http://gaz12-zim.narod.ru/ pildiseeria ühest Moskva oblasti Zimist. Pöörake tähelepanu-raadio ava katteks käis armatuurlauas GAZ kirjaga kroomitud plaat.
Zimi mootoriplokk ja plokikaas kollektoriga olid identsed roomikautodel ja BTR varasematel mudelitel kasutatud mootoriga GAZ-47.Erinevusi oli kinnitusdetailide ja abiseadmete osas.BTR-il oli 2 mootorit ühisel raamil, molemat mootorit juhiti korraga.Selle seeria(47) plokid olid väga hoolikalt tehtud ja igakülgselt kontrollitud nagu ka BTRi käigukastid.Normaalse kohtlemise juures pidasid nad vastu kauem,kui auto ise.
Zimi plokk on kirjaga GAZ-12 ... kas samad kirjad on siis BTR-i ploki peal?
Dad.
Ei, kindlasti mitte.Arvata on,et need markeeriti juba valmistaja poolt vastavalt sellele, kuhu nad suunati.
BARROW Kirjutas:Arvata on,et need markeeriti juba valmistaja poolt vastavalt sellele, kuhu nad suunati.
Vaidleks sellele väitele vastu:näiteks NSVL Kaitsemin GAZ varuosade koondkataloogis on amfiib GAZ 46 varuosad tähistatud 46-xxxxxx, ülejäänud, ehk teistelt mudelitelt "laenatud" osad on säilitanud oma tähistuse vastavalt päritolule 11-xxxx, 12-xxxxxx, 20-xxxxxxx jne.
Nii et ka BTR-le läinud ZIM-i mootoriplokk peaks kandma tähistust 12-xxxxxxx .
eberhard Kirjutas:Vaidleks sellele väitele vastu:näiteks NSVL Kaitsemin GAZ varuosade koondkataloogis on amfiib GAZ 46 varuosad tähistatud 46-xxxxxx, ülejäänud, ehk teistelt mudelitelt "laenatud" osad on säilitanud oma tähistuse vastavalt päritolule 11-xxxx, 12-xxxxxx, 20-xxxxxxx jne.
Nii et ka BTR-le läinud ZIM-i mootoriplokk peaks kandma tähistust 12-xxxxxxx .
Nii ja naa.
Olen näinud nt GAZ-69 peal nii 20-XXXXXX kui ka 69-XXXXXX markeeringuga mootoreid. Ja 63 peal nii 63-XXXXXX kui ka 51-XXXXXX markeeringuga mootoreid.
to:eberhard.NSVL kehtisid mõned kirjutamata seadused,mida teadis enamus,kuid millest kunagi ei kirjutatud:1) kõige tähtsam oli alati militaarsuund,tsiviilvariandid olid enamasti sõjaväevariantidest lihtsamad (algelisemad).Kui tuli valja mingi masina(va.mopeedid ja mõned sõidumasinad) tsiviilvariant,siis tähendas see et enamasti palju varem oli välja töötatud ja ammugi sõjaväes kasutusel selle masina militaarversioonid.2) kvaliteedilt jagunesid kõik detailid neljaks :A-kõige kõrgem-militaarmasinate seeritoodanguks, B-militaarmasinate varuosadeks ja remkomplektideks, C-tsiviilmasinate seeriatoodanguks, D-tsiviilmasinate varuosadeks,ka põllumajandusse seeriatootmiseks.NSVL oli tavaline et suurema militaartehase juurde rajati üksus või tsehh, mis tegeles militaartootmise jääkidest tsiviilotstarbeliste toodete tegemosega.Olen töötanud venemaal kinnises (sõjaväe)remonditehases mootoritsehhis katsejaoskonnas(seal sõideti mootorid sisse,korraga 12 tk) ja reklamatsioonijaoskonnas defektoskopistina (seal tehti reklamatsiooniga saabunud mootorid korda).Viimasel kohal tuli palju tegeleda just katalooginumbrite ja mootoritähiste uurimisega .Kuigi meilt käis läbi ca 300 mootorit kuus ei juhtunud minule 12 ga tähistatud plokke ega kuulnud ka teistelt(def.- piste oli üldse 5).Näiteks kasutasid teadjad vanu BTR i käigukaste (olid väliselt väga sarnased 51 omadega) oma autodel,sest need olid palju vastupidavamad.
Samas Zim ei ju otseselt tsiviilsõiduk, kas neil olid siis eraldi rea pealt tulnud plokid?
Dad.
to:eberhard
jätk)seega võis küll militaarosa sattuda tsiviilmasinale (osteti altkäe sõduritelt)kuid mitte vastupidi,see tõenäosus on äärmiselt väike.Kuna militaarvariant oli jubavarem 5-8 aastat tagasi välja tulnud,siisseeriatootmise algul kasutati olemasolevaid tähistusi,mis hiljem asendati (näiteks lõpetati militaardetaili tootmine,see asendati uuema tüübiga).Lihtsamaid detaile valmistasid sajad erinevad tehased,keerukamaid aga peale spetstehaste suuremate tehaste juurde loodud ajutised osakonnad.Samas võib öelda et Liidus võis tööstuses esineda lahendeid ja situatsioone,mida võib välja mõelda ainult vene aju.
to:dad ZIM ei olnud sõjaväele loodud ja see määras asja.50 keskel oli võimalik tavainimesel ka teda osta,maksis 40 000 rubla.Paarist erandmasinast olen kuulnud,need kuulusid kolhoosiesimeeste lähikondlastele.
BARROW Kirjutas:Paarist erandmasinast olen kuulnud,need kuulusid kolhoosiesimeeste lähikondlastele.
To: Barrow Suur tänu väga huvitava info eest.
Mida erandmasinate all silmas pead?
Erandmasinad olid masinad mis olid mõeldud kindlale isikule,kuid kes ei ostnud neid välja.Tavaliselt olid need inimesed,kel oli tehasega mingit asjaajamist(muretsesid tehasele seadmeid, materjale või lihtsalt toiduaineid,mis olid defitsiidid ja asi baseerus isiklikel tutvustel ja kontaktidel.Pealegi pidas enamik venelasi Eestit välismaaks.Minult näiteks uuriti1965 aastal Arzamassis (toona Tšuvassi ANSV)et kuidas me üle piiri saame ja mis rahaühik meil kasutuses on. Suurtootmise korral oli paratamatu,et autode kvaliteet kõikus:üksikud masinad olid vaga hästi koostatud,mingi osa aga ei kannatanud mingit kriitikat.Ena- masti oli ülemustel siseinfo,mis tõeselt näitas, milline on masin,nii sai neid ka suunata, kuhu vajalikuks peeti.Meie tehases juhtus ka,et min-gil tasandil puterdati või läksid numbrid vahetusse ja privaattellija sai igavese rämpsu õige masina asemel.Töölistel oli nalja kauaks,süüdlane sai aga valju noomituse ja masin vahetati jalamaid ringi.