mul on soov soetada cz aga 1probleem et süütemängu ei ole...
kas on võimalik asendada näitex vashoodi omaga või siis millegi muu masina süütesüsteemiga...
aga äkki on kellegil müüa või oskab keegi soovitada kohta kust saab osta!
arvata võib jh et kõige lihtsam olex panna sinna org. süütemäng mis sinna loodud....
aga ei ole kuskilt osta ega võtta!
kasutatud Motoplate ikka liigub. Alustuseks võid helistada Kloostrimetsa motopoodi, seal ka aegajalt on. Kasutatud Motoplat maksab nii ~1500EEK. Kui ainult põllu peal sõitmiseks kasutad, võid ka traktori magneeto otsa panna, ajab ka asja ära. Osta.ee-s on saadaval üks praegu.
http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=...&id=622661
Kuldses Börsis oli vähemalt eile veel 1 Motoplat, hinnaks 1500kr.
kas motoplat´te on erinevaid ka sest mul oli minski peal aga kuna seal oligi se jama et käis valetpidi ja mul ta seal peal eriti ei töödanud ei tea milles jama ja hea oleks seda kuskil proovida kus ta õieti töötab ise tahaks panna originaali peale ja kui keegi proovib ja se töötab siis müüks maha kül süüde asub tallinnas
Kõige õigem oleks muidugi stroboskoobiga süütehetk kindlaks määrata ja siis selle järgi süüde õigeks panna. Ka originaalmärgid süütemängul ei pruugi alati tegeliku süütehetkega kooskõlas olla. Seda enam kui süütemäng on teistpidi keeratud tuleks õige koht stroboskoobiga kindlaks määrata ja märgid peale teha. Kontrollida tuleks ka, kas magneeto on ikka korralikult väntvõlli otsas kinni. On juhuseid kus magneeto kiil on puru (polt samas korralikult kinni) ja magneeto muudab nurka väntvõlli otsas inertsiga.
aga mis pinget tahab saada selle süsteemi süütepool, et saaks seda eraldi proovida
Nädalavahetusel sai CŽ motoplat V-501m süütemängu vastu vahetatud.
Käivitanud veel pole, seetõttu tulemustest/ nende puudumisest veel vara rääkida. Ilmselt pole ka väntvõlli tasakaalustus nii hea, kui originaalmagneetoga.
Kui suur peab CŽ-250 eelsüütenurk olema?
...ja pärast katsetamist selgus, et tulemust pole. Tõsi küll, eetriga õnnestus mõni popsatus tekitada, kuid mootor tööle siiski ei hakanud.
Kuid sellega asi siiski ei lõppenud. B-501m generaator koos süüteanduriga jäi alles, vahetada oli vaja süütepool ja ,,hall karp".
Kuna muid prototüüpe uue BKS (,,hall karp") ehitamiseks võtta polnud, sai K.Aleksiuse raamatust ,,Autode elektriseadmed" (see süüteküünalde pildiga väljaanne) otsitud TK108-10 põhimõtteskeem. Skeemil puudusid kõikide takistite ja kondensaatorite väärtused, mistõttu need tuli transistoride vooluvõimendustegurite ja sisendsignaali perioodi järgi oletada/tuletada. Süütepoolina läks käiku Iž-56 oma, muud sobivat kodus ei leidunud. Kuna TK108-10 on mõeldud töötama koos 12V aku ja spetsiaalse transistorsüüte süütepooliga, tuli teha mõningaid muudatusi skeemis. Kuna Б-114 sekundaar- ja primaarmähise keerdudearvu jagatis on suurem, kui Iž-56 poolil ning mähised teineteisest eraldatud, töötab minu aretatud skeemis viimane transistor (originaalis vist KT808, meil lülituses teleka toiteploki ja realaotuse transistor KT838) mõnevõrra raskemates tingimustes. Esialgu sai katsetatud sisuliselt TK108-10 skeemi, pärast kahest transistorist (liittransistor) koosneva lõppastme ära küpsemist sai KT838-le eelnev aste asendatud tavalise emitterjärguriga. Katsetamiseks toitsime omaaretatud BKS-i akulaadijalt ,,Start" läbi samuti ise tehtud 6V pingestabilisaatori, mis sai
teibitud tagumise porilaua alumisele küljele. Kuna käivitus on kõige kindlam ikka ratast lükates, tuli 12V pinge pikendusjuhtme abil motikani toimetada, seega siis nagu trammil või trollil (sobivas suuruses akut polnud ka kusagilt võtta). Kuid seegi kord ei pääsenud me probleemideta:
B-501m süüteandur annab süütehetkel väljundisse > 5V impulsi, mis kahjuks vale polaarsusega. Polaarsuse muutmiseks tuleb anduri väljaviigud omavahel vahetada. Lisaks sellele tuli massist eraldada generaatori 6V mähise mõlemad otsad. Generaatori väljundis oli katsetamise ajal alaldi koos 8000 mikrofaradise mahtuvusega kondensaatoritepatareiga (mängisid süütesüsteemi jaoks akut). Pärast süüte õigeks seadmist (2,5 mm enne ü.s.s) hakkaski mootor tööle ning töötas ka pärast akulaadija lahtiühendamist. B-501m generaatori väljundpinge (mõõdetuna lisatud alaldi silufiltri kondensaatoritel) oli ligikaudu 8..14 V, kui koormuseks süütesüsteem. Kahjuks ilma akuta (ehk meie katse ajal akulaadijata) mootorit käivitada ei õnnestunud, kuid skeemi sai hiljem veel muudetud, mis annab siiski natuke lootust. Hetkel on lahendamata veel aku ülelaadimist takistav lülituse osa ja generaatori koormusvoolu piirav skeem. Veel on tarvis uurida, milline oleks käivitamiseks tarviliku aku minimaalne mahutavus (ja seega ka hind) ning millise minimaalse pöörlemissageduseni suudab generaator süütesüsteemi toita.
Kahtlemata on lihtsamaid ja odavamaid variante (magneeto), kuid antud juhul oli soov ratas ,,kodukeemia" abil käima saada. Samuti tekkis võimalus hilisemaks 6V tulede-vilede lisamiseks.
OT, aga kunagi kaalusin IŽ 49le V 50 geneka/süütemängu paigaldamist. Rootor sobis vända otsa nagu tädile, ainult staator tuli siis ebaloomulikku asendisse keerata (süütemähis jäi allapoole, originaali suhtes pööre ca 180 kraadi). Probleemiks oli veel staatori kinnitamine mootori korpuse külge, head lahendust ei leidnud. Sestap jäigi lollus õnneks tegemata.
Siin on lülituse skeem sellisena, nagu ta hetkel koostatud on:
http://www.hot.ee/hkraav1/suude.JPG
Diood D1 alaldab andurist V1 tuleva signaali, D2...D5 piiravad seda ja ühisemitteriga aste transistoriga Q1 tagab vajaliku pingevõimenduse.
Emitterjärgurid transistoridel Q2 ja Q3 tagavad Q4 tüürimiseks vajaliku vooluvõimenduse. Diood D7 kaitseb C5 vale polaarsusega pinge eest.
Tagasisideahel R11-C6 kiirendab transistoride ümberlülitumist ning suurendab sellega pinget süütepooli väljundis. R8, R9, C2 ja C3 vähendavad juhuslikete häirete mõju.
Takistid R6, R7 ja R12 on 2W hajuvõimsusega, kõik ülejäänud
aga 0,5W. Kondensaatori C5 nimipinge peab olema kõrgem, kui lülituse toitepinge, C4 valisin (suhteliselt suure varuga) 1000 voldise. Ülejäänud kondensaatorite nimipinged on 100V. Dioodid D1..D6 võivad olla ka muud tüüpi ränidioodid, D7 suurim lubatav vool ei tohiks jääda alla 1A. D8 ja D9 kaitsevad transistori Q4 vale polaarsusega pinge eest ning nende suurim lubatav pärivool peaks olema vähemalt 5A ning vastupinge üle 300 V. Q3 ja Q4 asuvad radiaatoritel. Seejuures Q4 radiaator on võetud otse telekast koos transistori enda ja teda radiaatorist isoleerivate jubinatega. Q3 radiaator kinnitub kompaktsuse huvides Q4 omale, kuid on sellest elektriliselt isoleeritud.
Nädalavahetusel kasutasin 6V aku asemel kaheksast jadamisi ühendatud
patareist (suurus ,,AA") koosnevat toiteallikat, mille pinge ~3A koormusvoolu mõjul langes 4,5 voldini. Kuna patareid olid aastajagu vanad ja väga odavad ning käivitamine siiski õnnestus, on lootust pääseda isegi väiksema, kui 10 Ah aku ostmisega.
Ja jätkan jälle sealt kus komraad Künnimees pooleli jäi.Nüüd siis peal uus aku (12 amper tundi) ja asi toimib.
Nädalavahetusel kodust ligikaudu paari kilomeetri kaugusel suri mootor
välja, ega käivitunudki enam. Kuna sai otsitud küttesegu optimaalset koostist, arvasin, et küünal tahmus või sai märjaks, kuigi mootor töötas enne seiskumist sellise rikke kohta liiga hästi. Järgmisel päeval selgus, et
rike oli tekkinud hoopis BKS-s. Nimelt murdus ühel transistoril (KT602) baasi väljaviik. Seetõttu on soovitav KT602-d trükkplaadi külge liimida või asendada teistsuguses korpuses (näit. TO-220) transistoridega.
Ilma akuta pole mootorit siiski õnnestunud käivitada.
Äkki keegi oskab seletada, mis mõttes teistpidi Motoplat tuleb kinnitada, kui ta 250se külge aretada. Ja seda kah, et mille poolest Motoplati süütepool erineb tavalisest + ega seda pole võimalik miski muu süütepooli vastu vahetada?
N2O Kirjutas:Äkki keegi oskab seletada, mis mõttes teistpidi Motoplat tuleb kinnitada, kui ta 250se külge aretada. Ja seda kah, et mille poolest Motoplati süütepool erineb tavalisest + ega seda pole võimalik miski muu süütepooli vastu vahetada?
Teistpidi selles mõttes, et see külg, mis originaalis on mootori pool, peab jääma väljapoole. Vajalik on see sellepärast, et Motoplat käib mootoril, kus väntvõll pöörleb vastupäeva (125Cž). 250Cž-i väntvõll pöörleb aga päripäeva.
Mingit muud süütepooli pole mõtet proovida, väga suure tõenäosusega ei õnnestu. (Pole veel kordagi kuulnud, et selline asi kellelgi õnnestunud oleks)
Küsi kloostrimetsa motopoest!Neil on seal cz kraami.