automoto.ee foorumid

Täisversioon: IŽ Jupiter (ilma lisanumbrita)
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Nii, lapates otsingu järgi teemasid siin juba nii poole hommikuni, kahjuks targemaks mitte saades otsustasin teha uue teema.Sai siis soetatud iz jupiter 2(63 a) Viimased 15-20a masin seisnud puukuuris.Natuke nokitsemist, elementaarsed asjad üle vaadates sai siis proovitud masinale hääled sisse lüüa, käivitus peale kolmandat matsu(siiski aastakümneid seisnud masin) Smile. Aga tahab töödata ainult üks silinder, kuulu järgi ka sellel papil ei olevat teine silinder varem töödanud kui tema sellega oli sõitnud(seda ka selle järgi näha et, ühel silindril üsna paks mustuse kiht peal, teine kena puhas).Sai siis puhastatud kontaktid, kontrollitud süütepool,vahetatud piip ja piibujuhe,kompresioon hea, aga ei midagi..korraks vaid lubas alguses ja seegi kõik.Ehk oskaks keegi soovitada mida veel kontrollida.(küünlas käib säde ka vahelduva eduga läbi kui vaadata töötava mootoriga üks küünal maas, mõni hetk vilksatab säde..siis kaob siis jälle vilksatab, proovitud ka varu küünlaid) Ehk keegi oskaks asjakohast nõu anda, Tänud!
Katseta kondensaatori vahetusega.Kui mul JUP-2 oli,siis sama jama korra.Vaidlesin vanamehega tükk aega.Proovisime ka kõiksugu variante aga ei midagi ja lõpuks vahetasime kondeka ära ja raisk käima hakkas.Cool
Nonii, sai siis mõeldud et, puhastaks mootori aastate jooksul kogunenud sodist ära.Mõeldud tehtud, ja ennäe .. hiljem üritades käivitada hakkas ka teine silinder tööle, tossu tuli ikka kõvasti sumbutist(eks kui varem see ei töödanud ja nüüd tööle hakkas, siis koguned läbi bensu sinna õli, ja bensiin aurustus) Tööle hakkas ta siis eile õhtul, ja tänagi töötas, aga nüüd taaskord kadus selle silindri töötamise isu.Asi niipalju parem et, säde on nüüd pidev, mitte ei vilgu enam, ja sama küünal töötab ka normaalselt teise silindri peal.Et milles võiks siis nüüd viga olla? Säde olemas, kompresioon ka hea,suht nõutu juba olen.
renxx Kirjutas:Sai siis soetatud iz jupiter 2(63 a) ...

Midagi on Sinu teabes viltu.

Nimelt IŽ Jupiteri tootmist alustati minu andmetel 1961 ning lõpetati suures mahus 1965, viimased rattad väljusid tehasest 1966.  Mudeli vahetas välja selle edasiarendus  IŽ Jupiter 2, mille tootmist alustati 1965 ja lõpetati 71 (siis ilmus omakorda täiustatud Jupiter 3).

Ehk siis 1963. aasta ja Jupiter 2 kohe mitte omavahel ei haaku Smile

Minu vana ja vigase mälu kohaselt on Jupiteri esimese mudeli (st millel numbrit mudelitähises ei ole) eripäradeks Jupiter 2-ga võrreldes:
- taga olevad IŽ-56lt laenatud nn "tilktuled", mille ülaosas on kolmnurkne valge klaas;
- külgkorvi tagaosas asuvad alumiiniumist nn "ilukolmnurgad".

Nende baasil saad tuvastada, kas tegu on Jupiteri või Jupiter 2ga. Vast teadjamad kaasfoorumlased (klaabu, iz350 jt) täiendavad/muudavad seda nimekirja.

1964.a. Jupiter näeb igatahes välja selline, nagu manuses lisatud piltidel. Korviiste on puudu, külgkorvitule klaasid samuti, korvi tuuleklaas on katki, põlvekaitsed on ise lisatud, summutid on kroomi asemel üle värvitud, sadula esiosa ise paigatud. Muus osas on fotodel jäädvustet isend komplektne ja algne, viimased 27 aastat pole isend sõitnud, vaid seisnud.
Jah tegemist on täpselt sama rattaga, koht kus korv astud on suurelt tähis (nii palju kui mina välja lugesin 8MB). Korvi tagaosas asuvad järsu kallakuga need alumiinum nn kolmnurgad, kuna juiter 3esid kaks olemas, ja passis pole tal taga tähist kas 2-3 või kolm, vaid oli tõesi ainult jupiter, siis teadmatta et on olemas ka ainult jupiter liigitasin ta jupiter2 alla.Tänud valdo taaskord targem olen Smile . Ratal endal on ka ees klaas(et tea kas orginaalis, ja ka korvil klaas, ja korvi porilaua peal, selline valge natuke lapik tuli, nn parktule vms moodi,Kahjuks korvi tagumise tule klaas on katki.
jupiteri eelkäija on iz-58 nääb välja nagu iz-56,kuid on kahe silindrilise mootoriga,eraldi istmed...
Ja üks küsimus oleks veel Smile Kas selle masina orginaal karburaator on k28, peaks vist olema.Ja millist ujukit kasutati k28 krarburaatori sees orginaalis? sellest valgest vaskplekist vms kokku joodetud ujukit? või siiski plastikut?

Aitäh.

edit, üks pilt ka masinast kahjuks kehva, aga elab üle. http://www.omamees.org/images/ju2.JPG
valdo Kirjutas:Midagi on Sinu teabes viltu.

Nimelt IŽ Jupiteri tootmist alustati minu andmetel 1961 ning lõpetati suures mahus 1965, viimased rattad väljusid tehasest 1966.  Mudeli vahetas välja selle edasiarendus  IŽ Jupiter 2, mille tootmist alustati 1965 ja lõpetati 71 (siis ilmus omakorda täiustatud Jupiter 3).

Ehk siis 1963. aasta ja Jupiter 2 kohe mitte omavahel ei haaku Smile

Minu vana ja vigase mälu kohaselt on Jupiteri esimese mudeli (st millel numbrit mudelitähises ei ole) eripäradeks Jupiter 2-ga võrreldes:
- taga olevad IŽ-56lt laenatud nn "tilktuled", mille ülaosas on kolmnurkne valge klaas;
- külgkorvi tagaosas asuvad alumiiniumist nn "ilukolmnurgad".

Nende baasil saad tuvastada, kas tegu on Jupiteri või Jupiter 2ga. Vast teadjamad kaasfoorumlased (klaabu, iz350 jt) täiendavad/muudavad seda nimekirja.

1964.a. Jupiter näeb igatahes välja selline, nagu manuses lisatud piltidel. Korviiste on puudu, külgkorvitule klaasid samuti, korvi tuuleklaas on katki, põlvekaitsed on ise lisatud, summutid on kroomi asemel üle värvitud, sadula esiosa ise paigatud. Muus osas on fotodel jäädvustet isend komplektne ja algne, viimased 27 aastat pole isend sõitnud, vaid seisnud.

Lisan Valdole niipalju, et üks silmatorkav erinevus on veel summutites. Jupiteril on samad, mis 56-l ja Planetal, Jupiter-2-l siis juba need laiemalt levinud terava otsaga (nii kroomitud kui värvitud).
Ja külgkorvi kolmnurksed "tagatiivad" olid ka mõnedel uuematel korvidel (minu Jupiter-2K-l on need ka olemas). Eks see ole hea küsimus, et miks osadel uuematel oli ja osadel mitte. Pidingi just Tony õlut jooma kutsuma, et selle üle juurelda Smile
klaabu Kirjutas:Lisan Valdole niipalju, et üks silmatorkav erinevus on veel summutites. Jupiteril on samad, mis 56-l ja Planetal, Jupiter-2-l siis juba need laiemalt levinud terava otsaga (nii kroomitud kui värvitud).

Kas siis piltidel kujutet minu '64.a. isendil võis summutite roheline värv pärinedagi tehasest? Või siiski ei?
Ka minu rattal on kaetud summutid rohelise värviga, üks orginaal teine mitte mis minu rattal küljes(kuigi mõlemad kaetud samavärviga).Üks summut on nagu jupiter 3'el(otsast käib koonus osa maha, aga teisel ei käi seda moodi.Kas kellegil poleks pakkuda leegitorusid jupiterile? Ja oleks tänulik kui keegi oskaks öelda jupiteri mootoris olevate tihendite(simmerlingide) mõõdud.Kuna kuulsin et üks või kaks tihendit erineva mõõduga,kui keegi oskaks öelda seda, kuna mootor pole veel laiali võetud, aga plaan nädalaalguses tallinna minna, ja ehk leian need tihendid(muidugi kui keegi teab kus poes need tihendid müügil on võiks märku anda)

Aitäh!
valdo Kirjutas:
klaabu Kirjutas:Lisan Valdole niipalju, et üks silmatorkav erinevus on veel summutites. Jupiteril on samad, mis 56-l ja Planetal, Jupiter-2-l siis juba need laiemalt levinud terava otsaga (nii kroomitud kui värvitud).

Kas siis piltidel kujutet minu '64.a. isendil võis summutite roheline värv pärinedagi tehasest? Või siiski ei?

Ei-ei, Valdo, ma pidasin silmas juba neid uuemaid, millel kroomitud koonus otsast ära käib. Jupiter-2 tehaseraamatuski on öeldud, et siklit komplekteeritakse nii kroomsummutitega kui värvitud summutitega (sama on ka velgedega).

Sinu piltidel on Izh-56 ja Planeta/Jupiteri summutid, mis enamasti ikka värvi all olid. Vaid tehasepiltidelt olen näinud neid üleni kroomi all olevatena, aga kahtlustan, et need olid vaid näituseratastel.
Nii taas väike küsimus, jupiteril väntvõlli laagrite vahetus.Ehk keegi räägiks asjast natuke, käsil simmerite vahetus, ja ühehooga siis ka laagrid.Ühelt poolt on laagrid maas(mis koos selle kaanega tulid), aga teine pool kuidas kätte saada, mis on nn "karteri" sees kinni, kuidas kätte saada need laagrid? Mõtlesin ennem natuke asja uurida kui lõhkuma hakata Smile

Aitäh!
Seda saab teha ainult karterite eraldamisega.
klaabu Kirjutas:Seda saab teha ainult karterite eraldamisega.
Mootor on juba pooleks võetud.(isiklikult võtsin) Mõeldud oli välimisi laagreid s.o geneka poolne ja siduri poolne(ketiratta tagune).
Enamasti kasutatakse kerget kuumutamist, kuid tavaliselt tulevad tsentrilise surve peale ka välja.

Kindel on see, et väntvõlli abi ei tohi ühegi operatsiooni jaoks kasutada. Löögid nii võlli otsale kui hoorataste pihta viivad väntvõlli üsna hõlpsalt tasakaalust välja.
Mootor koos, ja probleem püsib..ainuke viga et käivitub nüüd veel sutsuke halvemini, ja endine probleem püsib .. töötab ühe silindiriga, ja äärmiselt raskelt veel, rohkem gaasi andes, hakkab törtsutama võinii.Aga silindritest rääkidsed siis, mina küll ei tea nüüd..kord käivitub ühe silindri pealt..siis teisepealt..siis taas ühe pealt..mingi hetk potsuvad koos.Ehk keegi oskaks ligikaudugi juhatada kust kandist viga otsida?(äärmiselt loll küsimus, aga noh Wink )

Aitäh.
minu pillil tekitas sarnaseid sümptomeid kolm päeva varem paigaldatud tutikad küünlad. kõigepealt andis üks otsad ja paar päeva (loe paarkümmend km) hiljem streikis teine ja mingil hetkel kukkus nõel karbussi sisse ning hakkas turtsuma ja lõi vist tagasi ja pauguga lõhkus sisselaske tihendid. ilmselt see nõela kukkumine samal ajal lihtsalt tobe juhus - klamber oli hoolega kulunud ka.
mured kadusid peale vanade küünalde tagasi panemist (polnud lihtsalt muid) ja vaja oli papist lõigata uus tihend karbussi ja kollektori vahele.
ahjaa, ma ei tea kas see on minu isendi omapära, aga vahest ei jagu õhku, nagu oleks puhasti umbes. lahti-kokku ja töötab jälle ideaalselt.

nyyd vahest siis tembutab sarnaselt, kui väga kuumaks läheb.

aga millegipärast on izil kogu aeg mingi jama teise silindri käimisega - teised mehed räägivad.