tervitus
ega kellegil juhuslikult ei ole seda "Build Your Own Sports Car for as Little as 250 Pounds: And Race It!" raamatut käepärast ning pole sellega hetkel midagi teha. Äkki saaks seda natukeseks laenata. Tahaks lihtsalt natuke sirvida, et asjast natukenegi aimu saada, mis mind umbes ees ootaks, kui hakkaksin sellise projektikesega tegelema. Kindlasti käitun selle raamatuga heaperemehelikult ning vaevatasuks tooks paar pilkutki.
Mis arvate?
kui huvi on, siis kas saada ps või mr@hot.ee mailile oma nõusolek.
terv.
No seal raamatus on kõik lihtne nagu lapsemäng. Tegelik elu on paraku veidi teine
Põhiline, mis sind ootab, on ruumilise toruraami kokkukeevitamine nelikanttorust. Vaata netist
mõne projekti pilte, saad aimu milline see on.
Arvesta, et siksi veermikujuppide kasutamisel võib raamatus olevad vedrustuse joonised ära unustada, samuti on coiloveritel poes ikka vääägagi head hinnad, selle pealkirjas mainitud 250£ eest saab heal juhul komplekti kätte. Muu pead eelarves püsimiseks tasuta leidma. Vedrustus on üldse paras peavalu, minu projekt jäi just selle tõttu pooleli. Ilmselt kõige parem on tellida
Racetechist terve esiotsa komplekt (õõtshargid, coiloverid, roolihoovad, kinnitused). Kui raha on, siis ka ära tehtud tagasild koos piki- ja Panhardi hoobadega. Tagasilla vedrustust on kergem teha, aga seal on ka pika puuga parim variant Tartust coiloverid tellida. Selle kõigega säästad umbes miljon töötundi. Raami tegemine on võrdlemisi lihtne.
Mootor pane kohe kõige võimsam, mis saada on. Pärast jääb nagunii nõrgaks. Eri mootorite sobivusega pole mõtet pead vaevata, kõik sobivad ühtmoodi kehvasti
Ehk ruumi on suhteliselt vähe ja rooliseadme, õlifiltri jms mahutamiseks peab kõvasti nuputama.
Raamatut võin muidu laenata küll, vaatan, kas leian selle üles.
Edu!
olen juba seda masina ehituse värki juba uurinud paljudelt kodukatelt. on ehitatud igasuguseid. Mõtlesingi sellist asja, et tellin mõninga asjad tartust. Selleks pean aga enne doonori otsima ning see 250 naela suurune eelarve on nagu tänapäeval naeruväärne. Doonoriks mõtlesin nissan 200sx autot. turbo peal ja puha. arvan, et lähen mõnikord Tartusse ja räägin väheke plaanidest ning kindlasti oskavad mehed mulle seal erinevaid lahendusi pakkuda. Välimuse poolepealt selline lugu, et ei taha seda klassikalist estfieldi välimust. teeks mõned muudatused, aga mitte midagi hullu.
kus kandis sa Jesper muidu asud?
kui raamatu üles leiad, siis äkki saame kokkuleppele?
Raamat olemas ja ka võimalus seda määratud ajaks laenata. Asub tln's kesklinnas.
Margus
margus@tac.ee
55 571 427
Ja Jesper sul muidu on locosti projekt ikka alles?
ma kah juba mitu aastat plaaninud seda kaadervärki ehitama hakata. aga mis te arvate kas etem oleks mootor istme taha panna või ikka ette. kaalujaotuse suhtes tunduks etem vist istme taha?
kas kellelgi kuskil tallinna pool pole sellist pooleliolevat projekti - oleks soov nats žhnitti võtta. äkki keegi oleks lahkelt nõus näitama oma auto valmimist.
Oh, minu oma on alles küll jah, aga tõenäoliselt see valmisolev kraam läheb kõik "koolirahaks", seal on liiga palju vigu sees.
Aga kindlasti ei jää see mulle viimaseks korraks ise autot ehitada.
Mis puudutab mootori istme taha panekut, siis konkreetselt Lotus Seveni replica puhul on see suhtkoht võimatu. Kui nii palju ümber teha, et oleks võimalik, on see juba mingi teine auto.
Räägi nõks lähemalt vigadest, et teised sama reha otsa ei astuks.
No põhiline asi oli see, et seda ehitama hakates oli mu kogemus autode remontimise-tuunimise-näppimise alal suhteliselt nullilähedane. Takkajärgi mõeldes olen ma rahul, et teemaga tutvumine käis justnimelt nullist autot ehitades, paljudel remontimisest alustanutel tundub puuduvat teatud "kiiks" ajus, mis lubab bolt-onina mittesobivaid juppe "viilida", kerele relaka ja keevitusega mingi asja jaoks ruumi teha jne. Mis viib tihti ülehinnatud bolt-on lahenduste kasutamiseni. Aga puudulikud teadmised kajastusid ka enamikus valitud lahendustes.
Teine probleem oli, et ma tõepoolest lootsin selle auto paarikünme tuhandega valmis saada. See ei ole algajale ehitajale reaalne, sest palju raha läheb valede juppide ja ümber tegemise nahka.
Kolmas probleem oli siksi juppide kasutamises - käändtelgede mõõtmed on teistsugused ning vedrustuse geomeetria tuleb ringi teha.
Neljas probleem oli coiloverite hind - ~10k tundus liig, seega otsisime odavamat lahendust. Leidsime ka, traktori vedrud ning treiali tehtud vedrutaldrikud jms, kuid treial hakkas venitama ning lõpuks ootasime nende juppide valmimist u aasta aega. Lihtsalt kuskilt firmast treitöö tellimise jaoks polnud jälle raha, vt punkt 2.
Igasugu pisimuresid oli veel. Kõik ei tule kohe meelde ka. Põhiasi on see, et jooniste järgi raami enda, mootori järgi mootorikinnituste jms tegemine on kökimöki, aga sellest jahutakse igasugu allikates 90% ajast. Vedrustus on samas hullumoodi keeruline teema, aga sellest keegi eriti juttu ei tee, kasutatakse mingeid katse-eksituse meetodil järgi proovitud lahendusi. Väga soovitav oleks vähemalt esivedrustus kogu täiega Tartust osta.
Strateegilistest asjadest vaataks Fiat Twin-Cam mootori asemele pigem mõne kompaktse V8 (näiteks selle mingi Roveri oma, mis on UK-s tohutult populaarne), tagasillana kasutaks siksi oma asemel ilmselt Toyota Hiace plokiga silda, või siis üldse mingit sõltumatut talasilla asemel.
Üleüldiselt olen ma sellest projektist vaimselt välja kasvanud ja leian, et selle asemel et n***uda siksi juppide ja inglaste raami ühendamise kallal, võiks sama vaevaga puhtalt lehelt alustades hoopis millegi paremaga välja tulla. Ehk kuna jalgratas tuleb nagunii leiutada, siis parem leiutada juba midagi lahedamat.
Muidugi üks variant on kasutada täpselt neid pulki, mida raamatus mainitud on, siis on vaeva ja tulemuse suhe samuti paigas.
nii tänud Jesperile. Olen nüüd juba põgusalt uurinud raamatut. Arvan ka, et kui ehitada täpselt samadest juppidest, mis raamatus kirjeldatud, siis ei tohiks olla raske selle ehitamisega. Natuke häiris see,et koguaeg on näidatud mingi erineva projekti pildikesi. Minuarust oleks võinud näidata ühe konkreetse projekti otsast lõpuni valmimist ning veidi põhjalikumalt. Muidugi ei saa eeldada, et 100% kõik on näidatud, aga kohati jääb infot puudu küll (Jesperiga ühel meelel).
Mis siis ikka nüüd tuleb rida realt läbi lugeda ja mõtlema hakata, mida ikkagi doonoriks võtta.
Vahepeal mõtlesin, et paneks Bike'i mootori ning natuke uurisin ka inglastelt selle kohta. Kindlasti oleks
auto hääl ning ka üles alla käiguvahetus. Samas pidi kõvasti kannatama sõidumugavus. Tagurpidi käigu aretamine on ka omaette ooper.
Ega keegi ei tea, kas eestis on mõni mootorratta mootoriga säärane auto olemas?
Enamik bike mootoreid jääb suht nõrgaks, mingi Hayabusa või R1 mootor ei ole jälle kuigi odav ja kättesaadav. Bike mootori jaoks tuleks raami mõnevõrra kergemaks teha, et kõik tema eelised (sujuv käik, kergus) ära kasutada. Jällegi jalgratta leiutamine...
Eestis ei tea küll, et oleks, mul on mingi õhkõrn ajukurd selle kohta, et Tartus plaaniti sellele aluraamiga prototüübile bike mootorit, aga ei mäleta täpselt.
Tartus aluraamile pandi jah tsikli moto. Mingis autolehes oli juttu umb 2 kuud vms tagasi. Mina mõtlesin kah tsikli moto oma projektile peale panna kui ehitama hakkan.
R1 mootorit soovitasid ka inglased, sest see üks populaarseimaid BEC (bike engined cars) puhul.
kuulge mehed, aga mis te arvate milline võiks parim doonorauto olla. ma siin vaikselt mõtlesin honda crx'i peale. mul idee oleks auto kerguse peale mängida, mitte mingit v6 volakat sinna vahele pressima hakata. toyota celica't olen kah doonoriks kaalunud.
ma arvan, et lihtsam on võtta mõni tagaaveoline auto doonoriks. Siis ei pea hakkama nende käigukastide kompunnimisega jamama.
Soss1, mootoreid on muidugi erinevaid, aga üldjuhul on nii, et töömahtu suurendades kasvab võimsus kiiremini kui mootori kaal. Ehk "V6 volakas" annab sulle üldjuhul lihtsalt parema kaalu ja võimsuse suhte.
Muidugi on teatud normaalsuse piirid. SBC-ga Estfield oli vast juba natuke üle pingutatud, kuid
Elfin MS8 Clubman kasutab Holdeni sama mahuga (5,7l) aluplokiga V8-t. Kõvasti üle 300 hobujõu, kaal tsipa alla tonni ja lõbu on arvatavasti laialt.
Mina valiks
Roveri V8. Kõige stiilsem valik, hoolimata tõenäoliselt üsna koledast veoautohäälest