automoto.ee foorumid

Täisversioon: ühe rõngaga kolb
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Nii küsimus on selline mis peaks juhtuma kui on ühe rõngaga kolb ja ta on lühemaks lõigatud.
karlpiff Kirjutas:on siis et üks küsimus mis juhtub kui kolvi toorikule kõigest üks üks soon ühe rõnga jaoks ja alt poolest kepsu kinnitamiseni on maha lõigatud

Lp. kaasfoorumlane. Eesti keeles (ja ka mitmetes muudes kultuurkeeltes) on tavaks oma mõtted kirja panna lausetena, milledel on kindel struktuur ning mis algavad suure tähega ja lõpevad punktiga. Kui suvaline hulk sõnu lihtsalt juhuslikult ritta panna, siis jääb mõte enamikele inimestele kahjuks arusaamatuks.

Mina igatahes ei saanud mitte teps kohe aru, mida Sa eeltoodud suvalise sõnadejoruga öelda (küsida) tahtsid. Kui Sa tahad siit foorumist reaalset abi saada, siis ehk proovid end siiski korralike ja üheselt mõistetavate lausetega väljendada. (Vihje - igaüks saab oma postitatut siin foorumis alati muuta...)

P.S. Minu arvates peaks emakeelt - sh eneseväljendust - siiski senini koolis lausa esimesest klassist viimaseni ehk õpetatama?
No mis seal ikka juhtub. Kui mootoril kasutatakse tagasilöögiklappi, siis võiks töötada küll. Kolb ei tohi olla kulunud, kuna üks rõngas ei pruugi siis olla piisav (kolb kuumeneb üle ja kiilub silindris kinni).

Ja palun väljendage ennast teinekord selgemalt. Mingid pisivead mind ei häiri, aga sellest postitusest jääb mulje, et tegemist on kirjaoskamatuga. Kas sa oma käekirjast ikka aru saad?
aga mida annab 3-rõngaga kolb? ja miks kasutatakse tavaliselt just kahe rõngaga kolbe?


üks loll jõaub rohkem küsida kui sada tarka vastataBig Grin.
Kolme rõngaga kolb tekitab suurema hõõrdumise ja ka mootori kiirema kulumise.

Sellest on foorumis palju juttu olnud, nii et võiks otsingut kasutada.
rnkx Kirjutas:Kolme rõngaga kolb tekitab suurema hõõrdumise ja ka mootori kiirema kulumise.

Sellest on foorumis palju juttu olnud, nii et võiks otsingut kasutada.

Ja lisaks 3 rõngaga kolb lisab suht. palju jõudu juurde, täis korras ja timmitud(loe: uus) võrr jookseb välja u. 50 km/h aga kui 1 rõngas juurde panna jookseb 60 km/h. Samuti on kohapealt minnes palju jõudu ja võib ratast all ringikäima võtta. Halb asi 3 kolvirõnga juures on kiirem kulumine.

Kolvirõnga soon tuleb treida ülemise kolvirõngast kõrgemale,nii et nad kokku ei puutuks ja kui allapoole 2-st kolvirõngast panna hakkab rõngas hülsi tööpinnalt välja käima alumises osas ja rikub nii hülsi kui ka rõngast.
Ei saa mitte vaiki olla....
Alarubriiki, kus postitus asub, vaadates eeldame, et tegu on võrrimootoriga.
Hakkame siis otsast peale:

Sellest, et on ühe rõngaga kolb, ei juhtu mitte midagi, d4 ja vanemad d5 mootorid ongi 1 rõngaga.

Sellest, et kolvi seelik on lõhemaks lõigatud ei juhtu mittemidagi muud, kui see, et kolb natuke kergem ja selletõttu süsteem veidi tasakaalust väljas ja võib rohkem vibreerida. Veidikene võib suureneda ka lühikese kolvi juhtpinna tõttu kolvi enda laperdamine. D-seeria mootorid on pöördsiibriga sisselaskega ja seelik mingeid aknaid ei ava ega sulge.

Kahe rõngaga kolbe kasutatakse enamuses sellepärast, et seljuhul on optimaalne pidamise ja hõõrdetakistuse suhe.

Kolme rõngaga kolb ei anna juurde mittemidagi mootori võimsuses ega pööretes, natukene tipppööretes suurenenud hõõrdetakistuse tõttu hoopis kaotad. Kolme kolvirõngast on osadel väikekubatuurilistel masinatel kasutatud rohkem sellepärast, et kulunud mootor suudab kauem mingigi kompressiooni säilitada ja selletõttu remondivälp veidikene pikem. Igasugused väited, et peale kolmanda rõnga lisamist masina kiirus tõusis ja läks võimsamaks jne näitavad lihtsalt seda, et olemasolevad 2 rõngast ei olnud enam korralikud või polnud veel sissetöötanud - st. lihtsalt ei täitnud oma funktsiooni korralikult. Lisaks veel 3 rõnga propageerija viimaste väidete kommentaariks see, et võrri mootoril (nagu enamus mootoritel) jääb ka A.S.S. kogu kolvi seelik täies pikkuses hülssi ja selletõttu ka igasugune rõnga asukoha selline põhjendamine samasugune b.s. nagu kolme rõnga väide üldse. võimalikult üles toodud rõnga mõte on tavaliselt hoopis milleski muus - kolvi külgpinna madalama temperatuuri saavutamises.

JA TÕESTI, FOORUMIL ON OLEMAS OTSINGUVÕIMALUS!





D-seeria mootoritel pole mingeid pöördsiibreid, silindri seintes on avad ning kolb üles-alla liikudes avab ja suleb neid. Kolvi saba lühendades on tahetud seega sisselaset parandada. Tuulal on näiteks selleks vastavad sisselõiked kolvile.

Kolmanda rõnga jutt on eelkirjutajal põhimõtteliselt õigus -- kolmas rõngas kompenseerib tehnoloogilist praaki. Suhteliselt madalakvaliteedilisel vene võrril annab ta küll minekut juurde -- kunagi ära proovitud.
Üks rõngas on muidugi hõõrde seisukohalt parem, aga eeldab kvaliteetseid materjale ning kolvi ja rõnga väga head passimist.

Tuulal on samuti kolm rõngast, ei usu, et toonased insenerid nii lollid oleksid, et lisakulutustega mootorit sitemaks teha.
jurkman Kirjutas:D-seeria mootoritel pole mingeid pöördsiibreid, silindri seintes on avad ning kolb üles-alla liikudes avab ja suleb neid.

Räägime palun asjadest, millest teame!
D seeria mootoritel on sisselase läbi väntvõlli ava nn pöördsiibritehnoloogial. Kolb juhib ainult ülevoole ja väljalaset, aga seda teeb kolvi ülemine äär, mitte alumine.
sry, minu viga jah, olin liiga Tuulasja sachsis kinni, nüid tuleb meelde jah, võrril läeb karbuss otse karterisse, läbi väntvõlli, see termin "pöördsiiber" ajas segadusse, sry veelkord
oma elektrimeevurrile tegin ka alumise tugilaagri korpuse võrri väntvõllipoolest, seega nii väga mitteteadlik ka pole, aga häbi on ikkagi Smile
imestasin isegi, et oldmoped'ile vastu vaidlema akkasin


oldmoped Kirjutas:
jurkman Kirjutas:D-seeria mootoritel pole mingeid pöördsiibreid, silindri seintes on avad ning kolb üles-alla liikudes avab ja suleb neid.

Räägime palun asjadest, millest teame!
D seeria mootoritel on sisselase läbi väntvõlli ava nn pöördsiibritehnoloogial. Kolb juhib ainult ülevoole ja väljalaset, aga seda teeb kolvi ülemine äär, mitte alumine.
Põhilised juhtpinnad on kolvil esimene ja tagumine pool, küljed toetavad natuke muidugi, mõnedel saagidel kolviküljed lausa tühjad, mis annab väiksema hõõrdumise hülsi pinnal.

3mm. kui kolbi ümberringi lühemaks siis see pill ei käi enam nii nagu peaks, sest kolvipind ei kata väljalaske avasi ära ülemises seisus ja karteriruumis seega väiksem surve.

Teine asi on teha natuke hülsile ja kolvile ülevooludega kohakuti väljalõikeid, kuid seegi ei pruugi paremat tulemust anda, kuigi võib.

3-me rõngaga kolb võib jah ainult Tuulal olla, ( sest see fekaal õieti pöördesse ei lähe ju ) kuid ühelgi tänapäeva võidusõiduks mõeldud pillil üle 2-he rõnga minu teada ei kasutata ja jutt käib ikka säärekast, siis nii väikse kubatuuriga ja ilma käigukastita mootoril on kindlasti kergem 1-he rõngaga kolbi ringi vedada ( korralik rõngas peab ka olema muidugi ) ja annab pöördeid juurde.
jurkman Kirjutas:oma elektrimeevurrile tegin ka alumise tugilaagri korpuse võrri väntvõllipoolest, seega nii väga mitteteadlik ka pole, aga häbi on ikkagi Smile
imestasin isegi, et oldmoped'ile vastu vaidlema akkasin

Hoopis minul peab häbi olema, et niimoodi nähvasin... vabandan. Igasugune eksimine on alati inimlik ja seda teeme me kõik... ja egas alati ei saa ka minu juttu päris 100% tõena võtta... aga niipalju kui võimalik, proovin ikkagi võimalikult adekvaatset juttu rääkida ja faktidele tugineda, kuigi eks mälu veab vahel alt. Samas suudavad osade asjade kohta tunduvalt adekvaatsemat nõuannet anda võrrivõidusõidu eesotsamehed - kogemused tunduvalt suuremad ja ka kõik praktikas järgi proovitud... mina selle viilimis- ja ümberehituspoolega pole eriti kõrgeid tulemusi saavutavalt tegelenud, mul natuke teine suund.
Eks 3 rõngaga on tehtud ka nõukogude kahekäigulisi tänavasõidu mopeedimootoreid (s-50, s-51)... kolmanda rõnga kasutamisest loobuti juba s-52 mootori väljatulekul. Samas nende samade mootorite võidusõiduks kohandatud versioonidel ikkagi enamuses ainult 1 rõngas oli.


Natuke OT aga... egas ei saa ka sashc mootorite puhul alati nii kindel olla, milline nende sisselase on - näiteks osadel 50/3 ja 50/4 mootoritel on kasutusel nii kolviga juhitav kui ka reedvlve sisselase (karburaator identne ja silindri välimus samuti). Kumb reaalselt konkreetsel masinal on, saab teada alles peale karburaatori eemaldamist ... kuna karburaator asub täpselt samas kohas -  lihtsalt kas auk viib kas läbi hülsi silindrisse või keerab kanal alla karterisse (seljuhul muidugi ka karbutaatori kaelavahele reedvalve klapp paigaldatud).