automoto.ee foorumid

Täisversioon: projekt võrrivõidusõit osa 2
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4
Eelmisel aastal alustasin oma esimese võidusõidu võrri ehitust, raamiks sai Delta oma, tagaamordid Minskilt, esihark mägika oma ja mootoril oli tehtud ümber silindri aknaid ja surveastet suurendatud, samuti oli peal resonaator-väljalase ja kontaktidega akusüüde. Paraku kujunesid enamus sõite lühikeseks, kuna seesama kontaktsüüde ei olnud just eriti töökindel. Viimastel sõitudel kasutasin taas originaal süüdet.
Nüüd on talv läbi ratta kallal tööd tehtud ja tulemus hakkab enam-vähem kujunema.
Kõigepealt sai kogu ratas algosadeks lammutatud. Raam ning paak läksid liivapritsi ja edasi värvimisse (pulbervärv, Arco AR Sauel, kogu teenus 400 eek).
Selleks aastaks tahan rajale minna uue mootoriga, vanast mootorist on järel karteripooled mis ka peagi uutega asendan, kui uus klapipesa on valmis. Uus klapp on carbon lehtedega ja pärit Honda mopeedilt. Silinder ja väntvõll sai saadetud Hollandisse Emot Racingusse (www.emot.nl) ümbertegemisele. Uuel silindril on 3 lisakanalit ja muudetud gaasijaotus, silinder ise on vesijahutusega. Väntvõllil vahetati keps Piaggio oma vastu ja tehti tasakaalustus.
Kolb on samuti pärit Emot Racingust, spetsiaalselt sääreka mootori jaoks tehtud racing kolb ühe L-rõngaga. Neid peaks tänaseks olema ostnud mõned sääruliiga mehed veel.
Siduri autoriks on kaasfoorumlane IZ350, sidurikorv on isetreitud, friktsioonikettad on V-50-lt, suuremaks treitud keskelt, metallkettad on Minski omad, ümbert väiksemaks treitud. Siduri tsenter on ka Minskilt.

Süüde on uuel mootoril elektrooniline, halli anduriga. Toiteks on 12V mootorratta aku. Andur ja elektroonikaplokk on pärit Lada Samaralt. Sellist lahendust on venemaal juba proovitud ja töötab vägagi edukalt.
Uuele mootorile tahaks teha ka uue resonaatortoru, mis on valemitega just selle mootori põhjal arvutatud.

Ei oska loomulikult midagi lubada, sest mootor pole ühtegi potsu veel teinud ja seega jätan lahtiseks, kui kiiresti ratas sellega lippama hakkab ja kui konkurentsivõimeline see saab olema. Kidlasti tahaks sellega võimalikult kiiresti rajale ilmuda proovima.
Tore näha, et masin alles ja muutub üha tegijamaks.
Nagu ma aru saan on sellest minu müüdud mootorist alles ainult karteripooled jah? Suure huviga olen masina arengut jälginud ning jään ootama, mis edasipidi saab.

Seniks jõudu!
Mida kõike ei tehta hobi nimelSmile
Praeguse seisuga üritan rajale jõuda Valga 10. juuni etapiks. Kasutan eelmise aasta silindrit, sest uuel on vaja veel veesärgi torud külge keevitada ja väljalaske flants teha. Väntvõll ja kolb on seevastu uued. Karburaatoriks on Tillotson, neid kasutatakse muidu kartidel.
Esimene tuleproov Valga etapil tehtud. Enne sõitu avastasin lahtivibranud sidurikorvi, esimeses sõidus ei olnud segu ja süüde täpselt paigas, seega kõrgetel pööretel hakkas "kärisema". Käisin kohe esimesel ringil käna, kuna ei olnud viitsinud asfaldi rehve alle panna - viga. Kukkumisel tuli veel kett maha, lisades veel kaotust.
Teiseks sõiduks sain mootori timmi ja kiirus oli täiesti olemas. Häiris taas olematu pidamisega mopi rehvid, mis igas kurvis tahtsid alt ära libiseda. Minu ees pidurdas üks noor poiss ratta nii blokki, et käis suure saltoga üle. Kondid õnneks terved vist. Üldiselt suutsin vaatamata halbadele rehvidele siiski enam-vähem sama tempot hoida, pool sõitu kemplesin Andy Piibuga, kuni ta ette sai tänu mahajääjatele, kes mind takistasid. Viimasel ringil enne finishit jäi mootor seisma ja olingi jalamees. Täna asja uurides selgus, et süüte anduri magnet oli plehku pannud.
Vinge projekt igatahes...
Sain aru, et akusüütega, aga mis masina generaator peal on?
Äkki oskad öelda, mis need siksi elektronsüüte(HAL andur, kommutaator jne) jubinad maksavad? Olen näinud vähemalt mootorratta(IZ) peal neid installeerituna vene saitidelt.
IZJU2 Kirjutas:Vinge projekt igatahes...
Sain aru, et akusüütega, aga mis masina generaator peal on?
Äkki oskad öelda, mis need siksi elektronsüüte(HAL andur, kommutaator jne) jubinad maksavad? Olen näinud vähemalt mootorratta(IZ) peal neid installeerituna vene saitidelt.

Nii palju kui mina seda projekti uurinud olen, siis tean, et generaatorit rattal polegi! Aga võibolla nüüd juba on. Eks omanik ise täpsustab!
IZJU2 Kirjutas:Vinge projekt igatahes...
Sain aru, et akusüütega, aga mis masina generaator peal on?
Äkki oskad öelda, mis need siksi elektronsüüte(HAL andur, kommutaator jne) jubinad maksavad? Olen näinud vähemalt mootorratta(IZ) peal neid installeerituna vene saitidelt.
Generaatorit jah polegi, toiteks on 12V 3Ah mootorratta aku. Süütemängu asemel on väljalõikega ketas, mis pöörleb anduri pilus. Voolutarve on sel süsteemil ka piisavalt väike, et selle akuga tunde järjest sõita. Kui voltmeetriga toitepinget jälgida, siis on näha, et kui ta anduri impulsse ei saa, siis teatud aja järel lülitab ta end välja - pinge tõuseb.
Eriti nad midagi ei maksa, kommutaator oli 300 eegu kanti ja andur 35 eek. Ostsin Kunderi tänava autojubinaet poest, võrrivõidusõidu foorumis on ühandamise juhend ka.
Igati lahe tundub. Kuna selline asi kohe motiveerib midagi ehitama, siis tekkis ka hulga küsimusi. Loodetavasti Vootele ei pahanda, kui ma tema teemat risustan :p
Miks siduri ümber ehitasid? Kas võrri originaalsidur on tõesti nii kehvake?
Oskab keegi öelda palju pöördeid kannatab võrri originaal väntvõll? (d5 mootori pealt sai vist kunagi loetud 4500 või umbes nii) Asi jääb vist kepsu taha... Nagu ma aru saan, siis saab selle kepsu ilusasti ära ka vahetada mõne lääne masina vastu..?
Kolbist siis niipalju, et kas on ka hea asi? (see http://www.emot.nl/webstore/catalog/prod...cts_id=195 kui ma ei eksi), kallis lõbu:p

Kas sa ise ei ole mõelnud kompressori peale või seda on raske paigaldada ja mõttetu? Ehk keegi võrrivõidusõidul keegi kasutab seda?

Ahjaa, mis surveaste su mootoril hetkel on või tuleb?

ispy, out.

edit:
Natuke d-mootoritest ka. Mis mootoorid tunduvad kõige paremad toormaterjalid olevat? Kuidas d4 silindrid on, s.t kas need silindrikaas-silinder kõik ühes on head?
ispy Kirjutas:Miks siduri ümber ehitasid? Kas võrri originaalsidur on tõesti nii kehvake?
Oskab keegi öelda palju pöördeid kannatab võrri originaal väntvõll? (d5 mootori pealt sai vist kunagi loetud 4500 või umbes nii) Asi jääb vist kepsu taha... Nagu ma aru saan, siis saab selle kepsu ilusasti ära ka vahetada mõne lääne masina vastu..?
Kolbist siis niipalju, et kas on ka hea asi? (see http://www.emot.nl/webstore/catalog/prod...cts_id=195 kui ma ei eksi), kallis lõbu:p
Sidurit hakkas ühel hetkel kaasfoorumlane iz350 tegema, kui seda nägin, tahtsin endale ka samasugust. Väntvõll kannatab arvan stabiilselt kusaGIL 7000+ kanti sellest ülespoole muutub juba loteriiks. Enda mootoril on Piaggio Ciao keps, mis sobib 1:1-le peale kusjuures kui kasutad Emoti kolbi, on väga hästi tasakaalus! Emot pakub just võrri mootori jaoks tehtud kolbi, hind on 43 euri, asi on L-rõngaga ja puha...
(http://www.emot.nl/webstore/catalog/prod...cts_id=247)
Aga mis mootori karteripooled ja/või väntvõll tuleks põhjaks võtta? Mingit vahet ka üldse on d6 ja d8 karteripooltel?

edit: kuna ma võrrivõidusõidu pigereast midagi ei tea, siis kas su enda võrr on konkurentsivõimeline?

Kas seda kepsu ka Eestimaal saada on ja mis võiks hinnaks kujuneda`? On sellel ülemises kepsupooles nõellaager või käib asi puksiga?
Igati tore tundub olevat, kui sobib täpselt, ilma modifitseerimata.
D8-l puudub karteri tuulutuskork allservas.
Juba mõnda aega olen mõelnud selle siduri peale Toungue
Tekitab huvi, kas mingisugune õlikindel kast ka ümber selle korvi sul käib? Põhimõtteliselt see sidur on minski-mopi-võrri hübriid ning minsk ja mopp armastavad märgsidurit. Et kas koormused on nii väiksed, et ei karju õlivanni järgi või mis? Võib-olla tilgutad ise sõidu ajal õli natuke peale Big Grin

Tegelikult võiksid rääkida, kust Piaggio Ciao kepsu saada on.
Mulgimotoari.ee's tundub, et midagi võib isegi olla, kuid siiamaani on nad mind maili teel ignoreerinud.

Rolleyes
iz350 Kirjutas:Ja kõige tähtsam(loodan,et vootele ei pahanda).Ei tasu seda meie võrrituunimise juttu 100% tõena ka võtta.Nagu praktika näitab,pole me oma "supervõrridega" võistlustel veel kuhugi jõudnud.Hea kui finishini vastu peaksid.Aga edu katsetamisel,mina ise enam eriti ei viitsi.
No mis supervõrr...sääruliigas palju paremaid masinaid. Eelmisel aastal oli tõesti väga madal lõpetamise protsent, põhjuseks mootorite ehitamisel tehtud halvad tehnilised lahendused ja ka natuke ebaõnne. Aga see ei tohiks hoogu maha võtta vaid tuleb teha vigade parandus, rohkesti testida (mitte nii, et eelmisel õhtul enne võistlust laotakse mootor kokku). See oligi üks põhjus, miks Hollandi tuunijate poole sai pöördutud - sain aru, et koduste vahenditega on väga raske (kui mitte võimatu) mootorit forsseerida. Lihtsalt pole vastavaid võimalusi ja ka oskuseid teinekord.
Tekkis huvitav mõte seoses kolviga. Mis juhtuks, kui kasutaks tavalisel võrri kolvil (2 rõngapilu) ainult ühte rõngast, s.t ühe pilu jätaks lihtlabaselt tühjaks Toungue Vist asi niimoodi ei tööta, aga miks?
Nii, mis on nende lääne analoogsete kolbide plussid, võrreldes vene originaalkolviga? On nad tõesti niipalju kergemad? Veel paremini soojust juhtivad materjalid (Al on ikkagi ju põhiline?) Kolvirõngastest ei ole vist mõtet rääkida.

On kellegil STIHL'i karburaatoritega kogemusi? Pean silmas trimmerite omi.
Need mootorid lähevad ju kuni 135000rpm (FS 450, 480, 530, võib-olla nõrgemad ka). Ja miinimumpöörded mida kasutatakse n.ö tühikäigul on ~2100rpm. Ise töötan hetkel nende masinatega ja äkki on mul isegi võimalik mõnda karburaatorit oma käega katsuda Toungue
135000 on vist palju,pakuks et 13500rmp
ispy Kirjutas:Tekkis huvitav mõte seoses kolviga. Mis juhtuks, kui kasutaks tavalisel võrri kolvil (2 rõngapilu) ainult ühte rõngast, s.t ühe pilu jätaks lihtlabaselt tühjaks Toungue Vist asi niimoodi ei tööta, aga miks?
Nii, mis on nende lääne analoogsete kolbide plussid, võrreldes vene originaalkolviga? On nad tõesti niipalju kergemad? Veel paremini soojust juhtivad materjalid (Al on ikkagi ju põhiline?) Kolvirõngastest ei ole vist mõtet rääkida.

On kellegil STIHL'i karburaatoritega kogemusi? Pean silmas trimmerite omi.
Need mootorid lähevad ju kuni 135000rpm (FS 450, 480, 530, võib-olla nõrgemad ka). Ja miinimumpöörded mida kasutatakse n.ö tühikäigul on ~2100rpm. Ise töötan hetkel nende masinatega ja äkki on mul isegi võimalik mõnda karburaatorit oma käega katsuda Toungue
Tavalist kolbi ühe rõngaga on täiesti mõeldav kasutada, aga siis peab alumisse rõngasoonde akende vahele tihvtid panema, muidu on aknad rõngasoone kaudu ühendatud mingi periood ja efektiivsus langeb (töötab ka ilma küll, proovitud). Emoti kolvi plussiks on see, et ei pea ise "põlve otsas" kolbi ümber ehitama hakkama, igasugu rõngalukke jms. aretama. Kõik on olemas, pane kolb peale ja sõida! Väikeseks miinuseks on hind (43 eur, u. 600-650 eek), aga see pole ka kõige hullem.

Sae karbussi ma alguses proovisin, töötas isegi päris hästi. Vaja ainult vaakumtoru karterisse viia. Kui vaakumtoru puruks kukud, oled raja ääres...
Kõrgetel pööretel töötas päris hästi, aga madalatel oli suht nadi.
Ratas on enam-vähem valmis. Peal on Emoti viilitud vesijahutusega pütt koos uue spetsiaalselt sellele arvutatud resotoruga. Vahe vana mootoriga on nagu öö ja päev - veab tunduvalt kõrgematel pööretel, kiirendus on super hea (eriti kui toru tööle hakkab, siis läheb nagu väike krossikas), tippkiirus on fantast hea. Mõned vead siiski on, näiteks resotoru kipub väljalaske flantsist välja hüppama (liiga madal flantsi äär). Ajutise lahendusena sai toru külgedele keevitatud plekist ribad, mis ei lase sel külje peale nihkuda. Teiseks tilgub üks radiaatori keevituskoht läbi, sinna määrisin sikaflexi peale, eks näib, kas aitab.
Kõlab hästi.
Paljuga selle resonaatortoru joonised maha müüd Toungue
Ja mis pööretel see tööle hakkab?
Esimene võidusõit tehtud uue mootoriga. Sõit oli Pranglis 15. juuli.
Sõitis sõber, kes kunagi varem polnud säärude võidusõidul osalenud. Proovides ratast, esimene kommentaar oli - "see pole võrr, vaid elajas"
Jamad hakkasid juba enne võistlust pihta. Sumpsi kinnituspolt vibreeris 3 korda lahti ja siduri mehhanism oli teäiesti fekaal, siduri pulk kulus lihtsalt lühemaks ja sidur ei lahutanud enam. Peab mingist kõvemast materjalist selle tegema. 1. sõidus tuli maha vesijahutuse lõdvku ots, vesi voolas välja. Teise sõitu ei hakanudki minema, ratas on nii toores, et pole mõtet seda juba enne tõsist võistlust pekki keerata.
Kiirus oli küll olemas, juhi kommentaar oli, et kurvis läksid teised mööda, sirgel läks tema testest mööda. Eks esimest korda säärekal ja ringraja pilliga ebatasasel rajal ei saagi sõiduoskust kohe nõuda.
Lehti: 1 2 3 4