automoto.ee foorumid

Sai siis eile toodud üks militaar NSU. Masin on viimati sõitnud 53. aastal, seisukord suht halb, kuna oli peidetud heinakuhja alla. Kuid seejuures on masinal enamus kuluosi originaalid: rehvid, aku, süüteküünal. Muidu on komplektsus suht hea. Pildid siin: http://beta.album.ee/album/17948/50055153

Vinge leid! Komplektsus ja originaalsus teevad ikka silmad ette! Endalgi üks selline sõjamasin olemas, sinu ratas paistab sadula järgi otsustades kas 1940.a. või hilisem, mul veel kahe vedruga sadul (1939.a.) Kas on raamil ja mootoril ka kusagil waffenampi kana näha? Igatahes väga hea projekt, edu!

zyndapp666 Kirjutas:Kas on raamil ja mootoril ka kusagil waffenampi kana näha?

Ei ole veel nii põhjalikult jõudnud teist uurida, aga kardan, et sealt ei leia enam midagi, ta ikkagi niivõrd roostes ja korduvalt üle võõbatud.

Vasakul mootoriploki poolel silindri servas mootori numbri kõrval on kull (kui on). Alumiinium nii hullusti ei roosteta nii et ehk saad kätte, kui muidugi füüsiliselt eemaldatud pole.

Dad.

Kas raaminumber esihargi kinnituse juures ka näha on? Selle järgi saab aasta teada, mul on sobilik tabel olemas.

Asp

Mis lugu selle heinakuhjas seismisega oli? Oleks huvitav kuulda ka kaasnevat lugu...

Küll Sul on hea nina, kus kur.. Sa neid masinaid oskad välja kaevata.
Võtan mütsi maha.

Kulli näha küll ei olnud, numbrid olid... Raami numbrit pean vaatama, muidu oli seal sellised tähed: http://beta.album.ee/node/10239259/50055153
Eks ta sinna heinakuhja vene võimu eest peidetud oli, esiratas oli alt ära võetud ja lakapeale viidud, et keegi ei saaks ratast ära viia!

Tundub miski valuvormi number olevat. Aga allolevast tabelist võiks Sulle nähatavasti kasu olla.

Asp

Raami numbrit tuvastada siiski ei õnnestunud, kuna korrosioon on oma töö teinud... Küll aga sai mootorile hääled sisse pandud! Nii kummaline kui see ka pole, 54 aastat pole keegi käivitanud, kuid siiski läks ta originaal küünlaga paarist vända löögist käima! Kuigi, päriselt töötama seda ei saand, kuna karburaator on kinni oksüdeerunud... Aga sund pritsega võttis tuure küll ja loodan peagi karburaatori korda saada, siis saab juba paremaid helisid kuulda! Originaal värv on tal miskisugune militaar hall, paagi alt oli ilusti näha!

Kuna originaalkarburaator laiali lagunes, sai peale pandud venelase 175-se karburaator... Eile sai siis proovitud taas käivitada. Esimene tõrge oli kohe see, et nõel oli kuhugi kaduma saand, panin ilma... Teisest vändalöögist ta käis!! Mõnus oli kohe kuulata, kui ilusti võib üks kauaseisnud mootor käia! Aga kogu selle idülli lõpetas ühe tähtsa hammasratta ( see mis ajab kontaktide nukka ringi!) purunemine ja nüüd peab jälle natuke inseneritööd tegema!

unicman Kirjutas:Eks ta sinna heinakuhja vene võimu eest peidetud oli, esiratas oli alt ära võetud ja lakapeale viidud, et keegi ei saaks ratast ära viia!

Kas oskab keegi mulle, lollile, rääkida, miks vene võimule NSU tsiklid ei meeldinud ja mis otstarbel neid rattaid kasutati?
Pole nagu NSUga kokku puutunud, sellest ka huvi asja vastu.

rallitaja Kirjutas:Kas oskab keegi mulle, lollile, rääkida, miks vene võimule NSU tsiklid ei meeldinud ja mis otstarbel neid rattaid kasutati?
Pole nagu NSUga kokku puutunud, sellest ka huvi asja vastu.

Paistab, et Sa oled noor inimene, kes ei ole meie lähiajalooga eriti kursis.

Nimelt ajastu 1944. aasta sügisest (Eesti taasokupeerimisest punaste poolt) kuni Stalini surmani 1953. aasta kevadel valitses Eestis üsna kummaline periood, mis sarnanes suuresti sellega, mida George Orwell kirjutab oma kuulsas teoses "1984".

Ametlikult ei olnud toona millegi omamine ja hoidmine otseselt keelatud, aga mida vähem Sul seda maist varandust oli (mis veel pealegi kahtlasest kohast pärit, nt endine Saksa sõjatehnika), seda suurem tõenäosus oli Sul jääda puutumata igasugustest rekvireerimistest, küüditamistest, musta nimekirja sattumistest jms. Esines ju toona palju juhuseid, kus just niisugused pisiasjad ja/või pisiasjade omamine otsustasid Su saatuse - halvemal juhul elu või küüditamisnimekirja sattumise, paremal juhul üli- või kutsekooli poliitilise sisseastumis-mandaatkomisjoni mitteläbimise, mis tõmbas Su erialasele tulevikule kriipsu peale (rikaste võsukesi ja "fašistide käsilasi" toona koolidesse ei lastud reeglina) vms. Loomulikult ei olnud sellistes asjades otseselt pärit ida poolt tulijate käed, vaid kohalike sabarakkude kadedus ja pealekaebamine - näe, tegin teisele ära! Kahjuks.

Teiseks - väga palju loodeti lääneliitlaste peale ehk arvati, et 1944 alanud okupatsioon on siiski ajutine nähtus ning lääneriigid nagunii päästavad Eesti. Ehk siis suur osa inimesi jäi nn Valget Laeva ootama ning pahatihti elasid nõukogude võimu all, nagu oleks see ajutine ja kohekohe lõppeks. Kogu elu plaaniti seda hetke oodates, mis Lääneriigid Eesti päästavad.

Alles 1956. aastal, peale Stalini režiimi pehmenemist ja Ungari sündmusi, mis ei toonud endaga kaasa Eesti iseseisvuse taastamist, hakati tasapisi Valge Laeva lootust kaotama. Vähesed arvasid, et peab veel 35 aastat ootama... Oi kui palju maju lagunes seetõttu maha, et "... selle kirutud punaste võimu ajal ma katust ei paranda, ei remondi, las tuleb õige võim...". Et mõni sõiduk jäi samal põhjusel aastakümneteks oma aega ootama kusagile koli alla, oli sellega võrreldes pisiasi...

Ning kolmandaks - 1941. aasta sündmused näitasid kujukalt, et sõja puhkedes järgneb sellele (vähemalt nõukogude võimu all) autode, mootorrataste ning sageli koguni jalgrataste ja raadioaparaatide sundrekvireerimine. Mida aasta nõukogude taasokupatsiooni algusest ja Teise Maailmasõja lõpust 1945 edasi, seda enam arvati, et ega Valge Laev rahumeelselt ei tule, küllap tuleb kiire ja otsustav sõda Lääneriikide ja N.Liidu vahel, mil Eesti päästetakse. Ja loomulikult teati, et kui oma sõidukit mõned aastad veel peita ning mitte seda registreerida, siis jääb see uue elu alustamise ajaks (loe: Valge Laeva saabumise ajaks) alles, muidu aga mitte.

Muide - isegi uute ratastega talitati niiviisi vahel. Minu kätte sattus 1995.a. Nõval 1948. aasta lahtivõetud mootorratas  Moskva M-1-A, mis oli ostetud, kuid registreerimata jäetud, et oodata "õiget" aega. Seda aga ei tulknud... vähemalt mitte enne 1991. aastat.

Tänan põhjaliku vastuse eest, Valdo.

Noor olen tõesti, natukene peale taasiseseisvumist sündinud. Hetkel koolis kah ajalooga Eesti peal. See selleks.