela, igatahes voolu ta piiras.
Aku või generaatori juhtmete katkestamine polnud vist ka alalisvoolugeneraatori korral lubatud.
K.Aleksiuse raamatus ,,Autode elektriseadmed" vanemas variandis oli kõik täpselt kirjas, minu mälu on ebatäpne, seega tuleks kindluse mõttes uuesti järgi vaadata.
Veel natuke teoreetilist juttu.
Tean oma kogemustest juhtumit, kus aku juhe tuli lahti ja generaatoris paiknev alaldi jäi terveks. Ütlen kohe ära, et uuemate (transistoriga) pingeregulaatoritega ja võimsama generaatoriga poleks ilmselt lugu nii hästi lõppenud. Mõnedel traktoritel ja vanematel VAZ-del on nn. kaheastmeline pingeregulaator. Töörežiimid:
1) pinge on madal - ergutusmähise ja aku plussklemmi vahel väike takistus
2) pinge kasvab - takistust suurendatakse astmeliselt
3) pinge liiga kõrge - ergutusmähise mõlemad otsad ühendatakse massiga.
Hilisematel autodel on transistoriga regulaatorid, mis lülitavad ergutusmähisesse voolu, kuni pinge kerkib ettenähtud väärtuseni ning siis uuesti välja. Protsess toimub vähemalt mitmekümneid kordi sekundis, mistõttu pinge oluliselt ei kõigu. Kui nüüd pinge tõuseb üle normi (aku või generaatori juhe katkeb) ning ei taastu ergutusmähisest voolu välja lülitamise järel, saab pingeregulaator ergutusmähist ainult väljalülitatud olekus hoida ning loota, et sellest normaalse pinge taastamiseks piisab.
Kuigi vool ergutusmähises muutub nulliks, toodab generaator ikkagi elektrilist energiat rootori jääkmagnetismi arvelt. Kahjuks ei tea täpselt,
mis mähise otste lühistamisel täpselt juhtub ja kuivõrd see jääkmagnetismi kadumisele kaasa aitab. Vahelduv magnetvoog peaks
lühistatud mähises tekitama voolu, mille tekitatud magnetväli omakorda püüab takistada magnetvoo muutumist. Igal juhul on lühistatud mähise korral magnetvoog rootoris nõrgem, kui läbi suure takistusega takisti ühendatu puhul (töörežiim 2). Generaatori väljundpinge oli ergutusmähise lahtiühendamisel kõrgem, kui ergutusmähise lühistamisel.
Kihvt! Elektrit ma ei jaga, skeemi mul on, aga ei jaga sealt midagi. Lihtsam oleks mul küsida, kaua töötab üks auto 55ah aku pealt, kui seda ei laeta?
Vabandage tõesti, et nii loll olen
Kas skeemi sisse saaks skännida?
Kui aku täis laadida ja tulesid mitte kasutada, siis sadakond kilomeetrit peaks ikka liikuma. Kõige kindlam oleks ikkagi tester osta (~150 kr) või kasvõi korraks laenata, et näha, kas pinge aku klemmidel kerkib pärast mootori käivitamist kuhugi 14...14,5 V kanti.
See skeem on ikka väga sogane, resolutsioon liiga väike.
Üldine tegevustik laadimise olemasolu kontrollimiseks on selline:
1)Mõõda aku pinge seisva mootori korral, peaks olema 11,5..12,66 V.
2)Käivita mootor ja mõõda uuesti aku pinget. Peaks olema 14,0...14,5 V.
Isegi edasine vealeidmisalgoritm oli välja mõeldud, kuid ei suutnud välja lugeda, kas süüte sisselülitamisel peab lamp jääma generaatori peenema juhtmega väljundi ja kere või hoopis generaatori väljundi ja + vahele.
VAZ 2105-l on laadimise kontrolltule jaoks eraldi relee mis asub minu mäletamist mööda kapoti all paremal pool mootorit lonžeroni küljes. Mark sellel releel on PC-702. See relee sai veel eraldi toite kaitsmeplokist (kaitse nr. 10). Kui voltmeeter näitab laadimist,siis viga on arvatavasti selles relees või ühendusjuhtmetes.
Laadimine leitud
. M66tsin k6igepealt lihtsalt aku voolu: 12,9 volti
Panin k2ima, tarbijaid erilist polnud, m66tsin> 14,6 seega oletan, et laadimine on olemas.
Laadimine on siis kindlasti olemas.
Vaatasin nädalavahetusel K.Aleksiuse raamatut. Seal oli skeem
pingeregulaatori JA-112 (vene tähed) kohta. Raamatu skeemi järgi käis
laadimistuli ilma releeta, kuid hiljem võidi see näiteks lambi heleduse tõstmiseks, sobivama takistuse saavutamiseks vms. põhjusel lisada.
Põhimõte on selline, et enne generaatori tööle hakkamist toideti
ergutusmähist aku ja generaatori plussklemmilt läbi lambi või eeltakisti. Kui generaator tööle hakkas, tõusis pinge lisaalaldi (kolm dioodi KD202)
väljundis sama kõrgeks, kui aku ja generaatori plussklemmil ning vool enam lampi ei läbinud, ergutusmähis hakkas toidet saama lisaalaldilt.
Kui laadimine on, kuid lamp põleb, saab viga olla laadimistule relees või lisaalaldis. On see laadaklubi lehekülje skeem ikka õige auto kohta? Ei näinud seal laadimiskontrolllambi releed ega lisaalaldit, mistõttu tuli peaks kogu aeg põlema, või on relee juba pingeregulaatori koostises.