Huvitun Saksa sõjaväe jalgrattast 39-44a. Mis firmad toodsid?Mille järgi saab tuvastada jalgratta detaile?
Endal oleks huvi üks kunagi kokku saada.Vanarauakas vedeleb ratta raame ja muud.Vb leiab sealt midagi.
[quote=slayer87]
Huvitun Saksa sõjaväe jalgrattast 39-44a. Mis firmad toodsid?Mille järgi saab tuvastada jalgratta detaile?
Endal oleks huvi üks kunagi kokku saada.Vanarauakas vedeleb ratta raame ja muud.Vb leiab sealt midagi.
Üks tootja oli Wanderer. Endalgi on sellest alles jäänu (loe nõukogude inimese ratas) tänagi veel kasutuses. Kahjuks on kadu läinud pakiram ja esipiduri detailid. välja on vahetatud keskjooks ja esikahvel (viimasestalles vaid lenkstang)
slayer87 Kirjutas:Huvitun Saksa sõjaväe jalgrattast 39-44a. Mis firmad toodsid?
Paljud - Wanderer, NSU, Neumarkt, Dürkopp, Victoria, Standard, Diamant, Adler... Paljud detailid olid neil kas samad või sarnased.
slayer87 Kirjutas:Mille järgi saab tuvastada jalgratta detaile?
Saksa sõjaväerattale viitavad:
1. Kroomi puudumine (nt rummudel), selle asemel matjas must värv.
2. Lahtikäiv (pealt äravõetav) leistang.
3. Traatäärisega rehvidele mõeldud iseloomuliku profiiliga veljed.
4. Tee fotod ja küsi minu käest - ma oman midagi (ca 150-200 jalgratta osi) ja olen näinud ka viimase 25 aasta jooksul paljut (ikka tuhandeid isendeid/tükke) ja midagi peaksin ehk ka teadma/tundma, mis tükk mille oma võiks olla...
Kui mais taas Kurtna muuseum avatakse, siis mine vaata - mul on seal üks praktiliselt seibi täpsusega komplekteeritud 1940. aasta sõjaväe Wanderer. Taastatud mitte - soov oli jätta originaalvärv, kuigi see oli kahjustustega.
Tänud!
Kui Kurtna laat on siis lähen vaatama kindlasit,eelmine kord ei jõudnud.
Kas veljemõõt on 24 tolli?
Lambid ja dünamod olid Boschi firma omad?
Oli rattal mingi kott ka ,välja arvatud metall kohver.
Kas kellegil Eestis leidub,ratta küljes olevad Panzerfausti hoidja?
Nende järgi saaks koopiad teha.
Oli raamil firma märk ka küljes?
Selles vanuses, kui hakkasin juba üle meesteratta raami ulatuma, arvan, et see võis olla umbes 1960, sain endale Saksa sõjaväejalgratta. Vähemalt arvan, et see võis olla. Sain selle mehelt, kes oli olnud Saksa okupatsiooni ajal Omakaitses, sealt oli ta saanud selle ratta. Täiesti kindel ei saa selles küll olla. Kui lugesin Valdo kirjeldust, tuli see kõik meelde. Nimelt oli tol ajal ratastele vaja registreerimisnumbrit ja seal pidi ütlema, mis on ratta mark. Mäletan, et uurisime naabripoisiga silti ja sealt on meelde jäänud kaks sõna: suurte tähtedega NOFA ja selle all ORIGINAL.
Kui ratta sain oli see nö "tuttuus", keegi ei olnud sellega veel sõitnud. Vändad olid tagurpidi keeratud, kumme ei olnud all. Rehvid olid traatservaga mantli jaoks. Tol ajal olid meil kasutusel põhiliselt rantmantlid. Ratas oli üleni must, välja arvatud ketihammasrattad ja vändad. Need olid ilmselt tsingitud. Värv ei olnud mitte matt, vaid väga ilus ja läikiv. Minu mäletamist järgi olid vist isegi kodarad värvitud. Juhtraud oli keskpulgaga kokku keevitatud, juhtraua otsad ülespoole tõstetud. Juhtraua käepidemed olid mingid ülelakitud papist, lagunesid väga kiiresti ära.Ratastel olid porilauad ka küljes. Käsipidurit vist ei olnud. Sadul oli ilma vedrudeta, kummikate oli kaetud punakaspruuni kunstnahaga. Tagaservas oli mingi silt ka.
Tagantjärele mõeldes arvan, et tegu oli juba sõjaaja kokkuhoiurežiimil toodetud asjaga, üldiselt kippusid kõik asjad üsna ruttu kas kuluma või ära lagunema. Mõne aja pärast sain endale ennesõjaaegse DIAMANT-i. See ratas oli hoopis "teisest puust" ja sõjaväejalgratas läks kõige kaduva teed.
slayer87 Kirjutas:Kas veljemõõt on 24 tolli?
Ikka 28" ehk klassikalise jalgratta tavaline mõõt. 24" tava-jalgrattal on üldse uusima aja vaimusünnitis - enne N.Liidu lagunemist ajasin ma silmad VÄGA suureks, kui ma siinmail mingit 24" või 26" ratastega isendit nägin. Tavaliselt ei näinud, sest need olid rehvipuudusel seisma jäänud. Mitte-28" ratastega jalgrattad olid muide ka Saksamaal enne 1950ndaid ülisuur haruldus (kui neid üldse oli).
Sakasa sõjaväeratastele oli mide iseloomulik erikujuga velg - umbes sellise "jõnksulise" profiiliga, nagu hiljem mopeedidel Riga-1 ja Riga-3, uuematel D-mootoriga isenditel jne (ainult kitsam). Muudel selle ajastu ratastel olid traatäärisega rehvide jaoks mõeldud jalgrattaveljed ikkagi sellised V-profiiliga. Muide - N.Liidus tegid Penza, ZIF, Ukraina jt 1980tel ka sama jõnksulise profiiliga 28" velgesid, kuid need olid saanud mingi valetöötluse ja polnud vastupidavad.
slayer87 Kirjutas:Lambid ja dünamod olid Boschi firma omad?
Minuteada polnud neid üldse standarvarustuses nagu tollal tvaks. Muide - lampide-dünamote tootjaid oli tollal Saksamaal palju.
slayer87 Kirjutas:Oli rattal mingi kott ka ,välja arvatud metall kohver.
Püstise kujuga tööriistakott raami sadulanurgas, nagu 1920-50ndate aastate ratastele tüüpiline. Vaata suvalise selle ajastu jalgratta küljest.
slayer87 Kirjutas:Oli raamil firma märk ka küljes?
Nel isenditel, mis minu kätte sattunud on, pole küljes olnud. Ei välista aga, et mõningatel on olnud.
Kui Su huvi Saksa sõjaväejalgrataste vastu on tõsine, siis Läti jalgrattakollektsionääril Janis Sereginsil on sellealast kirjandust, olen tema juures seda lehitsenud. Tema kontaktid on foorumist läbi jooksnud (otsing abiks).
Tänud!
Pikka aja peale oleks tore üks Saksa rattas kokku saada.
Näed endal ka tekkis just hiljuti sarnane huvi ja nüüd hea lugeda väärt nõuandeid. Mõttekas oleks vist mõni tehniline käsiraamat soetada mille saksmannid kindlasti omal ajal välja andsid. Või ei ole sellist asja olemas?
Rändur Kirjutas:Näed endal ka tekkis just hiljuti sarnane huvi ja nüüd hea lugeda väärt nõuandeid. Mõttekas oleks vist mõni tehniline käsiraamat soetada mille saksmannid kindlasti omal ajal välja andsid. Või ei ole sellist asja olemas?
Janisel on paar selleteemalist raamatut. Ehk näitab küsimise peale (mind see teema väga sügavuti tollal ei huvitanud). Kui ei eksi, siis peamine raamat oli - Horst Hinrichsen- Radfahr Schwadronen, Podzun-Pallas 1996 (ISBN 3-7909-0589-5)
Kas ja kellel seda raamatut Eestis on, ei tea. Võib-olla militaarfoorumi
www.militaar.net kodanikud ehk teavad?
Nii laagrite küsimus kas veneajast olevad,keskjooksu laagrid sobivad?
slayer87 Kirjutas:Nii laagrite küsimus kas veneajast olevad,keskjooksu laagrid sobivad?
Igaüks, kes on veneaegseid jalgrattaid näpuga katsunud, teab, et neil oli kahte eri tüüpi keskjooksu. Esimene tüüp oli selline, kus laagrikausid löödi raami sisse ning võlli peale käisid vasak-keermega koonused (Riga, MMB3 jt) Teine tüüp oli selline, kus võllil olid veidi jämedamad koonusekohad ning raami sisse laagritepeale keerati kausid keermerga (Lvov, Harkov, Penza, ZIF, Turist, Start Šossee).
Mis puudutab Saksa rattaid, siis paljudel neist oli eelnimetatud esimese tüübiga sarnane keskjooks, kuigi detailide mõõtmed olid tihti veidi teised. Nn nõukogudeaegne teist tüüpi jooks sarnaneb paljude 1920-30ndate inglise rataste keskjooksudega, kuid inglastel ei olnud mitte rõngas-lukustusseibi, vaid raami sisse keeratav koonud fikseeriti kiilu ja mutriga alt. Umbes analoogne oli ka Saksa firma Dürkopp rataste keskjooks, kuid seal oli kiilusid üks ja mõõtmed jälle erinevad.
Nüüd aga väntade kinnitamisest keskvõllile. Nõukogude ajal kasutati selleks valdavas enamuses kiilühendust. Inglise rataste enamikul oli samuti 1920-30ndatel masslevinuim kiilühendus. Saksa ratastel kasutati ka osadel kiilühendust, kuid palju levinuim oli sealmaal võlli neljatahuline püramiidjas ots, millele vänt otsa käis ja siis kontramutter peale keerati. Kindlalt tean, et seda süsteemi kasutasid Wanderer (koos eelnimetatutest esimest tüüpi keskjooksuga), Diamant (praktiliselt sama süsteem, vaid mõõtudes erinev ja NSU (keskjooksu tüüpi peast ei tea). Dürkopp seevastu kasutas ka trapetsjat vändakinnitust, aga seda koos eelnimetatutest esimest tüüpi keskjooksuga. Ja vändakinnituse mõõdud olid jälle veidi teised.
Saksa sõjaväeratastest vast ainult Neumarkt ja Standard kasutasid keskjooksu, mis oli nõukogude tüüpilise (esimest tüüpi) keskjooksuga kõigis sõlmedes sarnane. Muide - Moskva jalgrattatehases valmistati kusagil enne 1956. aastat (umbkaudne aastaarv) ja trapetsistuga väntadega jalgrattaid (ketiratas 100% 1940-50ndate Diamandi koopia = sõjaväe Diamandi koopia), kuid selliseid rattaid eriti ei liigu. Vaid minu erakogus on üks säärane olemas ning kunagi lapsepõlves 1970ndatel olen näinud paari sellise jäänust.
Ning veel - nõukogude jalgratastel oli ketiratas vända küljes tüüpiliselt nuutühendusega ja needitud. Saksa ratastel seda süsteemi praktiliselt ei kasutatud (st 1930ndatel ja hiljem sõjaväeratastel). Levinud olid ketiratta kinnitused vända külge keerme ja kontramutriga ning viie tihvtkruviga. Näiteks minu 1940.a. Saksa sõjaväerattal on ketiratas vända küljes viie tihvtkruviga. Peale sõda kasutas nõukogude jalgrattatööstus seda viie tihtkruvi süsteemi algul küll (nt 1951.a. Harkovi tehase rattal Progress), kuid see küljati üsna pea ja igatahes enne 1955. aastat, asendades selle tavalise nuudi/neediga. Minu erakogus on vaid kaks viie tihvtühendusega ketirattaga nõukogude päritolu ratast (seega enne 1955).
Tänud!
Siis pole vist uusi laagreid kuskil leida,ainult siis saab önnelik olla kui leidad raami koos keskjooksuga.
slayer87 Kirjutas:Tänud!
Siis pole vist uusi laagreid kuskil leida,ainult siis saab önnelik olla kui leidad raami koos keskjooksuga.
Kõike saab teha ja sobitada. Kuulid on reeglina standardse läbimõõduga (neid saab nt SKFist tellida) ja neid ei pea panema ju separaatoriga, vaid võib laduda lahtiselt. Ja laagrikausid/võlli saab kas lasta uued treida või siis olemasolevad veidi ringi treida/sobitada. Elus on kõike tehtud - loomulikult ei ole 1930-40ndate aastate jalgrataste detaile võtta alati laost ja uutena. Aga ükski isend ei ole senini mul nende taha seisma jäänud ning välimuses (ja tavaliselt ka sisemuses) saadud originaalsena ikka ka toimima! Kasvõi Kurtnas vaadata olevatel isenditel on tihti igasugust "keemiat" tehtud, et asi originaalsena ja ka toimivana taas korda saada...
Muidugi, mulle on aegade jooksul (loe: viimase 23 aasta jooksul) kätte tulnud palju kolikaste, mis on sisaldanud nii mõnedki ikka suuri koguseid igasuguseid laagrikausse, võlle jms... näiteks 1930ndate väikeste jalgratta-värkstubade-töökodade jäänuseid. Näiteks Kurtnas vaadatava kolmerattalise kaubaveojalgratta esirataste laagrid on mul kõik improvisatsioon/sobitus/iseehitus - kui ma selle isendi 1996 endale sain, polnud algsetest laagritest seal lõhnagi, sest kastiosa aiakäruna kasutamise aegadel oli seal ikka palju ringi tehtud... Praegu on see "peaaegu" originaal...
Enda nn "sirpkahvliga" Anker , mida valmistati 1933-39 kasutati ka II MS alguses sõjaväerattana, olen näibud fofot kus Wehrmachti vennad sellistega ringi vuravad. Enda isend on 1935 aastast
Tere,Nüüd mul rattas olemas Torpedo aga jama selles ,et ei saa keskjooksu lahti.Jöudu ei taha ka tarvitada kuna keskjooks käib vabalt ringi.Ülejäänud mul lahti ja vaja lähipäevadel liivapritsi viia.
Kas keegi teab kuidas saab keskjooksu korralikult lahti.Vändad ära koos kettirattaga.
slayer87 Kirjutas:Kas keegi teab kuidas saab keskjooksu korralikult lahti.Vändad ära koos kettirattaga.
Oleneb väga keskjooksu tüübist. 1930ndatel oli neid VÄGA palju erinevaid. Pildid või kirjeldus abiks.
Vändad on kinni seibi taolise mutriga millel on kaks soon.Väntade küljes on laagrikausid.Muud pole näha.
Selle mutri saab lahti spetsvõtmega ,keere on tõenäoliselt vasakpoolne.
Ülejäänud detailid tulevad ka järjest lahti.