automoto.ee foorumid

Täisversioon: Alternatiiv tänapäeva numbrialustele.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Nimelt soovisin leida selliseid numbrialuseid nagu juuresoleval fotol näha
on.Aga selgus tõsiasi et tänapäevaste numbrite jaoks on ta pisut väike.
Ja numbrimärki ennast kohendada vastavusse alusega ka ei tohi.
Uued plast numbrialused kohe kuidagi ei meeldi ja ei sobi ka(minu arust).
Auto millele nad külge lähevad on 1973 a.Žiguli 2103.Roostevabast plekist
ise teha?Sellist soont/ranti mis numbrit ümbritseb ka ise järgi ei tee ja
lihtsalt sirge tahvel poleeritud servadega ei ole ka nagu see.
Arvamusi?
[Pilt: numbrialus3ew.jpg]
Kui mu mälu mind nüüd väga jõhkralt alt ei vea, siis Benis olid mingi hetk normaalsuuruses kroomitud numbrialused müügil.
arvi100 Kirjutas:Ja numbrimärki ennast kohendada vastavusse alusega ka ei tohi.
Uued plast numbrialused kohe kuidagi ei meeldi ja ei sobi ka(minu arust).
[...]
Arvamusi?

Ei pea olema ju servadega numbrialus. Numbri võib poltide/kruvidega kinnitada mille külge iganes. Kas otse kere/stange külge või teha sinna vahele mingi numbrialus paksemast plekist/lehtterasest. Umbes nagu oli pobidel spetsiaalne numbrikronstein, mis kinnitus kaitseraua külge.
Kunagi proovisin ma isa auto numbripeal ka seda numbrialust. Ning minuteada ei olnud nad ka sobivad tänapäeva numbriga.
Jah eelkõnelejal on õige tagumine numbri alus on kandiline lühem ja samas kõrgem kui esimene.

Proovisin ka neid ilukilpe, kuid mina neid paika ei saanud. Oli küll kõik olemas, kuid nad jäid ikka loperdama ja eemaldasin nad autolt pea kohe.


Mul peaksid nad maal veel alles olema vaatan korra veel üle, äkki ma eksisin ja numbrialused EURO numbrile sobivad 10 aastat tagasi ei sobinud Eesti numbrile.
Sellised numbri alused on sobivad siiski ainult nõukogude registreerimis märgile. Ise kinnitasin sellise tagumise numbrialuse külge ameerika stantardi järgse Eesti numbri ja riputasin selle vanale Volgale ette. Täpselt ei sobinud, aga vähemalt säästsin mitu töötundi korraliku numbrialuse valmistamisest.
Üldiselt kaob registreerimismärgil garantii ära, kui selle sisse ise auke puurida. Meie, vanatehnikahuviliste, sissetulekute juures pole see garantii muidugi kuigi oluline.
Saadaval on ka kõikides mõõtudes kroomikarva plastikust numbri aluseid, siis ei pea numbrimärgile auke puurima.

Selliseid ilurõngaid, nagu sellel pildil, on mul väga palju. Pole osanud neid kusagile sobitada, ilmselt peaks vist ka sellise Zigulli soetama, siis on riiulil rohkem ruumi ja ilurõngad õiges kohas.
Mina tegin oma kahele rattale Jawale ja M-le roostevabast terasplekist ise numbrialused. Pole seal hullu midagi. Alguses tegin ühed servad valmis, panin numbrimärgi sinna vahele ning seejärel puidust haamriga klopsisin teised servad kokku. Nüüd istuvad numbrimärgid seal vahel nagu valatult ning numbris endas pole ühtegi auku puuritud. Jäi minu arvates ikka kümme korda ilusam kui plastikust alusekärakad. PS mul ratastel veel need suurema tüübi numbrid.
Piibur Kirjutas:Üldiselt kaob registreerimismärgil garantii ära, kui selle sisse ise auke puurida.
8<---

2005. a. suvel saadud registreerimismärgil ei olnud auke sees, pidin ise puurima. Praegu hakkan mõtlema, et kas üldse tohib numbrile auke puurida või pead nad kinnitama mustade-plastmass numbrialustega?

Kui ARK veel Pirital oli, mäletan sealses ootesaalis nurgas seismas registreerimismärgi augu mulgustajat.

Aga 03 numbrialusest. Siin on juba kirjutatud, et tänapäeva nr. ei lähe vana musta nr alusele, kuid ehk on hilisemate 03-de varustuses õige laiusega nr aluseid? Toodeti neid ju 1984. aastani. NSVLis tulid valge taustaga nr 1980, millede suurus peaks praegustega sama olema. Või ehk leidub alternatiivne kooperatiivi toodang?
scorpio3331 Kirjutas:Mina tegin oma kahele rattale Jawale ja M-le roostevabast terasplekist ise numbrialused. ....


ma olin sõjaväe Jawale ka sunnitud ise tegema numbrialuse, kuna vibratsioon on rattal nii suur, et plastikalus lihtsalt puruks läheb! 638-l lasin ka poldi läbi numbri, kuna ühekorra juba kadus number ära ja seda ka selle viletsa plastikaluse pärast!
Piibur Kirjutas:Üldiselt kaob registreerimismärgil garantii ära, kui selle sisse ise auke puurida.
Ei kao kusjuures. Sellekohane lause oli lipikul, mis uute numbritega koti sees kaasas.

lisaks, teemaalgatajale- katsu romulatest otsida vanade lääne autode (pakuks nii 80ndate, plastiajastu, alguseni) numbrialuseid. Muude kohta ei oska kosta, aga näiteks mersul olid vabrikust küljes sellised roostevabad randiga alused, võibolla muudel ka. Euroopas sama standardmõõtu numbrid tükimat aega.
Jansa Kirjutas:
Piibur Kirjutas:Üldiselt kaob registreerimismärgil garantii ära, kui selle sisse ise auke puurida.
Ei kao kusjuures.

Kunagi (nõuka-ajal) oli liikluseeskirjades nõue, et numbrimärgi kinnitamisel peab poldi pea olema numbrimärgiga sama värvi. Ehk siis kui poldipea on tausta kohal, peab see valge olema, kui numbri/tähe kohal, siis must. Mina soovitaksin seda soovitust kaasajalgi järgida, eriti vanasõidukite juures.

Ja veel. Paljud kurikaelad armastavad numbrimärke varastada. Nendega saab nt igasugust pättust teha, mis hiljem numbrimärgi omanikule suurt jama kaasa toob (bensiinijaamade "külmad arved", varastatud kraami vedamine, vargusele/röövimisele sõitmine jms). Hiljem katsu tõestada, et Sa ei olnudki kaamel...

Seega soovitan numbrimärgid monteerida autole (M6) teraspoltidega ja mutriühenduse seejärel üle keevitada/neetida. Et iga jorss ei saaks tänaval numbrimärki käsitööriistadega kergelt eemaldada. Samal põhjusel ei soovita plastraame - sealt on numbrimärki veelgi kergem eemaldada...

Kui tõesti on vaja ise numbrimärk maha võtta, siis relakas abiks... paarist poldist/mutrist ei ole ju kahju...
valdo Kirjutas:Kunagi (nõuka-ajal) oli liikluseeskirjades nõue, et numbrimärgi kinnitamisel peab poldi pea olema numbrimärgiga sama värvi. Ehk siis kui poldipea on tausta kohal, peab see valge olema, kui numbri/tähe kohal, siis must. Mina soovitaksin seda soovitust kaasajalgi järgida, eriti vanasõidukite juures.
See nõue on täitsa alles: http://www.ark.ee/atp/?id=234 (lehe lõpus).
Jansa Kirjutas:
valdo Kirjutas:Kunagi (nõuka-ajal) oli liikluseeskirjades nõue, et numbrimärgi kinnitamisel peab poldi pea olema numbrimärgiga sama värvi. Ehk siis kui poldipea on tausta kohal, peab see valge olema, kui numbri/tähe kohal, siis must. Mina soovitaksin seda soovitust kaasajalgi järgida, eriti vanasõidukite juures.
See nõue on täitsa alles: http://www.ark.ee/atp/?id=234 (lehe lõpus).

Oi-oi, mul zaz-il nõuka-aegsed tuuning elementidena tuntud numbrikruvid, milledel pea asemel väikesed punased helkurid..
Tellisin uued nr sierrale (selleaasta alguses) ja kaasa sain lipaka kus kirjas:
garantii ei kehti alljärgnevatel tingimustel
- toote mehaaniline vigastamine (va paigaldusavade puurimine)
-ebaõiglane hooldamine (kuivalt puhastamine, lahustitega puhastamine)
EI ole soovitav kasutada harjapesu.

Niiet paigaldusauke VÕIB KÜLL PUURIDA !
tamar99 Kirjutas:Niiet paigaldusauke VÕIB KÜLL PUURIDA !

Aga kui ei puuri vaid näiteks naelaga löön???? Toungue
IIIFFFAR Kirjutas:
tamar99 Kirjutas:Niiet paigaldusauke VÕIB KÜLL PUURIDA !

Aga kui ei puuri vaid näiteks naelaga löön???? Toungue

Siis kutsutakse kriminaalpolitsei asja uurima ning kui avastatakse rikkumine ja riigi vara rüvetamine siis konfiskeeritakse liiklusvahend ja saadetakse hävitamisele.

Vott kirjas oli aukude puurimne naeltest eitea midagi.
tamar99 Kirjutas:Tellisin uued nr sierrale (selleaasta alguses) ja kaasa sain lipaka kus kirjas:
garantii ei kehti alljärgnevatel tingimustel
- toote mehaaniline vigastamine (va paigaldusavade puurimine)
-ebaõiglane hooldamine (kuivalt puhastamine, lahustitega puhastamine)
EI ole soovitav kasutada harjapesu.

Niiet paigaldusauke VÕIB KÜLL PUURIDA   !

Ilmselt sellepärast see lipik sinna ongi nüüd pandud, et vahepeal oli sellega probleeme. Mulle teatati üksjagu aega tagasi, et augustamisega kaotab garantii kehtivuse, ometigi räägib teine seadus poldipeade värvusest, millega numbreid kinnitada. Nüüd on ilmselt jõutud kokkuleppele ja õigest otsusest teavitav lipik pannakse numbritega kaasa. Tubli!

Vanatehnikahuvilisena lähen mina mitmete seadustega vastuollu, et säilitada autentset vanatehnikat. Üldises mõttes pole hullu midagi kui ma ei kasuta seda kõike kurjasti. Vahel sõidan ringi vanade numbritega ja vahel lasen mõne autoga üritustel sireeni, kuigi mul alarmkaarti pole. Oluline on nende pisirikkumiste juures jääda ikkagi korrektseks vanatehnikahuviliseks, mitte pöörata oma käitumisega paha peale ja teistele inimestele halvategijaks.