Kas keegi teab mõnd saiti kus võiks olla rohkem tehnilist materjali e302 ja e281 kohta eriti hea kui ka varuosade kataloogi leiaks ja võiks pilte olla palju.... üritasin ise otsida aga eriti ei õnnestunud suurt midagi leida. Ja mis sellest Fortschrittist üldse saanud on?
Saksa liikuriniidukite kohta on millalgi 70-ndate lõpus ilmunud ka üks remondiraamata eesti keeles. See aga tundub suhteliselt haruldane teos olevat, sest elusast peast olen ma näinud vaid ühte eksemplari.
A
Aspelund Kirjutas:Saksa liikuriniidukite kohta on millalgi 70-ndate lõpus ilmunud ka üks remondiraamata Eesti keeles. See aga tundub suhteliselt haruldane teos olevat, sest elusast peast olen ma näinud vaid ühte eksemplari.
A
Ants Allikmets. Söödakoristusmasinad E 280 ja E 301. Tln., Valgus 1979 >>> Mul täitsa olemas
Leidisin ühest Saksa foorumist sellise asja: Hab eins vergessen,Hydraulik vom Schwadmäher E-301.
(01-04-2012, 20:39 PM)Sillu Kirjutas: [ -> ]Meilgi 70ndatel aastatel laialt levinud presskogur K 442/1 töötamas heinapallide kärusse laadimisega poolakate Ursus-traktori haakes. Algupärase pallide heitelaaduriga (see kandis mudelitähist K 491) samasugust pressi töötamas ei näe vist enam eales.
http://www.youtube.com/watch?v=7qjD-dsoGpM
Järgmise põlvkonna pressidest K 453/454 peaks teoreetiliselt juba märksa rohkem videosid juutjuubi-avarustel leiduma, aga sellel siin on on ka kõrvalsõitev veok suht atraktiivne:
http://www.youtube.com/watch?v=s4A5oO27zAA
Liikurniiduk E 301:
http://www.youtube.com/watch?v=fl0fpgjN9Tw
Liikurniiduk E 303 vaalupöörajaga E 318:
http://www.youtube.com/watch?v=yS2v6RiGk4E
Praegu on ka meil Eestis veel võimalik sarnaseid videosid teha ja kavatsen seda ka ise püüda võimalustmööda teha.
Nägin see suvi presskogurit K 442/1 tõõtamas mtz 82 haakes
Kuidas Poolas üks mees enda siiani tavapärases kasutuses oleva K 442/1 ära renoveeris:
http://www.fortschritt-landmaschinen-for...itt-k442-1
Juurdelisatud piltidel peaks olema sama press, aga tundub, et sealne foorumlane Michael aus Polen on need kuhugi mujale teemasse lisanud, igatahes ei suutnud ma vastavat teemat enam leida.
Tarmole: Alati pole vast vaja tervet üsna pikka postitust tsiteerida, eriti juhul, kui kommentaar käib vahetult eelneva postituse kohta.:
See väike 442 press üsna levinud aparaat. Sai sellega ise aastaid heina pressitud. Sõbral veel üks selline seisab. Aastat paar tagasi käisin veel seda torkimas. Lähikonnas mõned veel alles. Muidu hea press,kuid ei kannata nüüdisaegset peenikest nööri. Kuna kõik osad juba kulunud,ei tööta sidumine alati. Praegu on selline press populaarne ka kokkuostupunktides. Täna silmasin siduja nõela ja ka muid väiksemaid juppe.. Aga vaja pole neid vist enam kellegil. Meie enda press läks ka müüki,kuna heinamaa-omaniku põld oli kaikaid täis ja peale viimast matsu lubasin seda pressi enam mitte parandada. Kaua sa ikka lollide järel koristad ja orjad.
Ma veel mäletan seda aega, kui K 442/1 pressid olid meil üldlevinud heinakoristusmasinad ja oli kahju, kui need ca 80ndate esimesel poolel seoses uut tüüpi presside K 453 ja K 454 kasutuselevõtuga põldudelt järk-järgult kadusid. Praegu tundub uskumatu, et 70ndatel aastatel tehti nii väikeste aparaatidega praktiliselt kogu suurmajandite hein (muidugi olid paralleelselt kasutusel ka muud söödakoristustehnoloogiad, nagu näiteks siloks tegemine, aga ikkagi).
Saksamaal on üldse välja kujunenud DDRi aegse põllutehnika fännide ring - sellest saab aimu, kui kasvõi eespool viidatud foorumit veidi sirvida.
Vot see press K-442 on minu lapsepõlvemälestustes eriti kõval kohal.
Kuskilt olin kuulnud/näinud et need"sülitavad"palli välja
Minu kodukohas olid siis vaid teraviljapõllud ja heina kogumist ei näinud. Aga põhku koguti ja likvideeriti mitmel moel.Esimesena meenubki see põhu pressimine.Siis hiljem oli purustamist E-280-ga,ja ka põletamist(kevadel) ja viimasel ajal sissekündmine.
Vot see põhu pressimine oligi kõige huvitavam.Toimetasid siis kaks pressi.Ühte teadsin kui"sakslane"sinist värvi(K-442) ja sidus palle ilusat värvi nööridega ja teine"venelane" pruun(ППЛ/ПСБ-1,6) ja sidus traadiga.Vot tol ajal veel fotokat ei näppind ja pilte ei teinud
On vaid üks trofee hilisemast ajast.
kuulutus
Atra otsides satusin ühe huvitava heedriga E peale. Kas mingi eksport teema nagu oli russi kabiinidega?
(06-05-2012, 00:34 AM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]kuulutus
Atra otsides satusin ühe huvitava heedriga E peale. Kas mingi eksport teema nagu oli russi kabiinidega?
See on ikka päris ehtne E-302 kuid tal on ees rapsiheeder.Muideks rootsis nii fortchritti silotehnikat kui ka teravilja kombaine silma jäänud.Kuid pole selge kas need on sinna DDR ajal juba toodud või siis hiljem uuemal ajal saksamaalt kasutatutena ostetud. Kui aastaid tagasi sai rootsis tööl oldud siis sai kolatud igatsugu maakolgastes ja seal leidus palju huvitavat vana põllutehnikat alates vene belarussidest ja lõpetades mingite sõjaaegsete traktorite ja muu tehnikaga.
Kuna heinaaeg on täies hoos siis meenus üks imeline agregaat aastast 1977 .Fortschritt MSG-900 pallikahur heina ja põhupallide virnastamiseks . See oleks olnud vajalik omal ajal kasutada ka eestis , kus siis tegelesid kolhooside heinaküünides heinavirnastamisega peamiselt õpilasmalevlased. Kes olude sunnil pidid selle raske ja tolmuse töö umbses heinaküünis ära tegema kuna masinaid pallide virnastamiseks lihtsalt siis polnud. Praegusel ajal enamsti pressitakse hein suurtesse rullidesse neid saab edukalt traktori laaduri abil virna laduda vältides nii karmi viglaga vehkimist.
Imeline masin. Samas esimesed kihid oleks vabalt võinud lihtsalt kastist põllale kallata. Aga eks ole saksmannidel suured rauast torud ja nendest paugutamine veres.
Küsimus tekkis küll, et mis sellest hunnikus sogast edasi sai - kas lasti lihtlabaselt ära mädaneda, pandi põlema või üritati muul moel rahvamajandusele tulu tuua? Idasaksas oli omal ajal kõva keemiatööstus ja kuidagi ehk selles liinis sai põhust midagi asjalikku valmistada.
(10-07-2022, 13:06 PM)alfredo Kirjutas: [ -> ]Imeline masin. Samas esimesed kihid oleks vabalt võinud lihtsalt kastist põllale kallata. Aga eks ole saksmannidel suured rauast torud ja nendest paugutamine veres.
Küsimus tekkis küll, et mis sellest hunnikus sogast edasi sai - kas lasti lihtlabaselt ära mädaneda, pandi põlema või üritati muul moel rahvamajandusele tulu tuua? Idasaksas oli omal ajal kõva keemiatööstus ja kuidagi ehk selles liinis sai põhust midagi asjalikku valmistada.
Edasi laadisid palja ülakehaga tudengiealised noorsandid need pallid tekkinud sogahunnikust uuesti traktorikärusse ja sealt juba mõistuspäraselt kuhugi varju alla. Selle video põhjal oli see monstrum surnult sündinud "Tootsi Maakera".