Minu poolt üks tobe teema arutamiseks teile:
nimelt soojade ilmadega (ca al 10 kraadist ülespoole) oli mul autol veeremisega probleeme. sai igasuguseid vigureid proovitud, pidurid lahti ühendatud, laagreid kontrollitud/määritud, kõik oli väga okei, aga auto lihtsalt ei veerenud. noh, veeres küll, aga tunne oli selline nagu oleks pidurid kergelt peal (isegi ilma klotsideta piduritega) ja üldse kõik tundus kuidagi liiga tihe. nüüd kui ilmad on külmemad, veereb auto nagu noor jumal. kui soojal ajal sai tartus riia ja turu tn ristil foori taga ilma pidurit peal hoidmata seista, siis nüüd pole see mingil juhul võimalik. ühesõnaga, auto veeretakistus on OLULISELT vähenenud ning isegi nähtamatu kallaku korral hakkab veerema - täpselt nagu üks auto peabki tegema.
ahjaa, see ei ole küll väga objektiivne test, sest teeolud ka teised (ja talvekummid all nüüd), aga tallinna tartu maanteel sama lõigu peal proovisin augustis (+25 kraadi), et kui 50 pealt käik välja võtta, siis enne veeres auto ainult ca 400-500 meetrit, siis jäi seisma, nüüd (-7 näitas termomeeter) oleks km ära tulnud, aga lõpetasin katse ära enne seisma jäämist (lõpus küll veeres ainult mingi 5 km/h)
vot selline lugu. kas on reaalne et veeretakistus niimoodi muutub? täpsemini nii palju? kas see muutub metallide paisumise/kokkutõmbamise tõttu? ehk siis mis toimub? kas äkki on mingid valed jupid mulle veermikku pressitud, mis nüüd kokku tõmbunult õigesse mõõtu "muutusid"? kas keegi on veel sellist anomaaliat täheldanud?
Üldiselt peaks külmaga hoopiski veeretakistus olema suurem. Igasugused (konsistentsed) määrded, (transmissiooni)õlid jms on üsna palju viskoossemad kui soojalt. Proovige nt paar päeva miinus 15-20 käes oleval autol käigukangi liigutada - pagana raskelt käib (kui just tehase poolt kasti mootoriõli pole mõeldud panna). Igatahes kui külmkäivituse järgselt sidur vabastada, on kohe tunda, et miski koormus lisandub taha.
Selsamal põhjusel ei soovitatud vanasti libeda teega mingil juhul vabakäiguga lasta libiseda ehk vedu katkestada - tagasild + kardaanülekanne + käigukasati veetav osa ise juba osutasid parajalt takistust, mis võis kiilasjääga tagasilla libisema võtta...
Sinu fenomeni võib ehk tõepoolest miski metallosa paisumisega seletada (mingi detail paisub soojaga rohkem kui mingi teine detail). Ja seda siis sedavõrd, et minu eelkirjeldet efektist on mõju võimsam.
Ma usun, et iva on rehvides. Külmaga on nad niipalju kõvemad (nagu rongi rattad).
Kuigi peaks jah olema kõik vastupidi sinu autole. Talverehvi mustri veeretakistus oluliselt suurem (juba mürast on kuulda).
Palju sul tavaliselt rõhk on, suve ja talverehvis?
praegu talverehviks lamellid (sama mõõt mis suvel) ja rõhku 2,0 kõigis 4-s ... suvel enamvähem sama. aga selles mõttes, et ka talvekummiga soojemas veeres kehvemini
seda, et küttekulu läks ka väiksemaks kui suvel oli :| kas segu liiga rikas ja nüüd külma õhku läheb silindrisse rohkem ja põleb efektiivsemalt ja pean vähem gaasi tallama? lihtsalt külma saabumisega ei saa ju autol MISKI iseenesest korda minna? (soojal ajal sõitsin ca 9000 km ja nüüd külmas olen ca 1000 sõitnud)
mida te soovitate kontrollida/üle vaadata? kust võiks põhjust otsida (lisaks rehvidele)... algusest peale olen ma seda autot naljakaks pidanud...
Külm mootor käib küll palju kergemini ringi kui töösoe. Idee kohaselt võiks ju kast, sillad ja laagrid ka kergemini käia. Aga ma kardan, et see vahe on väga marginaalne.
Moodsad õlid ei ole külmaga nii kohutavalt paksud, mul on kastis Valvoline mineraal ja ei ole kuskilt aru saada, kas õli temperatuur on -20 või +50. Ka sidurit lahutamata käivitub külm auto sama kergelt kui lahutades.
Aga antud juhtumi puhul kahtlustaks ma pigem veidike mõõdust väljas laagreid, veoliigendeid vms kraami. Kas jõuülekannet äkki B-osadega remonditud pole?
Jesper Kirjutas:Külm mootor käib küll palju kergemini ringi kui töösoe. Idee kohaselt võiks ju kast, sillad ja laagrid ka kergemini käia. Aga ma kardan, et see vahe on väga marginaalne.
Kas ei käi mitte soe mootor kergemini ringi kui külm. Onju külmal mootoril oli paksem, soojenedes muutub aga vedelamaks. Sama peaks kehtima ka käimakastide ja difrite kohta. Samuti peaks olema rattalaagrite veeretakistus külmaga suurem. Tänapäeval on küll õlid palju viskoosemad kui vanasti, aga külmalt on nad ikkagi paksemad kui soojalt.
Ma ei tea, võibolla mõne õli ja mootori põhjal see ei pea paika, aga minu mootori puhul on karteris oleva õli takistus köömes võrreldes rõngaste omaga.
Jesper Kirjutas:Ma ei tea, võibolla mõne õli ja mootori põhjal see ei pea paika, aga minu mootori puhul on karteris oleva õli takistus köömes võrreldes rõngaste omaga.
On ju veel palju teisi liugdetaile(klapid, nukkvõll, nookurid) mis külmaga mootoris tuugamad kui soojalt. Lisada veel juurde dünamo, vee-, rooli- ja kliimaseadme pumbad mis samuti raskendavad külma mootori tööd.
Kui sa rõngaste all mõtled kolvirõngaid siis selle suure takistuse põhjuseks on igas silindris tekkiv kompressioon ja seda ei saa mootori puhul takistuseks pidada.
ei pruugi seost olla temperatuuriga. Lihtsalt see asi, mis enne veeramist takistas, läks (ajaga) lõpuks paika /kulus mõõtu.
Rehvid mõõda sentimeetriga üle. Kui talverehvid on suverehvidest väiksemad, hakkab spidokas valetama, ja selle järgi arvutatud kütusekulu "väheneb".
Ja kuidas käsipiduriga oli/on ? Kui selle mehhanism oleks millalgi purunenud, ei saaks ta enam rakenduda ja järelikult ka mitte peale jääda (kui enne selline kalduvus oli).
Njah, suurema kompressiooni "mitte takistuseks pidamine" ei muuda fakti, et mootorit on raskem ringi ajada. Pean küll tunnistama, et ei viitsinud algset postitust kirjutades asja üle niiväga juurelda, analoogiat jõuülekandega vist tõesti pole.
Iga ikkagi, mingi tühise -20 külmaga tökatiks muutuvad õlid on juba üsna pikka aega ajalugu.
Mis autuga üldse tegu on?
Usun, et tegemist oli ikka liiga väikeste tolerantsidega koostamisel, mis nüüd sõitmise peale paika kulusid. Nii et suvel soojaga peaks vabajooks veel paranema.
Loogiline ju, et küttekulu vähenes, kui auto kergemalt jooksma hakkas.