kuhu peab juhtmed ühendama kui ma tahan tahokat autole peale panna,
kas süütepooli või jagajasse.
2. asi kas honda civicutel käibki käigu kang raskemalt kui tavaliselt sisse
1986aasta oma.
hassek Kirjutas:2. asi kas honda civicutel käibki käigu kang raskemalt kui tavaliselt sisse
1986aasta oma.
Ma ei kujuta ette, kuidas saab käigukang raskelt sisse minna
Ehk siis, kui mingil põhjusel käigukangi maha monteerid ja uuesti oma pessa paned. Tean vanadest aegadest üht UAZ-469-t, kus vahel ei tulnud teine käik välja ning kang tuli maha võtta ja mingi odjamusega kuliss kasti seest kangi august tagasi lükata
Vast Sa mõtlesid ikka seda, et käigud käivad raskelt. See võib olla põhjustatud nii sissetöötamata detailidest (midagi on hiljuti vahetatud), valest reguleeringust (osa käike ei käi hästi) või mingi sõlme "kuivale jäämisest".
Kui asi väga häirib või osa käike vahel üldse sisse ei lähe, eks siis pead lülitusmehhanismi algosadeni lahti võtma ja "paha poisi" kindlaks tegema. Ehk siis asja õigeks reguleerima või piirkulunud detaili vahetama. Palju sõitnud autol võib hullemal juhul olla jama ka kasti sees.
hassek Kirjutas:kuhu peab juhtmed ühendama kui ma tahan tahokat autole peale panna,
kas süütepooli või jagajasse.
Jagaja ülesanne on jagada kõrgepinge kordamööda kõikidele küünaldele. Ühtegi madalpingejuhet jagajas ei ole. Kas Sa tõesti mõtlesid ühendada tahhomeetri kõrgepingeahelasse?
Loomulikult mitte jagajasse, ikka süüte madalpingeahelasse...
(Huvitav, kas kaasajal autokoolides enam auto materjaliosa ei õpetata?)
valdo Kirjutas:(Huvitav, kas kaasajal autokoolides enam auto materjaliosa ei õpetata?)
ei õpetata jah. lastakse ainult korra kapoti alla piiluda, kus saab näha seda kena plastikust katet ning teooriatundides mainitakse neid hirmsaid sõnu "generaator" "diferentsiaal" ... aga ei midagi sisulist.
mootori pööretest juttu tehes, täpsemalt siis sellest, kust tahhomeeter impulsi saab, hakkas mind huvitama, kuidas toimib see "ASI", mida kasutatakse TÜV juures - kas mul jäi midagi nägemata, või pistis mees tõesti ainult ühe pulga õlivarda august sisse ja see tekitas ekraanile mootori temperatuuri kuva (normaalne) ning hakkas ka pöördeid näitama (kahtlane). mille pealt see PULK neid pöördeid vaatab?
sry et OT
U.
/rahulikku jõulu kah/
usku Kirjutas:ei õpetata jah. lastakse ainult korra kapoti alla piiluda, kus saab näha seda kena plastikust katet ning teooriatundides mainitakse neid hirmsaid sõnu "generaator" "diferentsiaal" ... aga ei midagi sisulist.
Kas difenetsiaali maketid on kadunud (kus igaüks saab proovida, kuidas üht ratast kinni hoides hakkab teine 2x kiiremini käima ja kus satelliithammasrattad paistavad)? Ja kas generaatori juures ei räägitagi enam staatorist ja rootorist ja ergutusvoolust ning regulaatorite/alaldite tööpõhimõtetest? See ju minu jaoks nii elementaarne... Vastne autojuht peab kasvõi ju saama teada, milline sümptom viitab nt kulunud harja kontakti kadumisele... sest see võib juhtuda teel kaugel teenindusjaamadest.
Sest mida teeb vaene vastne lubade omanik, kui ühel talveööl ta auto starter kaugel linnadest metsa vahel ei käivitu ja ta ei tea, et kulunud harju saab esialgu veel ajutiselt starteri koputamisega tööle meelitada...
usku Kirjutas:mootori pööretest juttu tehes, täpsemalt siis sellest, kust tahhomeeter impulsi saab, hakkas mind huvitama, kuidas toimib see "ASI", mida kasutatakse TÜV juures - kas mul jäi midagi nägemata, või pistis mees tõesti ainult ühe pulga õlivarda august sisse ja see tekitas ekraanile mootori temperatuuri kuva (normaalne) ning hakkas ka pöördeid näitama (kahtlane). mille pealt see PULK neid pöördeid vaatab?
TÜVis nagu ka motodoktorites pannakse minuarust miski jullu ümber kõrgepingejuhtme (enne jagajat), mis siis seal toimuvad voolimpulsid elektromagnetvälja abil fikseerib. Autola statsionaarselt paigaldatud tahhomeetrid käivad minu arust süüte madalpingeahelasse (mida katkestiga katkestatakse või kus uuematel autodel on elektronandur).
egas ma ei mõelnudki küünla juhtme otsa tahokat ühendada.
Ja mul on autokoolini veel 2aastat aeg!!!
Valdo, kogu lugupidamise juures Sinu suurtele tehnikaalastele teadmistele pean nentima, et klassikalisse süütejagajasse (jättes väja kaasaegsed digitaaljagajad) tuleb siiski ka madalpingejuhe. Sõnaga, madalpingering on: süütelukk - süütepooli madalpingemähis - jagaja kontakt - mass.
Seega, kui vastata "hassek" - i küsimusele, siis võiks öelda, et pole põhimõtteliselt vahet, kas tahho impulssisend ühendada jagaja ja süütepooli ühendava juhtme jagaja- või süütepoolipoolsesse otsa. Soovitaksin siiski jagajapoolset, ehk on veidi nõrgemad omainduktsiooninähtest põhjustatud impulsid (tipud võivad küündida mõnesaja voldini).
Avo Kirjutas: Valdo, kogu lugupidamise juures Sinu suurtele tehnikaalastele teadmistele pean nentima, et klassikalisse süütejagajasse (jättes väja kaasaegsed digitaaljagajad) tuleb siiski ka madalpingejuhe.
Tegelikult on kaks seadet - katkesti ja jagaja - paigutatud klassikaliselt tehnilises mõttes ühte korpusse. Ehk seda seadet tuleks nimetada katkesti-jagajaks. Kui mõelda millegi madalpingeahelasse ühendamisest, tuleks rääkida kas:
- ühendamisest kas katkesti-jagaja madalpingeahelasse;
- ühendamisestkatkesti-jagaja katkesti ahelasse;
- ühendamisest katkesti ahelasse.
Ühendamine jagajasse on minu arvates vägagi üheselt mõistetav -ühendamisena kõrgepingeahelasse.
Olgem mõistete ja terminitega korrektsed!
Terminoloogia üle võib muidugi diskusseerida, kuid antud juhul oli tegemist siiski noore inimese poolt esitatud küsimusega, mille sisu (minu jaoks vähemalt) oli üheselt mõistetav. Pidasin lihtsalt õigemaks antud juhul noorele mehele vastata, kui hakata osundama tema madalatele tehnilistele teadmistele.
Kui aga siiski terminologiseerida, siis kuidas kommenteerida selle kõrgepinge jagamiseadme levunud nimetust "jagaja kaas". Arvan, et terminite puhul tähtsaim siiski üldine mõistetavus.
valdo mõistis mind valesti, ma mõtlesin, et kas jagajasse millegi külge,
või süütepooli klemmi peale.
Ma loodaks ikkagi teada saada kuhu täpselt juhtmed vedama peab, ma tõenäoliselt tean, aga igaks juhuks küsin, ja ei ole ma nii algaja midagi
ma olen ka juba üsna palju autodega ja tsiklitega mässanud , ja nii need kogemused tulevad ju, arvan mina.
Tegelikult ongi foorumites selline asi juba välja kujunenud, et need kellel on väiksemad teadmised ja midagi teada tahavad saada, ning selle valesti sõnastavad kallatakse lihtsalt roojaga üle... Kuigi kuidas te ise omale sellise teadmiste/kogemuste pagasi olete ammutanud, eks ikka samamoodi "lolle" küsimusi küsides ja neile vastuseid saades ja muidugi mis kõige tähtsam - praktika. Niiet püüaks ikka rohkem huviliste teadmisi täiendada mitte nende kallal ilkuda
Loodan et keegi mu jutust seda ei järeldanud, et kui mingi küsimus pähe tuleb siis kohe uut teemat tegema - ikka otsingut soovitatav kasutada enne, ning niisama foorumit lugedes ja muud sellelaadset kirjandust uurides tutvuda asjada. Foorumis võib seda küsimust ka korduvalt küsitud olla. Üks selline haige teema on nt: "Mossele bemmi mootor", kus keegi pole ennast sisuliselt asjaga kurssi viinud ega veel siiani midagi korda saatnud.
Sry for OT aga lihtsalt liigapalju sellises stiilis vaidlusi näinud ja pidin ju ometi sõna sekka ütlema
A ja teemakohast ka. Kõikidel bensiini mootoritel saad sa impulsi kätte kindlalt süütepooli otstelt, aga kontaktivabadel või ajuga süütesüsteemidel on tavaliselt sellejaoks eraldi väljund kust saab tahho signaali kätte. Süütevõimendiga kontakt-jagajal võib see ka süütevõimendist tulla*
tahtsin veel lisada et ülevaatusel on selline jubin mis seisab kus tahes, tavaliselt gaasianalisaatori kõrval suunatud mootori poole ja sellest piisab et tuure lugeda, ju ta ikka kõrgepinge sähvatusi loeb ja seda 2 meetri kauguselt ja läbi kere, ei tea kuda diislitel sa asi käib
Segan küll agarasse süütesüsteemide arutellu vahele aga kui see teema algatajale rahustav on, siis mis puudutab seda raskesti liikuvat käigukangi.
Mul omal sama tootja sama ajastu auto (84 accord) millel kah käiguvalitsaga sarnane mure.
Kohe kui auto sain ja raske käiguvahetus häirima hakkas võtsin lülitusmehhanismi lahti, puhastasin-õlitasin ja panin kokku tagasi. Kusjuures kuni kastini liikusid kõik hoovad ilusti ja kergelt. Kasti õli kontrollisin samuti üle ja arvasin et nüüd hea lihtne käike rammida. Võta näpust, mitte midagi ei muutnud. Nii lasegi juba kolmandat aastat megaraskelt liikuva kangiga ringi. Käigud lülituvad normaalselt ja midagi laiali pole lennanud. Äkki siis ongi mingi tehase tüüp-praak?
Asjal üks hea külg kah- muu rahvas eriti mu autoga sõita ei taha, kuidagi ei saa käike sisse. Ükskord kui tuttava neiu nn "kaineks kettaks" võtsin, pidin ise kõrvalistmelt käike vahetama.
Valts@kasvatab musklit kui autoga sõidab