tere,
Otsingut kasutades ei leidnud ma mingit juttu võrri summutitest.
Teatavasti on eri d-mootoritel erinevad summutid.
Vanematel (d4, d5, d6?) on lühikesed, väikesed summutid ning lühikesed tuletorud.
d8 mootoril peaks olema pikk summuti koos pika tuletoruga.
Seega ka küsimused:
On vahet mis summuti paned mis d mootorile? Milline summuti on parim?
Kas nendel "väikestel" summutitel on üldse sõelad ? minu summutil ei ole.
Samuti ei ole mu "pikal" summutil sõelu või lihtsalt peabki see läbi paistma?
Üldiselt neid "väikseid" summuteid on erinevaid, vist. Vanematel mootoritel on eriti sellised imelikud ja ümarad. Endal ühel sellisel "väiksel" summutil on mingi sõel, kui ma nüüd õigesti mäletan..kuid see summuti on katki.
Vb. räägib keegi asjast lähemalt?
segane jutt, loodan et saate aru.
****
Ostan võrrile heas korras silindri (d8).
Nende väikeste pauna kujuliste summutite kohta ei oska rääkida aga nii pikal kui ka lühikesel summutil peaks raudselt sõelad sisse käima, iseasi kas neid sinna pandud on.
Minu pikk summuti paistab ka läbi, aga hääl on väga ilus ja mitte eriti vali.
Tegelikult on võrri summuteid vähemalt kolme tüüpi: pikk summuti, mis on Riga 13-l ja seega d8 mootoril. Teine on seline veidi lühem, aga suhteliselt pikliku kujuga, see oli Riga 11-l ja Riga 7-l, seega d6 mootoril. Kolmas on enamvähem nagu teine, aga veel lühem, see oli peal Gaujal, seega d4 mootoril.
Seda ma ei tea, mis summuti oli d5 mootoril.
Ilmselt on igale mootorile kõige sobivam see summuti, mis tal algselt küljes oli.
Jämedas laastus võttes, on kasutatud nelja erinevat summutit, kui täpsemalt detailidesse ronima hakata, siis leiab iga kohta neist ka paar, mitte eriti olulist, erinevat modifikatsiooni. Summutid ei olnud seotud mootri-, vaid masina tüübiga, millele antud mootor oli paigaldatud.
A) "väikene kroompaun", leegitoruga ühes tükis olev summuti esimene pool. On tehtud 2 ja nelja sõelaga (sõelad kujutavad endast summuti keskpoldil asuvaid pööratud labade või aukudega kettaid), erinevad ka leegitorude kaared ja leegitoru summutisse sisenemise nurk.
B) lühike, tagant tervaneva otsaga, värvitud (enamus musta värvi), alt lehvikukujulise väljalaskega, sõelad (perforeeritud toru) tagant "tervast" otsast sissekruvitavad.
C) lühike, tagant tömbi otsaga, värvitud (enamus masina raamiga sama värvi), väljalase tagant, sõelad (perforeeritud toru) väljalske august sissekäivad ja splindiga kinnituvad.
D) Pikk "sigar", kroomitud, väljalase tagant, sõelad (perforeeritud toru) väljalske august sissekäivad ja splindiga kinnituvad. Osadel summuti tagumine kinnitus ümberkäiva klambriga, osadel summuti küljes kinnituskõrv.
.........................................................................................
E) lisaks veel ka Kroha summuti, mis on leegitoruga ühes tükis, musta või hõbedast värvi robustselt keevitatud ja poolpikk ümmargune toru"junn", tagantotsast väljalõikega "mütsiga"
F) Võrrimootoriga võsalõikajatel kasutatud summuti tüüp B, aga sellest tehtud veellühem variant ja ilma leegitoruta kinnitub otse silindri külge.
Tänan oldmoped!
Kas nende summutite kohta võib öelda, et nad summutavad kõik ühe põhimõttega (tavaliste metallsõelade abil) ?
Selliste pikkade kohta olen lugenud, et suht suur jõudluse kadu tekib, st. ei ole just kõige efektiivsemad. Kuid kui selle "pika variandi" võib samase patta panna lühikestega, siis mõlemal jõudlisekadu ühesugune?
Mingisugune vahe peaks neil ikka olema, kuid võibolla on see nii väike, et seda polegi eriti märgata...
Kas B variandi all mõeldakse sellist summutit, millel nagu taga oleks polt otsa keeratud ning kõhualla oleks selline lõige tehtud? Umbes selline asi mul maal on (musta värvi) ise ristisin ta invaliidiks.
Kõige rohkem on see jah B variandi moodi. Aga kui seal on ainult lõige sees siis see ei ole päris terve. Seal peaks käima ka selline lapik toru.
oldmoped Kirjutas:A) "väikene kroompaun", leegitoruga ühes tükis olev summuti esimene pool. On tehtud 2 ja nelja sõelaga (sõelad kujutavad endast summuti keskpoldil asuvaid pööratud labade või aukudega kettaid), erinevad ka leegitorude kaared ja leegitoru summutisse sisenemise nurk.
Kas sellel summutil peavad sõelad sees vabalt liikuma või jäävad kinni?
Minu omal nad hakkavad summutis pöörlema ning sellest tekib kõrgematel pööretel selline huvitav pinin.
ilmselt peavad nad ikka kinni olema
On see kindel? Mul isa miskipärast arvas, et temal kunagi olla olnud selline sumps ja ka sõelad sees vabalt liikunud.
Loomulikult peavad kinni olema. Liikuvad sõelad on kas kinnituste lagunemise või isetegevuse tulemus.
Jõu poolest on pikk kroomitud kõige parem aga kui see panna originaal d6 mootorile tekib ülekuumenemine,vähemalt minul oli nii.
teitur Kirjutas:Jõu poolest on pikk kroomitud kõige parem aga kui see panna originaal d6 mootorile tekib ülekuumenemine,vähemalt minul oli nii.
Äkki oli sellel ülekuumenemisel muu põhjus.
ei tea mu d8 mootoril juba aasta aega see lühema tüübi sumbuti olnud, pole kordagi üle kuumenenud, kõige pikkem ots mis järest sõidetud oli suvel ca 40 km.
Ei tea millest see ülekuumenemine tekkis aga igatahes pikaga kuumenes ja lühikesega mitte.
Ülekuumenemine tekib siis, kui summutil on liiga suur vastusurve. Ehk siis proovida puhastada, võib olla, et on löga täis.
Võibolla tõesti oli must.Peaks vaatama.
see d4 sumps istub ka d6 ja d8 ilusti peal
olen ise näinud
ei või olla
rnkx Kirjutas:Minu pikk summuti paistab ka läbi, aga hääl on väga ilus ja mitte eriti vali.
Tegelikult on võrri summuteid vähemalt kolme tüüpi: pikk summuti, mis on Riga 13-l ja seega d8 mootoril. Teine on seline veidi lühem, aga suhteliselt pikliku kujuga, see oli Riga 11-l ja Riga 7-l, seega d6 mootoril. Kolmas on enamvähem nagu teine, aga veel lühem, see oli peal Gaujal, seega d4 mootoril.
Seda ma ei tea, mis summuti oli d5 mootoril.
Ilmselt on igale mootorile kõige sobivam see summuti, mis tal algselt küljes oli.
d5 mootoril on algselt selline u 20-30 cm pikk junn mis läheb tagumise porika alla..
kristjan993 Kirjutas:d5 mootoril on algselt selline u 20-30 cm pikk junn mis läheb tagumise porika alla..
Mitte kõigil. See "pikk junn" oli pigem vaid uuematel D5-mootoriga võrridel.
Vanemate D5-mootorite summuti oli reeglina ikkagi palju lühem sfääriliste otstega paun, millel all väike "pilulehter". Samasugust summutit kasutati ka D4-mootorite juures. Pikem summuti muide ei mahuks jalgratta keskjooksu ja tagaratta vahele äragi. Ärgem unustagem, et D-mootor koos "kaasavaraga" on kosntrueeritud siiski tavalisele jalgrattale paigaldatava abimootorina ning kõik muud spetsiaalraamiga isendid (alates Gaujast ning B-901/902st) on konstrueeritud hiljem, kui mootor oli juba olemas ja tootmises.
Mingid pildid vanast lühipaunalisest summutist leiab 1957./58.a. D4 brošüürist, mille leidsin Sadalast ning olen skaneerinud ja riputanud aadressile
http://www.mois.ee/d4/
Samasugused summutid on ka minu neljal võrri-isendil - 1961.a. D4 mootoriga B-901-l, 1960.a. D4 abimootorikomplektil, 1965.a. B-902'l ja 1964.a. D5 abimootorikopmplektil.