Tekkis selline küsimus, et kuidas teie oma kodarrattad koostate? Kas "põlve otsas" kokku lappides sellist muret ei teki, et hiljem võiks ratas hirmsasti viskama hakata(kodarad valesti pingutatud)? Või tuleks vastav töö ilmtingimata oma ala spetsialisti kätte usaldada?
Ette tänades Andrus!
Kodarad võid ise paigaldada(kodara valemi järgi) ja ,siis pöördu Kloostrimetsa poe poole tasakaalustamise probleemiga.
Töö kiire ja korralik!
Kodaratele kinnituvadki niplid reguleeritava keermesliitega ju selleks, et neid keermeid kruttides saaks viskamise võimalikult täpselt välja reguleerida! Ehk siis esmalt laod kodarad sisse (enam-vähem võrdselt kõiki keerates) ning siis keerad nii tunde järgi neid kõiki võrdselt peale, nii et ratas enam ei "loksu". Siis paned ratta võllipidi miski raami vahele kinni, et vaadata, mispidi viskama jäi ehk siis milliseid kodaraid on vaja peale keerata ja milliseid järgi anda ja kui palju.
Vahel räägitakse ka, et rihtimiseks olla vaja spetsiaalset "kelladega" pinki vms... minu arust ei ole. Peaasi, et ratas võllipidi kindlalt ja loksuvabalt raami vahel kinni on - ülejäänu tee ära tundlik sõrm, täpne silm ja kodaravõti
Näpuotsaga tunned ja silmaga näed ratast keerutades ratast, mida kuspidi ja kui palju vaja keerata/rihtida. Vähemalt mina olen nii teinud... jalgratta rattast kuni "emmilise" ja R75 rattani välja
Eks ta veidi oskust nõuab, aga kui oled juba mõnikümmend ratast kokku ladunud ja ära rihtinud, siis on see töö juba käpas (usun, et olen elus kokku kõvasti üle 100 kaherattalise ratta kokku ladunud ja ära rihtinud...).
Kas on mõtet tasakaalustada ratast, mis nagunii üle 50-60 ei sõida? Autoga kogemusi omavana tean, et kui ratas on peale rehvivahetust tasakaalustamata, siis kusagil 70-80 juures või isegi veel kiiremini sõites annab see tunda, varem mitte. Seda 13" ratta korral, suurema ratta korral vast on need kiirused veel suuremad.
Ma ei usu, et keegi uunikum-mootorratastega pikki otsi üle 50-60 sõidab...
Tõepoolest, üle 60 versta tunnis ei plaani läbida, kuid usun siiski, et seal on väike vahe sees kas velg on juhuslikult kokku lapitud või on seda vähegi reguleeritud. Igatahes suudsite minusse süstida piisavalt kuraasi, et vastav töö ise ära teha.
Andrus
Kui Sul ei ole kiiret ja vaba aega jagub ,siis miks ka mitte ise proovida ja katsetada.
Üldjuhul on lihtsam ja odavam ikkagi lasta 200.- eeki per ratas Kloostrimetsa poe kaudu ära teha.
on kellegil kogemust, kui palju külgviskumist annab kodarate pingutamisega sirgemaks tõmmata? kui üldse annab.
endal veljel ca 1/6 ümbermõõdu osas on ca 4-5mm jõnks ühele poole. ülejäänud 5/6 osa jookseb sirgelt. velg on ise suht korralik ja jõnks pole ilmselt tugevast löögist (auk kivi vms).
kodarad sain kergelt lahti, veljevõru jätsin veel külge.
kas peaks ikka veljevõru maha võtma ja proovima sirgestada või peaks suutma kodaratega sellise jõnksu sirgeks tõmmata? kodarate lõdvestamine igatahes veljevõru sirgemaks ei aidanud.
kodarate timmimise tehnika tegin omale teoorias selgeks, praktika on veel null.
Peenema kodara pingsust kuuled kui lööd võtmega vastu korarat. Mida peenem heli seda pingumal on kodar. Nagu pillikeel. Lühikeste ja jämedate kodaratega on raskem.
see "harfimängu" trikk lühikeste kodaratega eriti ei tööta jah. proovisin kah üle enne kodarate lõdvaks laskmist. ju siis on palju aastaid bänditegemist muutnud kõrva kõrgemate helide suhtes töntsimaks. igatahes heli pingul ja tuntavalt lõdva kodara vahel on ikka minu jaoks väga minimaalne (basseimeh elu). õige oleks ilmselt mingitsorti momentvõtmega pingutada lõplikult, samas maksab selline võti ilmselt mitmekordse rattarihtimise teenuse hinna.
samas olen arvestanud, et kui ise paika ei saa, viin kloostrimetsa.
kloostrimetsast sain ka väärt infot, et ega kodaratega pöida ikka sirgeks ei tõmba. ei kujutagi ette, kuidas selline pöia sirgestamine (peale haamriga töötlemise) peaks välja nägema.
Kodaras pingus on tunda:
a) käega kodarat loksutades;
b) niplit keerates ja tunnetades, kui suure pinguga ta liigub.
Seni olen kõik rattad eeltoodud aspekte kasutades tunde põhjal (kodarate pinguse osas) kokku ladunud ja probleeme pole tekkinud.
nonii, tehtud ta saigi. algse 5mm külgviskumise sain 1mm peale ja üles-alla viskumine 2mm peale. oleks saanud paremaks, kui oleks seda kohta, kus pöid kokku keevitatud, veidi tavalise haamriga töödelnud. nii võib aga kroom hakata maha kooruma.
võtsin kodaratest pöia lahti, andsin veidi kummihaamriga tuld (ainuke usaldusväärne sile pind oli peegel, mille peal vahepeal kontrollida
) - sain ca 3mm sirgemaks, ca2mm jäi ikka U-kujuliseks.
siis sai pideva ülemõõtmisega
selle õpetuse järgi pöid kodaratega paika aetud.
aega läks koos rattalaagrite vahetuse ja piduritrumli ülelihvimisega ca 3 tundi. õnneks tulid kodarad suht lihtsalt lahti. lõpliku pingutuse heli sain kõige paremini peenikese kruvikeerajaga kätte - helide vahe jäi ca 1/4-1/2 tooni kokkuvõttes. eks pärast jaanipäeva sõite võtan korra kodarate pingsuse kontrollimise uuesti ette.
üldiselt - lihtsam tegevus, kui teoorias tundus. eks sirgete kodaratega ole asi vist lihtsam, kui otsast L-kujulistega.
ahjaa, mingit eraldi rakist ei hakanud tegema. suurte kruustangide vahele telg kinni ja ratas horisontaalselt otsa. sai väga hästi teha. väike proovisõit kinnitas, et endise 60km/h tippkiiruse asemel hakkas osuti juba 80km/h lähedale jõudma
enne kannatas üle 60km/h napilt 10km järjest sõita - siis pidi kätt puhkama
Härrased, meetodil " telg otsapidi kruustangide vahele ja ratas horisontaalselt otsa" rattaid rihtides pole sugugi kindel, et rattad tsikli all ka samas tasapinnas olexid.
seda ma kartsin algul ise ka. aga piisavalt palju kordi üle mõõtes ja ühtlaselt pingutades sai ikka ilusti keskele. võib-olla lihtsalt joppas
Oskab keegi öelda, kust saaks korraliku kodaravõtme muretseda, midagi sellist nagu Rulli eelviimase kommentaari lingis näha võib? Tartu Stokkerist sellist asja ei leidnud, paremat tööriistapoodi ei tea. Käsil siis Dnepri velje taastamine ning selleks tarvis.