Tere!
Sooviks väga teada saada vene mootorratta mootorite olemust, see tähendab tahaks teada mis juppe mul järgmiseks vaja on?
ehitan ise mootoratta mootoriga propelleriga töötavat aparaati.
Mul oleks sinna vaja peale mingit jawa või dnepri või Izi mootorit, millel umbes 250 cc ikka olema peaks(14-16 hp)
sumbutit mul vaja ei ole, sest ta võib vabalt pläriseda ja tossutada.
Niisiis tahaks teada, kas vaja on ainult mootorit koos süütevärgiga ja pensiinipaak?Panen ka leegitoru peale, ilma sumbutita.
Oodatud on julgelt kõik nõuanded siin foorumis ja oleks soov teada ka palju komplektne mootor(peaasi et töötab)maksab?
PAAK JA LEEGITORUD ON OLEMAS , SEEGA ON VAJA VAID MOOTORIT JA NEID GAASI ANDMISE- KÄIGUVAHETAMISE LÜLITEID SELLE KÜLJES JA SÜÜDE KAH, ÜHESÕNAGA PALJU MAKSAB SELLINE MOOTOR MILLEL ON KÕIK TÖÖVALMIS ?(ilma paagita, nagu mainisin)
Kõik sõltub sellest, mida Sa täpselt ehitada plaanid.
Kunagi näidati pealtnägijas Eestis valmistatud hõljuksõidukit, millel kompressorit käitas sapaka mootor ja kahte ventilaatorit Tuula (motoroller) mootorid. Mingis ~1997 aasta ,,Modellist-konstruktoris"
oli bagi moodi propelleriga aparaat. Mõned mõtted:
1)Üldjuhul ventilaatoriga asjadel käiguvahetust ei kasutata, kuid ketiveohammasratta pöörlemissagedusest võib väheks jääda, mistõttu tuleb ise arvatavasti mingi ülekanne teha.
2)Ilma summutita suureneb kahetaktilise mootori kütusekulu ja väheneb võimsus.
Mootori hind sõltub seisukorrast, kuid alla paarituhande (kui just mitte tuttavalt) normaalse jääkressursiga mootorit ilmselt ei leia.
loodetavasti paartuhat mootorid ei maksa, selle eest saab juba kogu mootorratta. Ka odavamate vene auto mootorid maksavad muide umbes 400- 700 krooni.
Loe palun minu eelmist postitust tähelepanelikult korra veel.
Alla mõnesaja kuupsentimeetrise mootori võib tõesti saada mõnesaja krooniga, kuid selle normaalsesse töökorda viimiseks kulub veel ligikaudu
tuhatkond. Kahetaktilistel kuluvad silinder ja kolb suhteliselt kiiresti, eriti,
kui õhufilter on eemaldatud, sõidetakse mingi suvalise õliga ja bensiini
ja õli vahekord kütuses on ka ,,enam-vähem õige". Teine vägagi tõenäoline asi kasutatud mootoritel on oskamatult tehtud remont, eriti mopeedi omadel. Keegi algaja saab kuskilt mopeedi, vaatab, et hästi ei liigu, harutab täiesti laiali (muidugi kruvikeerajat ja haamrit kasutades),
paneb kokku - üldse enam ei taha töötada. Tihendite asemel on silikon,
kruvid ja muud asjad on ka suvaliselt vahetuses jne. Ühel mootorrataste müügiga tegeleva inimese kodulehel oli soovitus - tee kõik võimalikult hästi korda, või ära kuluta üldse midagi. Näiteks loksuga raamlaagrite
korral ei anna simmerlingide vahetus eriti midagi juurde. Võib olla paartuhat oli tõesti natuke liialdatud, kuid mõnesajaga normaalselt töötavat mootorit ei saa. Vaata näiteks kulutusi enam-vähem korras
V501m remontimiseks
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...043&page=5.
tegemisel on ülitäpne projekt mille konstrueerimiskes kulus mu meeskonnal ja minul aega 5 kuud.
materjalideks on metall ja duralumiinium ning seega peab mootor olema ka SOODNE JA HEA.
kuna ainuüksi propeller maksab vaid 1000 krooni, siis vana vene jawa või dnepri mootor ei saa olla niisuguse hinnaga kui terve ja hea mootorratas maksab 1500 krooni- mootori hind reeglina mootorratast ligikaudu1/3
ehk siis 500 krooni. Seega milleks kulutada rohkem kui saame mootori millel ressurssi vähemalt 200 sõidutundi.(maamasina puhul) KÕIKE HEAD
figuyt Kirjutas:tegemisel on ülitäpne projekt mille konstrueerimiskes kulus mu meeskonnal ja minul aega 5 kuud.
materjalideks on metall ja duralumiinium ning seega peab mootor olema ka SOODNE JA HEA.
kuna ainuüksi propeller maksab vaid 1000 krooni, siis vana vene jawa või dnepri mootor ei saa olla niisuguse hinnaga kui terve ja hea mootorratas maksab 1500 krooni- mootori hind reeglina mootorratast ligikaudu1/3
ehk siis 500 krooni. Seega milleks kulutada rohkem kui saame mootori millel ressurssi vähemalt 200 sõidutundi.(maamasina puhul) KÕIKE HEAD
Ohhh. Tuult Sulle tiibadesse ning ära Jumala pärast ainult taevast alla kuku, nagu kuulus režissöör Neuland Anija lennuväljal (olgu Jumal talle igaveses lennuriigis armuline).
ei no mina küll ei saa aru, kes siin oma tiibu kõrvetada tahab, aga vene mootoritega nii kõrgele ei jõua.
Ega te ometi inimest oma täppis-agregaadiga lennutama kavatse hakata? Metall ja duralumiinum....Esimese asjana meenub mulle üks sell nimega Jaan Tatikas. Kindlustus on sul ja su meeskonnal tehtud?
vene jawa.... 200 tundi ressurssi 500 krooni eest... see 200 tundi on vähemalt 10000 km!!!!!
PS. kui see teie agregaat kavatseb õhus ka mitte-horisontaalis liikuda, siis mootori hankimisest on vähe kasu. Pead hankima ka karburaatorid, mis on võimelised suvalises asendis töötama. 4 taktilise mootori (a'la dnepr) pead ehitama kuiva karteriga mootoriks (õli on eraldi paagis).
Figuyti viimast postitust lugedes tekkis kerge segadus.
Kulutate meeskonnaga korralikult aega ja energiat ning panete peale eluõhtul oleva mootori? Kahjuks enam vist 1500 krooni eest korralikku
motikat ei saa (kui just tutvuse kaudu vms.). Töökorras CZ ning Jawade
hinnad algavad ligikaudu kolmest tuhandest, kuid korralikku masinat ilmselt sellise raha eest ei saa. Loomulikult võib mõnikord lihtsalt vedada.
Kindlasti ei tasu vähestele kulutustele loota, ostes ~500 krooniga
,,Kuldse Börsi" kaudu mingi ,,pisirikkega" seismajäänud mootorit, eriti veel
siis, kui pole ise varem sellist mootorit lammutanud, kuid müüdav eksemplar on müümise ajal remondiks lahti harutatud (näiteks
väidetavalt mingi tihend läbi, mis maksab paarkümmend eek ja on vahetatav poole tunniga vms.). Ilmselt on siis ikkagi mingi suurem rike, mille kõrvaldamine rahaliselt põhjendatud pole. Järele jäävad ikkagi ainult 2 varianti: 1)kindlalt töötav mootor tutvuse kaudu, 2) kogu töökorras ratas.
Mis projekt muidu käsil on?
Ah mis see muud kui hõljuk ikka on. Mythbustersis tehti tolmuimejast suhtkoht okei hõljuk valmis, niiet ma isiklikult arvan, et mingi paarikümnehobuseline tsiklimootor on ka kompressori ülesande täitmiseks (vähemalt ühekohalises sõidukis) juba tugevalt üle keskmise.
Rääkimata edasiviivast propellerist, mille jaoks pole pea üldse mingit võimsust vaja. Veeretakistus on ju nullilähedane.
Igasuguste lendavate ja hõljuvate masinate, millel tiivaulatus ja planeerimisvõime puuduvad, südameks ja edasiviivaks/kandvaks jõuks on ikkagi mootor+propeller... ja 500 krooniga ostetud vana ja koheselt vanadussurma surev vene mootorrattamootor oleks ehitatud masina mõnitamine ja kogu meeskonna kuudepikkuse töö korstnasse kirjutamine.
Olen isegi hoidnud käes väikese hõljuki jooniseid, millel kasutati nii tõste- kui ka tõukemootoritena IZ planeta mootoritest valmistatud mootoreid - mootorist oli säilinud pisike karteritükk, väntvõll, kolb silinder, karpa. Ühte väntvõlliotsa pandud propeller ja teise traktorimagneeto. Aga siis olid aastad 8X ja suured vene kulibinid tegidki kõike momendil kodugaraazis leiduvast.
Mina ise soovitaksin küll unustada vene mootorrattamootorid ainuüksi juba oma suure kaalu tõttu ja kasutada kas kahesilindrilist Buran-A (mida kasutatakse ka vene motodeltadel)... või kui hammas vähegi peale hakkab, siis osta korralik rotax'i poolt toodetud spetsiaalmootor.
Olen taevaall natukene prooviks lennanud mõlema mootoriga... ka buran mootoriga on hädavajlikud seisva mootoriga maandumisoskused (mis küll õnneks küll hõljuki puhul ei ole vajalikud)
Hõljukiprojektidest lugedes tekkis küsimus kompressori kohta:
millest see tehakse? Sellel ,,Pealtnägijas" esinenud hõljukil paistis
olema mingi radiaalse õhuvooluga suurematsorti kobakas.
Järele mõeldes peaks kasutatav kompressor arendama küllaltki suurt tootlikkust ja suhteliselt väikest rõhku.
Olaviga juhtunud õnnetusest niipalju, et ta kasutas motodeltat, mis on üldiselt üsna ohtlik aga lihtsasti juhitav. Meie teeme kindlamat ja sama hea juhitavusega lennukit Aero Commander 134, mis on ühekohaline ja kaalub ligikaudu sama palju, kui mootorratas Jawa 350.(150 kg)
üldiselt teeme mootorile kapitaalremondi ja seetõttu ei peagi see olema väga heas korras, vahetame välja enamus osasid. Oleme konsulteerinud ka paljudega asjatundjatega ja nad kiidavad meetodeid heaks.
Karta on, et kapitaalremont ei ole tulemuslikkuselt ja majanduslikult kasulikum uue ja korraliku mootori ostmisest. Üldjuhul käib kahetaktilise mootori kapitaalremondi hulka silindri ülepuurimine, remondimõõdus kolvid,
väntmehhanismi laagrite vahetus (nõuab pressliidete avamist) jms.
Peale selle tuleb otsida uusi osi, mida on poodides tavaliselt vähem, kui vaja (näit. minile 1 sisemine ja 2 välimist siduriketast). Uuemad mootorid on kindlasti töökindlamad, ökonoomsemad, kergemad ning kindlasti pole keegi neid eelnevalt parandanud haamri ja silikoniga. Minu arvates tasuks ikkagi need tuhanded kokku koguda ja uus mootor osta, eriti õhusõiduki puhul.
sellest jutust jääb vägisi mulje, et ehitasite 5 kuud mitme mehega seda agregaati ning matsite sinna tunduvalt rohkem aega ning raha kui esialgu planeerisite. Ja nüüd kui on puudu veel 1 pisidetail nimega mootor, üritate koonerdada niipalju, kui võimalik. Ega te laikat kosmosesse saada! Või on suurejoonelise projekti käigus kadunud igasugune eluisu? Sellest võib ka aru saada, eks projekt on kallis, korter/auto müüdud, kapid uksetaga nõuavad võlgu sisse.....
isandpauk Kirjutas:sellest jutust jääb vägisi mulje, et ehitasite 5 kuud mitme mehega seda agregaati ning matsite sinna tunduvalt rohkem aega ning raha kui esialgu planeerisite. Ja nüüd kui on puudu veel 1 pisidetail nimega mootor, üritate koonerdada niipalju, kui võimalik.
Mäletan kunagi 1980ndate keskpaigas meedias uudiseid, kus üks meistrimees (vist oli nimega Valter Kukk) valmistas pisilennuki, millel mootor on modifitseeritud "emmilisest". Tema lennuvahend VK-01 "Kaja" oli käinud veel miskil üleliidulisel väikelennukite konkursil, kus ümberehitatud mootor oli saanud mingi kopsaka eriauhinna.
Äkki on kaasfoorumlasel figuyt midagi siit eeskujuks võtta? Äkki keegi oskab viidata meediaväljaandeid, kus sellest asjast juttu (vist oli "Tehnika ja Tootmine")? Äkki keegi teab, mis sellest meistrimehest ja lennukist/mootorist tänaseks saanud on?
Vabandan võimalike ebatäpsuste pärast, sest mälu võib 20 aastaga teha igasuguseid trikke... st mäletan asja ainult tollal loetu/nähtu põhjal.
olen nõus maksma et selle pilte näha, või masinat ennast- eriti veel kui tegu on projektiga "koduste vahenditega lennumasin" vms. Ikkagi räägi lähemalt.
Kas pärnus pole kunagi keegi midagi sellist teinud, ma kunagi lugesin kuskilt vist...
A ikkagi kuidas sa selle mootorrattta mootori sinna peale paned, propeller läheb läbi käimakasti või teed kasti tühjaks (peaülekanne ainult)
kuidas käivitad vändast v
kas seeriatoodang ka tuleb ja kui jah siis palju hind on..
Propelleri kütusekulu on päris kõva ja mootor tahab jõudu ka vist saada, muidu käraks vb mingi saemootor äkki.....
Igatahes oli mu isa ehitanud tüüpidega nooruses mingi lumesaani traktori käivitusmootoriga, millel samuti propeller taga oli. propeller siiamaani alles...kunagi panen izile taha...
Miks selline nimi?? Aero commanderid on minu meelest suht suured 2e mootorilised reisilennukid.
Selle venna pilti, kelle te üles saadate, tahaks ka näha. kas ta lähedased teavad...?
Kahjuks pole pilte masinast veel teinud, kuid kui masin valmis, avan internetis ka saidi, kust saate lugeda lisainfot ja näha pilte jne.
Tegu ei ole koduste vahenditega lennumasinaga, eks sai ikka tellitud neid fiibreid ja vineere ning ka teliku lasin keevitada.
Pärnus ehitajast ei tea, kuid eks neid lennukivalmistajaid, kes nö sukavarre otsas papist lendavat kasti ketravad, on küll- see lennuk mida ma teen selline ei ole, kes pole veel ikka aru saanud.
mootoriks võtan 350 cc jawa, käima läheb otse ehk ilma hammasrattasüsteemita, käivitan vändast, jah.
seeriatoodangut veel kavas pole, materjalide hankimisega läheb tüütuks ja palju on paberijama, mida niigi isegi ühe masinaga on.
Lennuki lennuametisse kandmine 500+700 krooni- sissekande sinna olen juba saatnud.
kuid kellel soovi on, võin müüa selle sama mida ehitan, muidugi kui ta valmis on. Hinda ei oska veel pakkuda...
suureks eeskujuks on mulle cri cri ja pou du ciel(lendav kirp), kuid põhidisaini autor olen ise.
max666, kas see propeller mis sul alles on, on su isal ise tehtud või ostetud?
nimi tuleb pärast ikka teine, eks igal lennukil ole enne valmimist varjunimi, nt x,Y nimes jne.
Aero commandere on veel ka ühe mootoriga 4-kohalisi lennukeid, muide...
see kes esimesena lendu läheb on hr Aivar Kuldna, meie kandi suurimaid lennu- ja tehnikahuvilisi, alla ei kuku sellel professionaalil midagi, pigem näitab ta esmalennul meie masina võimeid õhus ...: )[color=green]
See ei ole joonis. See on paremal juhul eskiis.
Joonis on väga konkreetne asi juba ja sisaldab KÕIKI antud mudeli mõõte!
Pealegi, võimsus ei ole 350ccm. See on töömaht, sest kuupsentimeeter on
ruumalaühik
Kui nüüd norimine lõpetada, siis sooviksin ilusat aasta lõppu ja edu selle
projektiga!
Ühes NL ajal väljaantud õhusõiduajalugu käsitlevas raamatus on juttu nn "taevatäidest". Lühidalt kokkuvõttes hakasid huvilised neid ehitama peale 1 MS, kui koolitatud lendureid oli palju aga lendamisvõimalusi tsiviilis vähe. Antud lennuki kasuks räägib "lollikindel" konstruktsioon ja aastatepikkused kogemused. Konstruktsiooni "lollikindlus" pidi väljenduma selles, et mootori seiskumisel lennuk liugleb alla ja tiibade erilise asetuse tõttu ei lähe pöörisesse. Ehitajad kasutasid auto ja mootoratta mootoreid, mida nad said autosurnuaedadest.
Välja näeb selline:
http://www.pilt.ee/photo/584546/13608861/