automoto.ee foorumid

Olen ka ammu plaaninud oma sport auto ehitamist aga ei ole leidnud seda õiget. Locost on ilus ja klasikaline aga väga kitsas.
Leidsin siis hiljuti sellise vana auto jäänused http://www.pbase.com/turboes/old_estonian_racecar_
Miks mitte teha selle järgi uus raam. Kere paneelide järgi teha vormid ja plastikust paneelid ehitada. Kesk mootoriga on ideaalne kaalujaotus. Saaks kasutada mingi esiveolise mootori- ja käigu osa.
Ega ise raami ja kere väljamõtlemine lihtne ei ole. Sildade ehitamine on kõige keerulisem osa, et see ka pärast korralikut jookseb.
Kas keegi teab kuidas ja kui keeruline on eestis ise ehitatud autot arvele saada ?

palju nende jäänuste eest ka raha küsitakse?

Väga vinge leid! Kus see ehitatud on?

Arvele saamise keerukust/lihtsust on raske hinnata, kuna pole millegagi võrrelda. Kui kvaliteetselt ehitad ning õigusakte arvestad, siis küll see ära registreeritakse.

Eestis iseehitatud masinad EstField, osa nendest ka ARK-is arvel
http://www.racetech.ee/e/fe-index.htm

Kas see auto on eestis?

Saaremaal

Arvatavasti saaksid siit otsest abi inimeselt, kes on ise autosid eestis disaininud ja ehitanud ning ka tehnokontrolli suutnud läbida.
Konsultatsiooni võib ju ikka küsida.

http://www.rexer.ee/

Kas keegi, ka selle isendi ajalugu mäletab

Minu arvates on konkreetne isend juba isearetatud projekt, mis sest, et pooleli. Tuttavat tuli ette vanematest "retroautodest" nagu ford ja opel.
Kui kellelgi on natuke targemat öelda, kuulan huviga. Seni aga uurima, mis jupid kust pärit on...
Samas paistab olevat ka natuke Nissani klassikat...

kuna ma tean, et osad kaasvõitlejad on taoliste masinate ehitamise põhitõdedega kursis, siis pärin oma võhiklikke küsimusi
kas selline vedrustus on tõesti "töötav lahendus":
http://www.pbase.com/turboes/image/52139396

kusagilt foorumist läbi käinud ('meerika-mandri) lingilt paistis, et lehtvedrustus (vist oli analoogselt 1vedru/sild) on valdkonnas vägagi levinud. Kas põhjus on kaaluvõit, lihtsus või hoopis miski kolmas? Miks üldse (Euroopa?) autotööstus keerdvedru ja MacPhersoni teed läinud on?

teet,
kellele "vedruvankrid" kuidagi võõrad paistavad

edit: tundub et leidsin hea koha kus seletatakse eri vedrustus-tüüpe: http://www.chris-longhurst.com/carbibles...bible.html
kui aega saan. loen läbi. ausalt

Ameerika mandril kasutatakse risstilehtvedruga vedrustust siiani. Väheamlt C5 Corvettel vist oli ja äkki ka C6.
Kindel ei ole.

Töötav on ta kindlasti. Konkreetseid põhjusei, miks seda konkreetselt seal kasutatakse võib olla mitmeid - kaal, mahutamine, lihtsus, projekteerija kiiks jne.

MacPhersoni põhieelisteks on lihtsus ja tootmise odavus, võidusõiduautodel pole ta üldse nii populaarne (kasutatakse ainult stock klassides, kus reeglid nõuavad standardauto vedrustuse tüübi säilitamist). Topelt-õõtshargid ruulivad ikka oluliselt rohkem.
Minardi F1:

Porsche Carrera GT:

Ferrari F430:


Täiendus: Seal Teedu viidatud pildil on tegelikult vist hoopis tagavedrustus.

siia tahaks lisada veel klassikalise lada ja moskvichi..
pilti vist pole m6tet panan need k6igil ju silme ees

selle kahe hargiga vedrustuse eelis(ei tea kas kasu sest midagi on?) on see et ratta liikudes ei muuda ta oma kylgkallet....

Kui täpne olla, siis muudab küll, aga muutumise iseloom on meeldivam - hästitöötavat vedrustust on lihtsam projekteerida ja häälestada. Muutumatust külgkaldest on väga palju kasu, sest kurve kiiresti läbides võimaldab see rehvi pidamist maksimaalselt ära kasutada, aga praktikas ei saa läbi kompromissideta ning kuigi teoreetiliselt tehtav, ei ole muutumatu kaldega vedrustus eriti levinud. Pigem mõeldakse välja millise iseloomuga kurvides vedrustus hea peab olema ning projekteeritakse vastavalt sellele.

Lisaks veel Rex-i silla pildi