automoto.ee foorumid

Tsiteerin siin mudellennuki mootori kasutusjuhendit:

Tegelikult küll vana jutt, kuid asjalik point on siiski sees.

Tsitaat:KEEP AWAY FROM SILICONE SEAL AND THREAD STICKERS
Silicone sealers usually have a smell like vinegar when they're curing. Vinegar is mostly acetic acid and that causes corrosion.
•The inside of an engine has two kinds of metal in it... aluminum for most of the parts and steel for the crankshaft and bearings.
•Two different kinds of metal will start to corrode if they have some kind of electrolyte between them and a tiny bit of acid will do the job.
• Aluminum corrosion can cause the entire inside of the engine to turn a dark grey or nearly black color. Corroded steel is rust.

Kes inglise keelt ei oska, siis jutt on selline, et raua ja alumiiniumi vahele pole tark silikooni panna, sest silikoonis sisalduv äädikhape [kallimatel silikoonidel vast midagi muud???] toimib seal elektrolüüdina, soodustades korrosiooni. Korrosiooni tekitamiseks piisab väikesest kogusest happest. Alumiiniumi korrosioon tekitab mustja kihi detailide (sise)pinnale.

Jah,jumala õige.Juba õige pikka aega oli eesti furgooniehituses,eriti seal mis puutusid kokku toiduainete veoga keelatud silikoonide kasutus.Põhjus-nad olid happelised.Kasutati tihendusaineid,rahvakeeli nimetati neidki silikoonideks,aga nad olid neutraalsed.Tegelikult on see omaette teadus.Pealtnäha lihtne,aga üsnagi keeruline on liita erinevaid materjale.Alumiinium-puit,teras alumiinium,furgooni paneel ja roostevaba teras...jne .Tegelikuses on see omaette teadus.Kel väga huvi see saab selle kohta -kui oskab küsida-infi sellisest firmast nagu "Widni Baltic"(H.Eigenbrodt AB Eesti Filiaal).Samas saab kauni küsimise puhul infi ka iga Eesti kere -ja muundustööde tegija käest.Näit :"Silwi Autoehituse AS","Renek","Tarfurgo" jt käest.
Igatahes vahva ja perspektiivikas valdkond millesse süüvida.Edu!
Tervitades,Flanagan

Need väited vastavad suures osas tõele, kuid:
1. Kasutades silikooni normaalsel kombel (ühendatavad pinnad on eelnevalt puhastatud ja "kokku käima" lihvitud) jääb mootorivedelikega kokkupuutesse imeväike pind, kust äädikhapet mootorisse pääseb äärmiselt vähe. Ja sedagi ainult kuni reaktsiooni lõpuni (loe: silikooni tahkumiseni).
2. Imeväike kogus äädikhapet lahustununa suuremas koguses lahustis- äädika puhul on lahustiks n. vesi- võib kurja teha küll, kuid õli on nimetatud happe suhtes äärmiselt tõrjuv () ja elektrolüütilist keskkonda moodustuda ei saa.
trv
EDIT: lugesin eelmised postitused üle- kui silmas peetakse kahe erineva metalli ühendamist silikooni abil, siis võib jutus olla väike tõetera. Siiski olen skeptiline ka sellisel juhul tekkida võiva elektrolüüsi suhtes....