Luther Kirjutas:OÜ Vasar asub ikka teatavasti Maarus aadressil Vana-Narva mnt. 1.
Kusjuures aastaid paar tagasi juhtusin kuulma raadiost OÜ Vasara reklaami, milles oli öeldud, et täidetakse ka väiketellimusi, galvaanika valdkonnas siis.
http://www.vasar.ee
kroomimine
katte paksus: 0,2-0,3 µm
pind pärast katmist: läikiv
kaetavate detailide maksimum
mõõtmed: 2800x1000x250 mm
kaetavate detailide maksimum kaal: 50 kg
Probleem mis siis tänapäeva väiketootjaid suurtest eristab. Nimelt kroom kihi paksus on suht väike. Olen kuulnud et max mis panna saab on 0.1mm siin pakutu on palju õhem. Seega defekte välja poleerida ei anna. Väiksem kriim ja uus kroomimine automaatselt.
katte paksus: 0,2-0,3 µm
1 µm = 0,000001mm
Seega on 0,2-0,3 µm(nanomeeter) ja 0,1 mm vahe VÄGA suur
taros Kirjutas:1 µm = 0,000001mm
Seega on 0,2-0,3 µm(nanomeeter) ja 0,1 mm vahe VÄGA suur
Oi ei. µm on ikka mikromeeter, mitte nanomeeter. Nanomeetri lühend on nm.
Ehk siis 1 µm = 0,001mm. Ning 0,2-0,3 µm( = 0,00X mm) ja 0,1 mm vahe on kolme- kuni viiekordne. Sellegipoolest ütleksin, et vahe on VÄGA suur, kui vaadata kriimude ja muude vigastuste seisukohalt.
0,1 millimeetrit on 0,0002 mm-st (ehk 0,2 µm) 500 korda suurem. See 0,1 millimeetri-paksune kroomi kiht tundub mulle müstiliselt suur.
Luther Kirjutas:0,1 millimeetrit on 0,0002 mm-st (ehk 0,2 µm) 500 korda suurem. See 0,1 millimeetri-paksune kroomi kiht tundub mulle müstiliselt suur.
Võimalik, et ma olen siis ka valesti kuulnud, seega eksin tegelikkusega. Kui kellegil on täpseid andmeid kui paksu kihti pannakse võib ka mulle teada anda.
0.1 milli kroomi on müstika, 0.2-0.3 mikronit on täitsa piisav.
Mis mõttes defekte välja poleerida? galvaaniline kroomikiht on niivõrd tugev ja õhuke, et teda poleerida praktiliselt ei saa. Seega loogiline, kui väga suured vigastused läheb uuesti kroomi alla.
jurkman Kirjutas:0.1 milli kroomi on müstika, 0.2-0.3 mikronit on täitsa piisav.
Mis mõttes defekte välja poleerida? galvaaniline kroomikiht on niivõrd tugev ja õhuke, et teda poleerida praktiliselt ei saa. Seega loogiline, kui väga suured vigastused läheb uuesti kroomi alla.
Oled sa kohanud otse kroomimisest tulnud detaili. Siis saaksid aru mida ma mõtlen. Teiseks esmaste liigutuste tagajärel tuleb ikka mõni kriim peale, mis on pinnapealne.
Teiseks lõpptulemusena ikka poleeritakse kroom üle tuhmunust läikivaks.
Olen kolme rollerijagu kroomdetailide eeltöö (koos vase lihvimisega) ära teinud ja Vasaras kroomida lasknud seega olen näinud küll ikka
))
Esmaste liigutuse peale tuleb kriim spray-"kroomile", aga mitte galvaanilisele kroomile.
Kroomkate on kohe vannist tulles sügavläikiv, mingit lihvi ta ei vaja, siin Sa ajad segamini nikeldamise/tsinkimisega -- galvaaniline nikkel/tsink on tuhm ja sedagi ei lihvita (kasutatakse juhul kui kõrgläiget pole vaja).
Sellel lehel on nimetatud Ni kihi paksuseks 7-12 µm, Cr kihi paksuseks 0,3 µm.
Ja kui uskuda
seda lehekülge, siis on nimetatud maksimaalseks Cr kihi paksuseks
1-500 µm ehk maakeeles 0,5 mm. Vt. PRODUKTE -> Verfahrenstechnische Besonderheiten -> Schichtdicke
Usaldusväärseimaks allikaks tasuks pidada
Wikipedia't, kus on kroomimise kohta kirjutatud lühidalt. Toon väljavõtte selle teema pealkirjale lähtudes:
Kõvakroom: galvaaniline katmine otse terasele, malmile, vasele. Kulumis- ja korrosioonikindla kihi paksus kuni 500 μm. Ka alumiiniumile võimalik kanda, tarvidus vahekihi järele. Näiteks on nimetatud kõvakroomitud alumiiniumsilindrid mootoriehituses.
Dekoratiivkroom: kihi paksus < 1 μm, lisaks korrosioonikindel Ni või Ni-Cu vahekiht...
Nii, et eespool väljatoodud 0,1 mm on reaalne tulemus küll.