Tervitus. Mul on tunne, et minu zaz 968m'i starter on oma aja vist ära elanud, vähemalt süüdet andes ta midagi tegema ei hakka. Aga samas on võimalik et viga on ka kuskil mujal. Kuidas saaks kontrollida, kas starter töötab. Ja kust ma tean, millised on starteril pluss ja miinus klemmid. Aitähh!!
Tambets Kirjutas:Tervitus. Mul on tunne, et minu zaz 968m'i starter on oma aja vist ära elanud, vähemalt süüdet andes ta midagi tegema ei hakka. Aga samas on võimalik et viga on ka kuskil mujal. Kuidas saaks kontrollida, kas starter töötab. Ja kust ma tean, millised on starteril pluss ja miinus klemmid. Aitähh!!
Kui tõmberelee ei plõksu, siis vaata, kas starteri "releendus" on korras - sapakate eripära on üsna keeruline releede süsteem starteri ahelas. Soovitan Sul tehaseraamatu ja -skeemi põhjal testri ja näpuga järgi ajada.
Kui tõmberelee plõksub, siis on tõenäolisim viga kulunud harjades - kontrolli nende seisu.
Mis "klemmidesse" puutub, siis minuteada on kõikidel sapakatel (nagu teistel moodsamat tüüpi autodel) keres miinusklemm. Ehk siis jäme akujuhe läheb aku plussklemmilt starteri kõige suuremale klemmile
Vanamoodsamatel autodel (Pobi jt) on seevastu paljudel keres plussklemm...
Tervitus! Tekkis veel selline küsimus, et kas zaz'ile sobivad ainult originaalharjad, või mõne muu tehnika omad ka. Ja tõmberelee plõksub.
Kõigepealt kontrolli kere ja mootori vahelise ühendusjuhtme olemasolu.
Harjade kontrolliks ühendad aku pealt tuleva + juhtme korraks tõmberelee selle klemmiga, mille alt läheb lühike juhe starteri kere sisse. Kui harjad on ok siis peab starter käima minema.
Ei käivitu, või teeb seda vaevaliselt, siis harjavedrude ja harjade kontroll (vahetus).
Startereid oli kahte sorti. Uuemad olid lühema kerega ja varustatud nn. otsaharjadega, vanematel oli tavaline silindriline kollektor. Kui on otsaharjadega siis peaksid minema ka mõnede traktorite käivitusmootorite starterite harjad.
Äkki on aku tühi, et ei jõua ringi vedada?
Kas plõksub ikka kindlasti tõmberelee või lihtsalt midagi mootori juures?
Seal on üks üpris läikiva metallist korpusega relee, kui selle punane ja roheline ots kokku panna peaks starterit ringi vedama hakkama. täpsemalt sellest starterisüsteemist võin seletada homme kui raamat käepärast.
Veel üks mitu korda nähtud viga tuli meelde: aku klemmid tee puhtaks. Kui starterit annad ja tuled/viled kõik seisma jäävad samal ajal võib kahtlustada et seal on midagi mäda. Massilüliti kinnitus vaata üle. Mul kunagi oli niiet kui pimedas starterit anda lendas armatuuri alt sädemeid. Tükk aega ei saanud aru milles asi kuni lõpuks märkasin et massilüliti kahtlaselt loksub.
Tervist! Sai siis veel vaadatud. Tõmberelee teeb oma töö ilusti ära. Kui voolu saab, siis liigub hammakas ilusti ette poole, nagu peab, aga starter käima ikka ei lähe. Harjad paistsid olema ka ilusti korras (päris pikad veel!). Nüüd siis vedrude jurde. Need võivad küll vahetust tahta (ei näe head välja, korrosioon on kahju teinud). Kui midagi uut selgub, annan teada.
Nonii! Selle teemaga minu poolt oleks kõik, starter töötab. Suured tänud weldman'ile, kes telefon näpu otsas minu tööd juhendas. Aitähh sulle ja teistelegi!!!
Tambets Kirjutas:Nonii! Selle teemaga minu poolt oleks kõik, starter töötab.
Äkki valgustad kaasfoorumlasi vea olemuse ning parandamise võtete osas? Ehk siis - kotermann, mis Sinu starterisse puges, võib igaühe meist vanatehnikadetaili pugeda ning siis on kogemused ülivajalikud...
valdo Kirjutas:Tambets Kirjutas:Nonii! Selle teemaga minu poolt oleks kõik, starter töötab.
Äkki valgustad kaasfoorumlasi vea olemuse ning parandamise võtete osas? Ehk siis - kotermann, mis Sinu starterisse puges, võib igaühe meist vanatehnikadetaili pugeda ning siis on kogemused ülivajalikud...
Nonii!!! Seda ikka saab! Sai siis starter lahti võetud.
Samm 1) Liivapaberiga said üle hõrutud harjad, pluss veel teised kohad, selle silindri sees, mis üksteisega kokku hõõrduvad.
Samm 2) Minu starteril olid harjad otsaküljes, ning need hõõrdusid kokku selle silindriga, mis seal sees siis oli. Ning selle silindri ots, (mis siis harjadega ühenduses oli) oli suhteliselt kulunud, seal oleks pidanud olema vaskplaadid väikeste vahedega, aga need olid seal nagu üks plaat. Sai siis rauasae lehega sinna uuesti vahed sisse tehtud (sügavus ca. 1 mm), ning starter töötas.
Kui on küsimusi võin ka täpsustada.
Tambets Kirjutas:Kui on küsimusi võin ka täpsustada.
Täpsustmine oleks tõesti vajalik. Esimene asi oleks Sul asju nimetada õigete nimedega!
Starterite kollektorite, Sinu kõnepruugis ''vaskplaatidega silinder'', lamellide vahesid ei süvistata. Miks? Harjade vasesisaldus on väga suur ja selle tolm, kogunedes lamellivahedesse, lühistab need ajapikku. Lamellidevaheline isolatsioon(mikaniit vist) kulub ise koos lamellidega ühtlaselt.
Kulumis, või põlemisjälgedega kollektor treitakse lihtsalt üle ja lihvitakse vajadusel peene liivapaberiga. Põlemisjäljed tekivad siis kui harjad hakkavad otsa saama ja ei ulatu enam kollektorini või on kinni jäänud ja ei suru enam norm jõuga vastu kollektorit. Elektriline takistus suureneb, tekib kuumenemine, selle mõjul ioniseerub õhk ja ühel hetkel ongi nn ringtuli kollektori peal.
Küll aga olen kohanud süvistatud lamellivahedega kollektorit planetaarreduktoriga starteri mootoril (VW Passat 92a/1.8l).
weldman Kirjutas:Tambets Kirjutas:Kui on küsimusi võin ka täpsustada.
Täpsustmine oleks tõesti vajalik. Esimene asi oleks Sul asju nimetada õigete nimedega!
Starterite kollektorite, Sinu kõnepruugis ''vaskplaatidega silinder'', lamellide vahesid ei süvistata. Miks? Harjade vasesisaldus on väga suur ja selle tolm, kogunedes lamellivahedesse, lühistab need ajapikku. Lamellidevaheline isolatsioon(mikaniit vist) kulub ise koos lamellidega ühtlaselt.
Kulumis, või põlemisjälgedega kollektor treitakse lihtsalt üle ja lihvitakse vajadusel peene liivapaberiga. Põlemisjäljed tekivad siis kui harjad hakkavad otsa saama ja ei ulatu enam kollektorini või on kinni jäänud ja ei suru enam norm jõuga vastu kollektorit. Elektriline takistus suureneb, tekib kuumenemine, selle mõjul ioniseerub õhk ja ühel hetkel ongi nn ringtuli kollektori peal.
Küll aga olen kohanud süvistatud lamellivahedega kollektorit planetaarreduktoriga starteri mootoril (VW Passat 92a/1.8l).
Aitähh!!!
Ei ole just suur tehnikaspets, seepärast ei olnudki õigeid nimetusi. Samas suured tänud Weldmanile, kes asja parandas.
zaz 30 mootori starter on identne bellarussi omaca välja arvatud silumiinist el motorit ja pendiksit ühendav detail
villis1 Kirjutas:zaz 30 mootori starter on identne bellarussi omaca välja arvatud silumiinist el motorit ja pendiksit ühendav detail...
... ja pöörleb teistpidi
Mitte üksi zazi vaid ka teiste eakamate starterite plaksumise põhjus võib olla kulunud/tahmunud/kärsanud vaskkontaktides, mida tõmberelee peaks põhjusmõtteliselt kokku tõmbama. Tegutsemine viili/liivapaberiga või kontaktketta pööramine (olenevalt st tüübist) võib üllatavaid tulemusi anda.