Tekkis mõte, et võiks kodus püsti ajada väikese tuulegeneraatori. Kuna tehasetoodang maksab suhteliselt palju, siis mõte midagi ise kokku aretada. Esialgu proovida ehitada midagi väiksemat, 12 või 24v alalisvoolu generaator.
Kas ja kuidas oleks selleks otstarbeks võimalik kasutada mõnda auto pealet maha monteeritud generaatorit. Tehnilistest teadmistest jäi puudu selle kohapeal, kus oleks tarvis teada, kui palju pöördeid tavaliselt auto generaatorid tahavad?
Ilma vahepealsete ülekanneteta asi arvatavasti vedu ei võta.
Kas kellegil on kogemusi sarnaste projektidega või oskab kuidagi nõu anda?
Autogeneraator vajab elektri tootmiseks ergutusvoolu, mis tuleb alguses
mingist teisest energiaallikast võtta (12V ,~2A). Seetõttu tuleks ehitada selline lülitus, mis külitaks ergutusvoolu sisse alles siis, kui generaatori pöörlemissagedus juba piisav. Vanematel automarkidel kasutatud alalisvoolugeneraatorid töötavad aeglasematel pööretel. Peale selle saab neid ,,käivitada". Tuulegeneraator vajab pöörlema hakkamiseks suuremat momenti (seega ka tuulekiirust), kui pöörlemise säilitamiseks. Ajakirja ,,Radio" mingis numbris oli retro-rubriigis (esimesed leheküljed)
kahelabalise tuulegeneraatori ehituskirjeldus, milles kasutati mingit igivana
(GAZ-AA oma vist) alalisvoolugeneraatorit. Saadav võimsus jääb loomulikult küllaltki väikeseks ( alla 100 W), kuid proovida tasub ikka.
Mäletan lapsepölvest : vanaisal oli tuulejõül töötav seade, põhines GAZ 51 generaatoril , süsteemis olid ka akud energia salvestamiseks. Võimsust ei tea , aga töötamise ajal põrises valjult.
künnimees Kirjutas:Autogeneraator vajab elektri tootmiseks ergutusvoolu, mis tuleb alguses
mingist teisest energiaallikast võtta (12V ,~2A).
Jutt kehtib vahelduvvoolugeneraatori kohta, kuid ülesande püstituses oli juba plaanis kasutada alalisvoolugeneraatorit, kus siiski ergutusvoolu vaja pole.
Aga kas keegi oskab midagi tark öelda ülekande kohta tiivikult generaatori võllile. Ilma selleta jääksid pöörded generaatori jaoks arvatavasti liiga väikeseks.
Raimond Kirjutas:künnimees Kirjutas:Autogeneraator vajab elektri tootmiseks ergutusvoolu, mis tuleb alguses
mingist teisest energiaallikast võtta (12V ,~2A).
Jutt kehtib vahelduvvoolugeneraatori kohta, kuid ülesande püstituses oli juba plaanis kasutada alalisvoolugeneraatorit, kus siiski ergutusvoolu vaja pole.
Päris ilma ergutuseta töötab vaid püsimagnetitega generaator. Ka alalisvoolugeneraatorile on vaja ergutust Võib olla piisab jääkmagenetismi arvelt tekkivast väljundvõimsusest, et generaator ilma välise ,,algse ergutuseta" tööle hakkaks, samuti võib jääkmagnetismist piisata tänapäevase alaldiga vahelduvvoolugeneraatori käivitamiseks (ilma ergutusvooluta on elektromotoorjõud ~1..3V), kuid ikkagi on need ebaharilikud režiimid. Samas, kui generaatorit kasutatakse aku(de) laadimiseks, on mõtekas pingeregulaatorit akult saadava püsiva 12V pingega toita (generaatori käivitumise ajal sisuliselt võõrergutus).
Autodel-mootorratastel kasutatavd alalisvoolugeneraatorid ergutuvad alati üles ikkesse salvestunud jääkmagnetismi arvelt. Akuga(püsivooluallikaga) toimub ühendus alles pärast tagasivoolurelee kontaktide sulgumist. Tõsi, on esinenud juhtumeid, kui pärast pikaajalist seismist (eriti, kui generaator on asetsenud massiivsel ferromagneetikust alusel, näiteks teraslaual) generaator tõesti ei ergutu üles. See on suhteliselt harvaesinev erijuht ning laetud aku korral piisab ergutumisvõime taastamiseks tagasivoolurelee kontaktide lühiajalisest kokkusurumisest.
Tuulegeneraatori puhul on tegemist auto/mootorrattaga väga sarnase situatsiooniga: pöörete dünaamika, aku laadimisrezhiimi stabiliseerimine. Skeem võiks olla analoogne autoga: generaator - relee-regulaator - aku -tarbijad. Auto generaatori baasil ehitatud elektrivarustussüsteeme kasutati esimese vabariigi aegu suhteliselt palju ja üldjuhul edukalt.
Tiivik oleks ilmselt kõige kasulikum ühendada otse generaatori võllile, kuna iga ülekanne omab mingi kasu(loe: kahju-)teguri, mille võrra kaotad võimsuses. Tiiviku poolt edasikantava võimsuse ja pöörlemiskiiruse määravad labade pikkused, tuulealune pind, labade kaldenurk, arv ja geomeetria. Arvan, et keerulisim ja vastutusrikkam osa süsteemis ongi laba puhul geomeetria ja tasakaalustusega seonduv. Selle kohta soovitan uurida teooriat-praktikat eraldi.
speedsta Kirjutas:Tehnilistest teadmistest jäi puudu selle kohapeal, kus oleks tarvis teada, kui palju pöördeid tavaliselt auto generaatorid tahavad?
Väga lihtne. Mõõda ära mingi auto väntvõlli ja geneka rihmaseibid ja arvuta. Näiteks Audil sain 2:1, st genekas pöörleb väntvõllist 2x kiiremini. Kuigi genekas suudab mingit voolu anda ka mootori tühikäigul (geneka pöörded siis ca 2000rpm), peaks tõsisema voolu saamiseks pöörded siiski kordades suuremad olema.
Tehnika Maailmas oli juttu tuule generaatoritest,täpselt ei mäleta vist aprilli või märtsi numbris.