automoto.ee foorumid

Veel üks foto krunditud detailide kogumikust (kõik töödeldud detailid nagu tagaamordid, sadulate detailid jms siiski fotole ei mahtunud):
[attachment=25124]

Mõned sõnad jällegi vahepealsetest tegemistest, mis pole just võimaluste ja aja puudumise tõttu kõige progressiivsemad olnud, aga siiski vaikselt ning kindlalt lõpu poole.
Hetkel on käimas detailide pahteldamine, mis võiks ka õige pea lõppeda. Bensiini paak on IŽ-56-e ja ilmselt teiste sarnaste isendite puhul see kõige kõveram detail ratta juures ning seda juba tehasest. Hetkel kaalun samuti, mida teha porilaudade külgede punktkeevituste jälgedega. Ühest küljest oleks originaalsem jätta need jäljed alles, teisal oleks esteetilisema väljanägemise nimel nad vaja täis pahteldada. Hetkel kaldun isegi mitte pahteldamise suunas, samas porilaudade teised ja suuremad pinnad saavad kindlasti siledaks.
[attachment=25220]
Õnnestunud on ka lõpuks leida teine tagasadul ja saada sealt puuduv sadulavedru, õigemini oli sellel sadulal esindatud kõik 6 vedru. Sadula vedrud ja muud vajalikud detailid on nüüdseks ka tsinkimisest läbi käinud ja kohe kui sadula raamid saavad originaalvärvi alla, lähevad ka sadulad taaskoostamisele. Hetkel tundub olema järjekordne müsteerium leida sadula naha raamile kinnitamiseks neete, nagu originaalid, kuid otsingud jätkuvad - isetegemise rõõmud ja mured Leidsin samast allikast ka teise komplekti küljekarpe, originaal süütevõtme kahvliga jms.
[attachment=25221][attachment=25222]
Tsinkimisest tulnud IŽ-56 detailid (loodetavasti ka viimased tsinkimist vajavad ):
[attachment=25223]
Neid keda paelub IŽ-56 originaalsuse teema, leiab järgnevalt fotolt veidi ainest mõtlemiseks. Nimelt 2 seisuharki, mis olen siit-sealt leidnud ja võiks kuuluda IŽ-56-le, on erinevad. Nimelt pildil on alumine ja puhastamata seisuhark see, mis tundub olema enamlevinud, vähemasti paljudel nähtud fotodel originaalseisukorras ratastest on just viimane seisuhark esindatud. Puhastatud seisuhargil on erinevuseks hargi allalükkamise varda keevituskoht, mis on täiesti maadligi, samuti kesktoru on jämedam, fotodel pole aga mina seni sellist varianti kohanud. Mõni teadjam võiks kommenteerida.
[attachment=25226]

praud Kirjutas:... mida teha porilaudade külgede punktkeevituste jälgedega. Ühest küljest oleks originaalsem jätta need jäljed alles, teisal oleks esteetilisema väljanägemise nimel nad vaja täis pahteldada. Hetkel kaldun isegi mitte pahteldamise suunas, samas porilaudade teised ja suuremad pinnad saavad kindlasti siledaks.

Mina soovitaksin Vene vanatehnika pahteldamisel/lihvimisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest. Parandada tuleks kindlasti kohtasid, mis on selgelt sõiduki ekspluatatsioonis viga saanud (mõlgid, keevitused, kriimud vms). Mis on aga algselt tehasest tulles olnud tal küljes (keevitusjäljed, lohud, punktkeevituse augud, käiamise kriimud jms), neid mitte puutuda. Olgem ausad - nõukogude tehnika ei olnud välimuses nii veatult viimistletud kui Lääne oma.

Võibolla saab neid kohti ära tehes küll sõidul ilusal ja "siledam", aga minu meelest kaotab see ära sõiduki vana "hinge".

Väga hästi edeneb sul projekt, minu oma on jäänud unarusse veidike. Aga töö hakkab nüüd nädalavahetusel ja ei mingit vastu ajamist. Küll aga vaatasin, et said lisa küljekarbid? Mul läheks vaja akupoolset ja 3 triibuga.

Edu ja ära unarusse jäta!

valdo Kirjutas:Mis on aga algselt tehasest tulles olnud tal küljes (keevitusjäljed, lohud, punktkeevituse augud, käiamise kriimud jms), neid mitte puutuda. Olgem ausad - nõukogude tehnika ei olnud välimuses nii veatult viimistletud kui Lääne oma.

Jah, nii ma otsustasingi teha, ainukese erandiga bensiinipaagi suhtes. Lisaks pahteldustöödele, mis pole veel küll lõppenud, kuid üsnagi lõpu ligi, sai viimati jällegi keevitustöödega tegemist tehtud, sest üllatavad need 56-e detailid ikka ja uuesti. Näiteks üks avastus oli tagaporilaua releeregulaatori alus, mille neljast üks kinnitus oli punktkeevitusest lahti, märkasin seda täiesti juhuslikult, kui mingil põhjusel porilauda sealt tõstsin. Tundub, et see ühesilindriline ajab korralikku vibratsiooni mööda kere laiali, eks selle tõttu sai ka mootori karteril kinnituspoltide avade ümbrused üle keevitatud. Ka seisuhark sai keevituse abi ja on nüüdseks täie elujõu juures.
[attachment=25354][attachment=25355]
Ilmselt kulub veel üks nädalavahetus, siis peaks olema kõik detailid värvimisvalmiduses.
Mootoriga seonduv on samuti üle värvitud kuumakindla alumiiniumvärviga:
[attachment=25356]
Esi- ja tagalatern ning spidomeetri võru said musta katte:
[attachment=25357][attachment=25358]
Esilaterna tulemusega pole just rahul, sest ahi sinder otsustas lakata niiskete ilmadega tõmbamast ning üritas rohkem sissepoole suitseda, mistõttu lendas veidi tahma ja tolmu ringi tol korral. Kui poleerimine ei anna head tulemust, siis tuleb värvimist ilmselt korrata. Tagatuli on hetkeks kenasti kokku monteeritud, pleksist sai painutatud uus numbri valgustuse klaas ja freesitud klaas reljeefseks, et too sobiks korpuse väljalõikesse. Lõpuks ometi leidsin ka koha, kust saab osta kõiksugu neete - nii ümar- kui koonuspeaga, alumiinium- ja terasneete. Viimaseid (alumiiniumist) oli vaja siis ka tagatule klaaside paigaldamiseks.

Neete oli samuti vaja tagasadula kokku panekul.
Siit ka väike ülevaade sadulsepa tööde kulgemisest.
[attachment=25359][attachment=25360][attachment=25361]
[attachment=25362][attachment=25363]
Sai kasutatud vilti, porolooni ja esmalt liimitud naha ääred raamile ja seejärel "iluneeditud". Sadula raam sai värvitud mustaks, sest viimast jäi üle ja raami värvi nii või teisiti välja paistma kusagilt ei jää.

Ja veel...
Juhuslikult sattusid mu teele tuliuued esiamortide tihendusmutrid. Huvitav nende juures tundub olema see, et nad oleks justkui mõeldud ühekordseks kasutamiseks - sees kummist simmerling ning vildist ülarõngas ja pealt kinni valtsitud. Pildil on kõrvale toodud ka küljes olnud otsamutrid, mis käivad lahti ja sisaldavad endas ainult vilti tihendusmaterjalina.
[attachment=25364][attachment=25365]
Kõrguse poolest on kerge erinevus, kuid see ei ole tõenäoselt mingi takistus kasutamaks uuemaid.
Jalaraudade kumme on ka teele mõni sattunud, et valida välja parimad.
[attachment=25366]

Mis plaan omal selle vibratsiooni vähendamisega on? Väntvõll ilusti ära tasakaalustada?

Äkki avaldad selle koha, kust neete ostsid.

madeinussr Kirjutas:Mis plaan omal selle vibratsiooni vähendamisega on? Väntvõll ilusti ära tasakaalustada?

Väntvõll on uus ja peaks olema tasakaalus. Ega polegi muud suuremat plaani, kui kõik detailid korralikult kinnitada. Minu tähelepanekud oma demonteeritud IŽ-56-e juures ütlevadki seda, et kõik mõranemised ja purunemised on alanud just mõnest lahti läinud kinnituskohast. Erinevate IŽ-56-e sarnastel detailidel ei ole täheldanud samas seda, et purunemised oleks alati kindlates kohtades, pigem just kaootilisust.

praud Kirjutas:Väntvõll on uus ja peaks olema tasakaalus.

Just nimelt peaks aga venemaalt hangitud detailide puhul ei saa kunagi kindel olla. Isegi kui tootja on asja enamvähem tasakaalu ajanud, siis võib see transportimisega kõveraks minna. Sinu masina puhul oleks see vända tasakaalustus lausa hädavajalik. Sa ju ei tahaks kokkupandud masinat uuesti lammutama hakata....

Tsitaat:Mootoriga seonduv on samuti üle värvitud kuumakindla alumiiniumvärviga:

Selline küsimus, et palju selline värvimine maksab. Kas on olemas mingi kindel värv ja lasid kuskil värvida või on see nagu kroomimine/tsinkimine 1dm2 kaupa. Ise tahaks suvel enda voshodiga umbes sama teha.

Väntvõll tasakaalustatakse ju koos kolviga!! Seega ütleme, et konkreetne väntvõll on tehases tasakaalustatud, aga sina panid ju sisse remontmõõdu kolvi mis on raskem. Seega pole tehase tasakaalustamisest eriti kasu?!

Koos kolviga? mina küll ei mõista, kuidas see üles-alla liikuv alumiiniumikobakas peaks pöörleva väntvõlli tasakaalust välja ajama.

Tundub, et jälle aetakse segamini väntvõlli tasakaalustamine nn. "rihtimisega"; need on siiski kaks erinevat toimingut.

Mina mõtlen tasakaalustamise all seda, rihtimine on veidi teistmoodi tegevus!
Täpsemalt on tasakaalustamine ja vist isegi rihtimine ka A. Palu Mootorattajuhi õpikutes lahti seletatud.

klaabu Kirjutas:...kärnpingis likvideerisin koos kelladega põskede viskumise. ja TASAKAALUSTASIN väntvõlli nagu seda juba sadakond aastat tehtud on. asetasin väntvõlli koos kolvi, sõrme ja rõngastega horisintaalsetele teravaservalistele tugedele, puurisin kepsu alumise pea raadiusel selle vastaspoolele väikese augu ning riputasin sinna tasakaalus olemiseks vajaliku lisaraskuse. selle järgi arvutasin vajaliku koefitsendi ja kuna see lubatust veidi erines, siis sai põske üks auk puuritud.
loodan, et selle TASAKAALUSTAMISEGA sai nüüd selgeks... kui neid valemeid vaja on, siis olen nõus neid lahkelt jagama...

Transportimisel kõveraks muutunud väntvõllil peaks kindlasti ka üsnagi märkimisväärsed välised löökjäljed küljes olema, mida minu uue väntvõlli juures täheldada ei olnud mitte. Selline mass ilma visuaalsete märkideta ikka ei kuku, ega niisama vända pooled üksteise suhtes paigast ei lähe.

Enne mootori kokkupanekut võib muidugi vända huvi pärast treipingis üle mõõta ja ka tasakaalustamise protsessi ette võtta.

Ühesilindrilisel mootoril pole võimalik paraku üles-alla liikuvat massi tasakaalustada, kuhu kuulub kolb ja väidetavalt ca 25% kepsu massist. Seda põhjusel, et üles-alla ja pöörlevate inertsjõudude suunad ei ühti. Teiseks on pöörleva väntvõlli vastukaalude inertsjõud alati ühtlane, üles-alla liikuva osa inertsjõud aga muutuv. Ja nagu ma lugenud olen, kasutatakse ühesilindriliste mootorite puhul kompromissvarianti, ehk vända vastukaalude mass valitakse selliselt, et too tasakaalustaks ka umbes 50% üles-alla liikuva massi inertsjõudu ü.s.s. -s. Nii et kokkuvõtvalt ei saagi ühesilindrilist oma iseloomu tõttu kunagi täielikult tasakaalu, vähemasti mitte originaalsena. Sellest lähtuvalt ma väga ei paanitseks nende milligrammide tagaajamisega, sest tänavasõidul need mingit rolli küll ei oma.

Mootori värvimine ei maksa midagi, kui seda ise teha Kasutasin Teknos-e kuumakindlat tööstusvärvi, millega ma ise lõpp-kokkuvõttes väga rahul polegi, sest siledad pinnad, nagu karteri kaaned, jätab see värv veidi krobelisena. Eks näis, tuleb ehk vaim peale ja katsetan ka midagi muud või proovin kergelt lakkida. Samas mootori karteri pooltele jms kergelt krobelisele, sobib see värv väga hästi.

Ostsin kord omale motopoest IZ uue väntvõlli. Oli teine ilusti tavoti sees jne. Paigutasin teise kenasti kahe karteripoole vahele ning oh imet - tulemuseks oli alumiiniumiveski. Vänt oli nii kõver, et see ei käinud isegi mitte vabalt karteris ringi. Viisin teise motopoodi tagasi. kohapeal oli teine vänt, millel oli keps silmnähtavalt kõver. lõpuks sain omale ikkagi miski kolmanda vända. Vibra oli ikka päris kõva, aga parem kui enne.

Loo moraal selles, et ära pane masinat enne kokku, kui oled veendud, et väntvõll on korralikult tasakaalustatud.

praud Kirjutas:Ja nagu ma lugenud olen, kasutatakse ühesilindriliste mootorite puhul kompromissvarianti, ehk vända vastukaalude mass valitakse selliselt, et too tasakaalustaks ka umbes 50% üles-alla liikuva massi inertsjõudu ü.s.s. -s. Nii et kokkuvõtvalt ei saagi ühesilindrilist oma iseloomu tõttu kunagi täielikult tasakaalu, vähemasti mitte originaalsena. Sellest lähtuvalt ma väga ei paanitseks nende milligrammide tagaajamisega, sest tänavasõidul need mingit rolli küll ei oma.

Just nii see on, vastasel juhul ehitaksid tsiklitootjad täiesti vibratsioonivabasid ühesilindrilisi. Praktikas jäävad tasakaalustustegurid 50-75% vahele ning määratakse enamasti kindlaks katseliselt. Kui mootori ehituses või selle pööretevahemikus muudatusi ei ole, siis ei näe erilist põhjust, miks tehase tasakaalustust näppida. Parim võimalus vibratsiooni edasikandumist vältida on kasutada mootori kinnitamiseks kummilaagreid, nagu neid paljudel uutel lääne masinatel esineb.

[attachment=25381]mind huvitaks kas need liistud käivad origenaalis ja kui käivad kust neid saada võiks?