Tere!
Hakkan taastama Vjatkat ja M72-e, kuid ise ei oma kogemusi värvimises. Soov teha ükskord kuid korralikult. Soovitage kohti kus tehakse Pärnus väga kvaliteetset värvimist või teab kedagi kes restaureeriks vanasi mootorrattaid. Ei sooviks Pärnust väga kaugele ratta juppe vedada.
Ette tänades, Tarmo.
Raamid soovitan värvida pulbervärviga, esmalt liivapritsiga puhtaks ja siis AS Adrem Pärnu, Suur-Jõe 46a pulbervärvi! Liivapritsi teenust pakub ntx paikusel mingi firma(vana autobaasi/bussipargi territoorium oli vist)
Pakun komplektset teenust algusest lõpuni
kui on huvi ,siis helista 51990078
asume Pärnust Lõuna pool 140 km
teostame ka kroomimist!
51990078
NB! pubervärviga ei saa teha originaalvärvi!
Kindlasti mitte! lasta värvida endise Pärnu Kaluri territooriumil olevas auto värvimis töökojas. Vahendid küll head, aga kvaliteet puudub(igast puru ja augud on värvi sees) ja hind on ülepingutatud. Ei seondu küll pulbervärvimisega ,aga igaksjuhuks hoiatan!
selle Paikuse liivapritsi firma nimi on OÜ KARPIN--täna oli seal värskelt pritsist tulnud Moskva paak ,raam ja porilauad,ilusad haljad.
Oleks hea kui keegi oskaks öelda kas Vjatkad tulid tehasest välja ka kahevärviliselt või olid ainult ühevärvilised? (nt.
http://autobuy.ru/nite.php?aid=157&aform=3) Ja kas M72 1958a. väljalaskes oli musta värvi (endal originaalis tumesinine kuid süsimust meeldiks rohkem).
Tänud vastuste eest.
Tarke Kirjutas:...kas M72 1958a. väljalaskes oli musta värvi (endal originaalis tumesinine...
Minu andmetel tehti küll musta kuni tootmise lõpuni.
Tere mehed.Kaks aastat tagasi pildistasin Elvas ühte punast M-72.Ise oman taastamist vajavat pohelist isendit.Kumbki tsikkel pole üle värvitud.
Minu vjaktka on 2 värviline+ilutriip. Värvid on helesinine, tumesinine ja punane ilutriip
Raamid soovitan värvida pulbervärviga, esmalt liivapritsiga puhtaks ja siis AS Adrem Pärnu, Suur-Jõe 46a pulbervärvi! Liivapritsi teenust pakub ntx paikusel mingi firma(vana autobaasi/bussipargi territoorium oli vist)-AJUVABA
sa võid oma muruniitjat või tooli pulbriga värvida!!! ma ei saa aru kust sellised mõtted tulevad. kas tehasest tulid tsiklid pulbervärviga välja vä??????
Lp NoorKARU: pole mõtet hakata siin tatti pritsima! Pakkusin välja ühe variandi kuna pulbervärv on vastupidav jne ja saab kasutada ka võimalust pulbervärviga kruntida! See foorum siin ongi selleks, et arutada ja nõu küsida, miks peab keegi kolmas isik hakkama kohe kraaksuma kellegi pakutud varjandi ebasobivuses - kõike saab teha viisakalt!
Lugupeetud kaasfoorumlased, jäägem ikka üksteise vastu viisakaks - vastasel korral pean ma solvangud ja emotsioonid siit eemaldama.
Mis aga puudutab pulbervärvimist, siis mina küll ei soovita. Pigem siiski traditsiooniline tehnoloogia - roostevastane fosforhappe mögi, happekrunt, täitekrunt, pahtel, lihv, (pahtel, lihv,) lõppvärv. Tegu on ikkagi ju auväärse vanasõidukiga.
valdo Kirjutas:Mis aga puudutab pulbervärvimist, siis mina küll ei soovita.
Kuidas Sa Valdo aga suhtud vana-auto velgede pulbervärviga katmisesse-kas jääb originaalist oluliselt erinema?
Kas see pulbervärv on ikka teistsuguse tehnoloogia pärast kohe saatanast? Osadele detailidele on see täiesti sobiv ja kui pind jääb "õige välimusega", siis ei näe küll mingit põhjust seda niisuureks pühaduseteotuseks nimetada, et selle peale peaks kohe ärritatul häält tõstma hakkama.
Seljuhul peaks karjuma hakkama ka iga tänapäevase pahtli, kahekomponentse krundi ja värvi peale ja vanu nõukogude masinaid võiks värvida vaid kuumkambris ja ML'iga, osad detailid tuleks aga katta pihustamise asemel värvisse kastmise teel, kroomi eeltöö tuleks teha max 100se liivapaberiga ja keevisõmbluste ümbrused peavad keevisepritmeid täis olema... vastasel juhul tegu ülerestaureerimisega.
hr oldmoped kirjutas:
Seljuhul peaks karjuma hakkama ka iga tänapäevase pahtli, kahekomponentse krundi ja värvi peale ja vanu nõukogude masinaid võiks värvida vaid kuumkambris ja ML'iga, osad detailid tuleks aga katta pihustamise asemel värvisse kastmise teel, kroomi eeltöö tuleks teha max 100se liivapaberiga ja keevisõmbluste ümbrused peavad keevisepritmeid täis olema... vastasel juhul tegu ülerestaureerimisega.
see jutt ei olegi ju äärmuslik näide,selles peitub sügav sisu ja ise olen selleni püüelnud.minu jaoks näiteks ei lähe poleeritud vene tehnika orginaali alla,kuigi olen seda ka ise teinud,väga raske on lihtsalt kaasaegsete vahenditega saavutada orginaalne tulemus,mis ei jätaks sitasti tehtud töö muljet.siiani on mul õnnestunud värvida nii kõigest üks roller,kuigi soov on olnud saada kõik orginaalse lainega - lihtsalt ei oska ja lõputult ei jõua ju uuesti värvida.kuid ma õpin edasi.
Einohh, eks igaüks ise teab, mismoodi ta midagi restaureerib.
Minu seisukoht on selline, et peaks püüdma ikka seda illusiooni taastada, mis insener kunagi paberile pani, mitte seda jama, mis tegelikult tehaseväravast väljus....
Selge see, et vene tööline, kes mingit metallosa värvis, oli hommikust õhtuni juua täis ja krunti alla panna ei viitsinud....Tegelt ta vast niimoodi ikka plaanitud ei olnud. Keevituspritsmetega samamoodi.
Valdo, alles Sa kusagil siin foorumis ütlesid, et Eestis pole mitte ühtki viimase mutri ja seibini taastatud Pobedat. Oli nii...?
Samas, ma küsin, kas tehasest üldse väljus mõni Pobeda, millel kõikide poltide all korralikud ja õiged seibid olid...?
Ma ei usu...Kõik nad olid mingit pidi haltuuralt tehtud, vene värk ju...
Samuti, oma 78nda Jaguari üksipulki lahti võttes leidsin, et samamoodi oli jube palju praaki: kui mingi detail pidi kolme poldiga kinni olema, siis oli tingimata üks poltidest mõttetult 10mm pikem, kui teised; esitiiva kinnituspoltide all olid täiesti loogikavabalt küll vedru, küll tavalised seibid, mõnel polnud üldse midagi; osa polte oli kollase passiveeringuga, mõni valge; jne, jne, ühesõnaga see auto oli kokku pandud täpselt nii, nagu parasjagu juhtus ja materjali kastidega toodi ja välja kukkus...Kusjuures kindel oli see, et seda polnud rikkunud kellegi oskamatu mehaaniku käsi, vaid ta oli niimoodi tehasest tulnud....
Inglaste endi kirjutatud Jaguari ajaloost loeme, et jahh, teise seeria masinad olid väga halva koostekvaliteediga, metallitööstus oli kriisis, streigid jne.
Kas kõik see tähendab, et ma oma autot kokku pannes ja hästi originaalilähedane olla tahtes pidin samuti end õlleseks enne võtma, pooled mutrid pool-lahti jätma ja seibe kasutama, nagu jumal juhatab...?
Ma ei usu. Ma võtsin varuosakataloogi ja panin selle järgi täpselt kokku. Nii, nagu vanameister sir Lyons seda ette nägi.
Jahh, mõni nüüd ütleb, et mul pole originaal ja on "ülerestaureeritud" ja mis kõik veel, kuna 70ndate inglased olid väga halvasti tehtud...erinevalt minu omast....
Aga ma ei taha, et mu autol detailid küljes kägisema jääks ja tükid küljest ära kukuksid.
Samamoodi on nende tänapäevaste värvide ja keevituspritsmetega. Muidugi võib oma mootoratta raami iga kolme aasta tagant uuesti värvida, et oleks "originaal" ja samasitasti tehtud, nagu vene ajal...
Teine võimalus on teha üks kord ja korralikult.
Või mis te arvate?
Mis puutub aga pulbervärvi, siis minu kogemus näitab, et ta tegelikult ei ole vastupidav....Igal juhul, kui detail on liivapritsitud ja kohe pulbervärvitud, siis miskipärast läheb ta rutem rooste, kui tavalise krundi ja värviga värvitud asi....Ons asi selles, et räni hakkab reageerima rauaga ja tekitab sinna värvi alla mingi oksiidi või selles, et ei kasutanud ma krunti, ei tea....
Igal juhul 2002 aastal liivapritsitud ja pulbriga värvitud esisilla osad peab
täna miskipärast uuesti üle värvima....
Samas, 2002a tehasest tulnud ja samuti 4a ainult Eestis sõitnud masinatel on tavaline värv sama koha peal veel peal....
Aga eks te proovige omal nahal. Niikuinii te ei usu ju....
Pealegi, on see pulber praegu vist ikka veel moevärk.
stihl Kirjutas:Tegelt ta vast niimoodi ikka plaanitud ei olnud. Keevituspritsmetega samamoodi.
Samas näiteks mujal maailmas defineeritakse emmiliste puhul seda suvalise õmblusega ja suurte pritsmetega raami külge situtud külgkorvikinnitusmuna just väga iseloomuliku detailina...
minu arvamus stihli jutule juurde on see,et orginaaliks tasub taastada autot,mis on säilinud orginaalina,mitte nullist üles ehitust.ja teiseks ei ürita ma jäljendada,mitte tööliste praaki vaid seda millisena auto uuena poes välja nägi.tahan öelda,et siledat autot pole raske teha,kuid värvida püstoliga nii,et kõik detailid oleksid ühtlase laine pikkusega on väga raske.
ma ei eelista siin üht teisele,vaid üritan viia mõtted selle oldmopedi poolt alustatud ülerestaureerimisele.kui võimalik säilitada ikka orginaali,üle jõuab alati teha,tagasi aga võimatu minna.
oldmoped Kirjutas:Samas näiteks mujal maailmas defineeritakse emmiliste puhul seda suvalise õmblusega ja suurte pritsmetega raami külge situtud külgkorvikinnitusmuna just väga iseloomuliku detailina...
Arvad, et konstruktor tõmbas tehasejoonisele sinna muna juurde joone ja kirjutas hariliku pliiatsiga ja standardkirja kasutades juurde, et: "sittuda kuidagimoodi kinni"....? (ЗаебаТЬ КаКнибутъ
Kui keegi sihukese joonise kusagilt leiab, siis usun....
Vabandan muidugi roppuste pärast...
