Kuna endal käigus Dneprile ühe karpa süsteemi ehitamine ning siit foorumist sellist teemat otsinguga ka ei leidnud, mõtlesin, et äkki kellelgi kogemusi rääkida ning nõu anda.
Eesmärk: Mootor ühtlasemalt tööle saada ning kütusekulu vähendada.
Enda plaan näen ette järmist:
1) Zaz'i 30hj mootori karburaator K125 (olemas)
Konkreetse värgi eelis tema lihtsuses (+ainult üks lõõr, mis mõlemale silindrile tõenäoliselt võrdselt kütust jagama hakkab).
2) Kollektor teha samal põhimõttel, mis sellel leheküljel siin:
http://oppozit.ru/modules.php?name=News&...e&sid=1032
Ehk siis ühenduskoht kummivoolikuga. Et kütus paremini voolaks, ning takistavat ranti ei tekiks, viilin torude otsad seest teravaks.
Hetkel torud keevituses. Valmimisaega ei oska veel öelda.
Niisiis. Olen kindel, et keegi siinsest rahvast on mingil ajahetkel taolise tükiga hakkama saanud. Seepärast tahaks teada, kui väga osutus mu karburaatorivalik õigeks?
Kas on tõenäoline, et tekib võimsusekadu?
Kas see voolikuvariant on üldsegi õige või tuleks kogu kollektor ühest torujupist väänata?
Ja üldse igasugused nõuanded sel teemal on siia väga oodatud!
Kummitorudega on kindlasti lihtsam teha aga kõige parem oleks kül ühes tükkis kollektor teha mis mõlema silindri külge kinnitub, olen sellist lahendust näinud siin ühe mt-9 peal kus oli kasutatud sapaka karpat ja moskvits 2141 aleko seda plast silindriga kõrval asuvat õhufiltrit. Kolektor oli tehtud nii nagu JyrkaEE poolt näidatud joonisel kuid torud olid ühes tükis ja kinnitusid otse kaante külge.
Parem oleks jah ikka kollektor ühest tükist teha ja torude pikkus nii lühike kui annab.
Arvan, et mootor läheb uimasemaks tänu pikkadele kollektoritorudele silindri ja karbussi vahel.
Aga katseta, võibolla on parem.
Ise kahtlustan samuti, et võib uimaseks jääda. Kui aga on tehtud ning töötab, tasub igatahes ju katsetada.
Sapaka karpa valisin just sellepärast, et sel üks lõõr, tänu millele peaksid mõlemad silindrid saama võrdselt kütust. Kahelõõriliste karpadega see jama, et madalamate pöörete ajal saab see silinder (minu teooria kohaselt) rohkem kütust peale, kumma pool asub see lõõr, millest väljub bensiin esimesena.
Põhimõtteliselt see karbuss mõeldud umbes sama võimsusega mootorile samuti, mistõttu arvan, et düüse väiksemate vastu vahetama ei pea hakkama (kui just ei mõju fakt, et sapakal 4, dnepril 2 silindrit).
Igatahes. Hetkeks mul juba käigukasti pealt õhupuhasti hoidik maha lõigatud. Kollektori torud peaksid valmima esmaspäeval-teisipäeval. Eks siis saab ka esimesed proovid ära tehtud, mida kindlasti ka siin teemas helis ja pildis ka kajastan.
Vanematel ennesõja BMW bokseritel oli ju ka üks karburaator ,veel R12-l, toruraamiga boxerid vist juba kõik 2 karpaga (R51...71).
On täitsa tehtud selline asi.
Sõbra Dnepril peal Daihatsu karbuss. Küttekulu ei vähene. Minu 750 sama kulu kahe karbaga (6,3). Küll aga pääsed väga tüütust kahe karba sünkrooni ajamisest. Võimsusekao kohta nagu eriti arvamust ei avalda. Meil kummagil pole see eesmärgiks (mõlemad juba piisavalt vanad). Meie eesmärgiks on korrektne töötamine/vastupidavus ja piisav kiirus.
Kummilõdvikud ei tohi olla väga pikad (või peavad olema tugeva armeeringuga), muidu tõmbab lõdvikud mootoriga pidurdamisel kokku.
Auto karba panekul võib tekkida süüteprobleem. Lahjemat segu on palju raskem süüdata. Dnepri originaalsüütepool (pruun, kahe otsaga) selleks enamusel juhtudest ei sobi. Meie panime Lada süütepoolid. Peale poolide vahetust kadus sõbral kohe monokarbussi äraviskamise mõte peast.
Karbuss peaks vastama kolvimõõdule. Pole oluline, kas mootoril on kaks või neli silindrit, ikka tõmbavad nad segu ükshaaval. Siit ka järeldus, et karba teeb segu vaid ühele silindrile. Jupiteril, Planetal ja IZ Spordil on erinevad düüsid karbussis, kuigi sama kubatuur.
Monokarbussi panekul pead loobuma mõttest paigutada Dneprile starter.
Mis viga on siis sel juhul Dnepri originaalsüütepoolil? Pole nii tugev säde kui see auto süütepoolidega võimalik tekitada on?
Äkki tutvustad lähemalt, mis süsteemiga paigaldada auto süütepoolid?
Endal plaanis jah võimalikult lühikesi ja tugevaid lõdvikuid kasutada. Starterit samuti paigaldada plaanis pole.
Samuti, äkki keegi teab öelda 30hj ZAZ'i mootori kolvi läbimõõdu..?
EDIT: Leidsin juba Muhuklubi kodulehelt, et selle "Sapaka" mootori kolvi läbimõõt on 72 Dnepri 78 vastu.
Motamees ehk oskab kommenteerida, kas on see karpa selle teooria järgi Dneprile sobiv ja mis probleemi see 6mm erinevus võib tekitada?
Jõgevatreffil on mitmel aastal olnud sommide ja venelaste ümberehitatud Dneprid- Uralid, millel on mingi imelik horisontaalse lõõriga karbuss, äkki Weber? või Solex?Mingi tuntud firma igatahes.Ühe venelasega rääkisin sellel teemal, ütles ,et on võimalik ise aretada, aga on ka kogu komplekt müüa kusagil kataloogis.Praegu kiiruga vaatasin vanu pilte läbi, aga ei hakanud kusagil silma.
motamees Kirjutas:Monokarbussi panekul pead loobuma mõttest paigutada Dneprile starter.
Miks see nii on äkki seletaksid?
Et kui jalaga vänta annad siis käivitub paremini või peab ainult mägi starterit kasutama. :-)
Kui ma õieti aiman, siis selle pärast et pole enam kohta kuhu panna
1L sapaka mootori üks silinder on nii umbes 250cm3 aga dnepril 325cm3 ja 750-sel 375 cm3 üks silinder nii, et kui sapri düüsid on arvestatud 250cm3 silindriga siis jääb sul ilmselt segu lahjaks ja karta on et pead düüse pisut suurendama eriti kuna pikk sisselase. Ühest vanast A.Palu raamatust lugesin, et forsseerimisel on üldiselt kasutatud küll võimalikult lühikest sisselaset kuigi 20cm torudega olevat saadud ka väga head tulemused.
Ise arvasin samuti, et düüsid võivad väikseks jääda. Siiski viimse tõe annab praktiline katse.
Siiski, keegi teab öelda, mis düüsid ma ära vahetama peaksin? Pole auto karbussidega varem eriti tegelenud.
EDIT: Kas sobib vahetada näiteks Dnepri originaalkarbussi düüside vastu sapaka karbussis olevad düüsid?
Mina soovitaksin sul düüsidega alguses mitte jamada. Pane karpa kokku, külge ja käima. Siis reguleeri segukruvide abil (mingid kruvid peaks seal ju olema) segu tunde, tõmbe ja küünalde järgi. Ja alles siis, kui segukruvidest jääb väheks, tee midagi düüsidega.
Kui oled karpa valinud enamvähem sama mahuga auto mootori oma, siis ei tohiks probleeme olla. Mis see silindrite arv siin loeb, kui kokkuvõttes jääb läbivoolava õhu kogus samaks?
Ei mina oska õelda, miks originaalsüütepoolid nii viletsad on. Praktika on lihtsalt seda tõestanud. Kõigile, millele olen Lada poolid peale pannud, on paremaks läinud.
Mina olen pannud kaks süütepooli paralleel ühendusse. Originaalpooli juhtmed lähevad kaheks, eraldi poolidele. Lisanud veel ühe Lada kondensaatori. Siiani pole ühegi rattaga probleeme olnud (neid ümberehitusi oma viis tuleb vist kokku). Lada omad just selle pärast, et need on ette nähtud ilma variaatorita. On ka selliseid lääne masinatel. Romulast ostes (poest sa neid ju hinna tõttu ei osta) aga ei tea, mille pool see just on. On sinna variaator ette nähtud või ei.
Zapperi karba kohta ei oska kommentaare jagada. Lihtsalt praktika puudub. Arvan, et toimiksin isiklikult just IsandPauk'u kirjelduse järgi.
Elektristarter pannakse just samasse kohta, kus monokarba käib. Siit ka see ütlemine. Kui sõber poleks monokarbat installinud, oleks tal starter kindlasti peal. Kindlasti on need ka koos võimalikud, aga jamamist on siis hirmsati.
Usun, et düüside kohta ei oska foorumis sulle keegi nõu anda. See on katsetamise asi. Tuleb sõita ja küünla värvi järgi asi paika ajada. Küünalt tuleb vaadata teel olles, mitte koju tõristada ja siis vaadata. Peale maanteekiirusega sõitmist (vähemalt 10km) käik välja ja kohe mootor seisma. Veered teepervele ja küünal maha. Lahja segu koorral tuleb bena düüsi väheke suurendada. Rikka segu korral benadüüsi vähendada või õhudüüsi suurendada. Düüsi saab väiksemaks teha, näiteks juhtmekee (tavalise madalpingejuhtme üks traat) sissepanekuga.
Küünalde värvist saad sotti, kui otsid üles Overspeedi pandud tabeli/pildid kusagilt. Ladaklubis on see kindlasti olemas, vist ka siin foorumis. Kasuta otsingut.
Lisan. Düüsipuuri saad valmistada tavalisest rauasaelehe tükist. Ots tuleb käiata koonusesse. Otsik nõelteravaks ja siis vähehaaval laiemaks. Seda jullat düüsi sees tasapisi keerates saadki endale sobivat mõõtu düüsi.
Lõikepind jääb lehel kandiliseks, mitte tervaks, nagu noal.
Ise tegin oma dneprile samuti sisselaskekollektori ühele karbussile. romulas käisin ja valisin võimalikult pisikese ja sellise millel lektrit ja vaakumit küljes ei oleks. lõpuks leidsin solexi ühelõõrilise 30/35PSDi karpa. kollektori painutasin ühest torust sise diameetriga 28mm. päris ideaalne mootori töö ei ole, sest pisike "tühi koht on nagu ~1500-1600 pöörde juures sees. kui segu rikkamaks kruvide siis läheb paremaks aga nüüd muutub tühikäik ebaühtlasemaks. mineku kohta võin öelda et kuskil 3000-3500 rpm juures kasvab momendigraafik tuntavalt. kahjuks saab ta otsa kuskil 4000 juures. mapolegi siiani veel jälile saanud mis värk mu mootoriga on et üle 400 rpm ei lähe. ei lähe praegu ühe karbussiga ja ei läinud enne ka kahe karbussiga. tee mis tahad aga ei miskit. äkki siin keegi on sama jama kogenud ja omab hüva nõu ? muidugi lõppkiiruse seisukohast see mulle nii oluline vast polegi aga kiirendusel võiks nagu mõnikord ikka 5-ni ära jõuda
. igatahes plaan oligi saada 3 ja 3,5 tuhande pöörde juures mootorile rohkem jõudu ja seda ma ka sain. ise olen rahul ja süsteemi maha võtta ei kavatse.
[
attachment=22360]
Küsiks korra lisaks sellist asja,et kui panna kaks süütepooli kas siis kontaktid kiiremini läbi ei põle? Teoreetiliselt peaks ju koormus kontaktidele suurenema?!?
To JyrkaEE: Sa võiksid ju võrrelda dnepri originaal düüsi sapaka karbussi peadüüsiga, kui avad enam-vähem sama läbimõõduga, siis pole tarvis düüsi vahetada, aga kindlasti tuleb otsustada ikka mootori töötamise järgi.
Edu ehitamisel!
To Tafka: Kontaktidele tuleb küll suurem koormus.
Et kontakte säästa võiks sinna näiteks autode jaoks tehtud "sädemevõimendid"(transistor lülitid) vahele panna, siis kontaktide vahelt kaoks säde ära.
Mu dnepraalil on juba aastaid peal idanaabrite toodetud elektronsüüte komplekt. Asi on täiesti hooldevaba, kaasaarvatud pool. Ainsad tõrked on siiani olnud süütesüsteemi katte poltide kinniroostetamine
Seega väike investeering elektronsüütesse ning korralikesse küünlajuhtmetesse-piipudesse ja ei ole tarvis midagi muud külge aretada. Originaalpoolide puhul peab hoolitsema selle eest, et ülelöögikaitsed töötaksid.
Ja kui kasutate pooli ja kontaktide vahel transistore, siis võib teil tekkida järgmine jama - üliväikse koormuse tõttu võivad natukene mustade kontaktide klemmid elektrit üldse mitte läbi lasta või lühistuda.
vene jossidel oli käivitusmootoril ka karpa, mis sarnanes sapika omale. siin küll muid erinevusi kui käivitusmootori ja sõiduki karbussil tuua ei oska, kuid siiski tekkis küsimus käivitusmootori kubatuuri ja selle düüside suuruste jms. kohta, samuti selle karbussi kasutamisel antud olukorras-
Sai siis lõpuks ühe karbussi süsteem installitud ja seejuures ka edukalt.
Käivitub külmalt küll natuke halvemini (praeguse tohutu temperatuuri juures), aga soojalt on juba matsupill. Tühikäik on ühtlane. Gaasi põhja keerates ei tõmba mootoril hinge kinni, vaid võtab ka laksult pöörded lakke, kui vaja. 30hj karpa düüs jäi siiski natuke suureks, mille läbilaset ajutiselt kahe traadikiuga vähendasin.
Asjast täpsemad kirjeldused +pildid ja video siin:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid111945